Alljärgnevalt avaldab artikli autor isiklikke seisukohti, mis ei pruugi ühtida tööandja tõekspidamisega.

Kogu eksamite nihutamisega seotu meenutab viletsat teatrietendust, millel puudub stsenaarium ja kus näitlejad on sunnitud improviseerima, et kolm vaatust mängitud saaksid.

Selle kooliaasta üks läbiv märksõna on „segadus“. Eelmisel kevadel üritas haridus- ja teadusminister jõuga ja seadusi rikkudes kehtestada määrust, mille kohaselt põhikooli lõpueksamid oleks toimunud varasemaga võrreldes kuu aega varem. Aasta hiljem see siiski õnnestus. Kevadel asuvad põhikoolilõpetajad oma esimest eksamitööd kirjutama 22. aprillil.

21. augustil toimunud veebiseminaris (korraldas Harno) räägiti matemaatikaõpetajatele pikalt ja laialt e-tasemetöödest ja e-eksamite arendusest, kuid poole sõnaga ei mainitud, et põhikooli lõpueksam toimub juba mai alguses ja mida see endaga kaasa toob. Esitasin kaks küsimust, just lõpueksami kohta. 

Küsimus: kas riiklik õppekava siis ei kehti, kui matemaatikaeksamil kogu põhikoolis õpitud materjali teadlikult ei kontrollita?

Vastus: kehtib ikka. Mõnede õpitulemuste mittekontrollimine käesoleva õppeaasta lõpueksamil ei tähenda, et need võiksid jääda põhikoolilõpetajal omandamata, need oskused on sellegipoolest vajalikud gümnaasiumikursuse õppimise käigus. Küll aga ei ole vaja nendega tegeleda eksamiks valmistumisel, vastavate teemade õppimise ja/või kordamisega tuleb kindlasti tegelda pärast eksami sooritamist, kui seda enne ei tehtud.

Hoolikas lugeja kindlasti märkab, et midagi ei klapi. Vastaja lähtub eeldusest, et pärast eksamite sooritamist (st pärast 15. maid) jätkub tavapärane õpe ja aastahinded pannakse 1. juuniks. Matemaatikaeksami eristuskirjas (Harno) on mainitud, et 2025. aastal toimuval eksamil ei ole ülesandeid pöördkehade kohta, st need teemad tuleb õpilastel omandada kahe nädalaga. Sellele peaks järgnema arvestustöö. Kui töö ebaõnnestub, siis hinde parandamiseks enam aega ei ole. 

Sama teema kohta annab Mari Tikerpuu (HTM) hoopis teistsugust nõu (vt ÕpL, 17.09.2024): „Koolid ja õpetajad saavad eksamitejärgset aega kasutada uuel ja looval viisil, näiteks süvendades teadmisi valikainetes või keskendudes praktilistele oskustele, mis valmistavad õpilasi ette järgnevale õpiteele siirduma.“ 

Minu teada ei ole HTM andnud koolidele ühtegi konkreetset soovitust, kuidas eksamitejärgset aega loovalt sisustada ja kes sellega peab tegelema, aineõpetajatel on teiste klassidega endiselt tunnid. Kui tõepoolest kaht nädalat kasutada loovalt, kas siis matemaatika, bioloogia, keemia jne õpitulemused saavutatakse ja õppekava täidetakse?

Minu teine küsimus oli: „Palun rääkige konkreetselt sellest, kuidas matemaatikas õpet korraldada, kui õppeks ette nähtud aeg on lühem?“ Harno spetsialistid ei vastanud sellele küsimusele, nemad sellega ei tegele, vastuse saab HTM-ist. 

Mida teha?

Kui probleem oleks ainult matemaatikaeksamis, siis saaks õpet tõesti nii ümber korraldada, et õppekava täidetaks enne eksami toimumist. Kahjuks unustatakse tõsiasi, et õpilastel on ka valikeksam ja seetõttu on ebamäärane praktiliselt kõikide õppeainete õpetamine: mida peab kindlasti käsitlema enne eksamit ja mis võib jääda hilisemasse perioodi? Kuidas peab keemiaõpetaja (või bioloogiaõpetaja, ajalooõpetaja jne) oma töö korraldama, kui eksami valib neli õpilast ja ülejäänud on valinud midagi muud? Õpetajate töökoormus suureneb oluliselt, kas seda tõesti ei märgatud?

17.09 ÕpL-is annab Mari Tikerpuu soovituse: „Küllap on see koht, kus koolide juhtkonnad ja õpetajad saavad teha koostööd, et leida viise töökoormuse ühtlasemaks jaotamiseks. Võib kaaluda lisatööjõu kaasamist või töökorralduse muutmist, et leevendada õpetajate koormust, eriti nendel, kes õpetavad nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpuastmes.“ 

Lugesin seda lauset mitu korda ja üha enam süvenes tunne, et HTM on koolist sama kaugel nagu mina Marsist. Meil on totaalne õpetajate puudus, koolide eelarved on koostatud nii, et ots otsaga tullakse vaevalt kokku, ja siis soovitatakse kaasata lisatööjõudu. Kust need inimesed võetakse ja kes neile palka maksab? Muudest sisulistest küsimustest rääkimata. 

Kogu eksamite nihutamisega seotu meenutab viletsat teatrietendust, millel puudub stsenaarium ja kus näitlejad on sunnitud improviseerima, et kolm vaatust mängitud saaksid. Peanäitejuht läheb aga laia maailma viima sõnumit, et näitleja on meie teatris võtmeisik. 

Kuna mingeid üheselt mõistetavaid ja tõsiseltvõetavaid juhtnööre HTM-st oodata ei maksa, siis tulebki improviseerida. Matemaatika õpetamiseks teeme lisaks tunnijaotusplaanis olevatele tundidele matemaatikaringi (rangelt vabatahtlik) ja nii ei riku keegi seadust, ringitunde võib olla kui tahes palju, vastavalt sellele, kui paljudes ringides lihtsalt suudetakse käia. Kahjuks on need õpetajad, kes saavad eksami valinud õpilased teada alles 1. veebruariks (valikeksam), keerulisemas olukorras, aga uppujate päästmine pidigi olema uppujate enda asi. 

Tõehetk saabub kevadel

Eksamite ettepoole nihutamine pidi vähendama õpilastes stressi (millel see väide põhineb, kõhutundel?) ja olema loogilisem, kui senine gümnaasiumikatsete läbiviimise süsteem. Eeldatakse, et kui eksamitulemused on teada ja 1. juuniks on välja pandud aastahinded, saab selle põhjal koostada pingerea ja ongi gümnaasiumiklassid komplekteeritud. Reaalsus on siiski teine ja gümnaasiumikatsed jäävad – pole mõeldav, et näiteks väga tugev reaalkallakuga kool võtab õpilased vastu eksamitulemuste ja aastahinnete põhjal. Sama süvendatud keeleõppe vms puhul. Koolikatsetel on pooldajaid ja vastuseisjaid. 

Tsiteerin taas Mari Tikerpuud: „Lisaks on oluline, et lõpueksamid ja aastahinded peavad koos moodustama terviku, mis annab õpilase pädevustest põhjaliku ülevaate, nii et topeltkatsete korraldamine pole vajalik. Soov selekteerida tippudest välja tipud lõhestab pikas perspektiivis Eesti ühiskonda. Nii väikese inimressursiga peame targalt toimetama ja olema valmis igale noorele võimaldama talle sobivat õpiteed. Kahaneva rahvastikuga siin teist valikut pole.“

Iga kogenud õpetaja teab, et X kooli matemaatika 5 võib teises koolis osutuda nõrgaks neljaks, kui sedagi. Sama on teiste hinnetega. Julgen väita, et lõputunnistuse hinnete võrdlemine küll tõetruud pilti ei anna. Mis kõige tähtsam: kui kool korraldab katsed, siis on sellel sisuline ja loogiline põhjendus. Lihtsalt katseid katsete pärast ei hakka keegi korraldama ja kui mõnes koolis otsustatakse võtta õpilased gümnaasiumiastmesse lõputunnistuse hinnete alusel, siis on see kooli otsustada.

Vastuseta küsimused

Lugesin 21. augustil Harno kodulehele üles pandud 2025. aasta matemaatikaeksami eristuskirja ja nüüd soovin teada, mis on sellise nn dokumendi õiguslik staatus. Kirjas on, et eksamil ei küsita seda, teist ja kolmandat. Kas tegemist on Harno improvisatsiooniga või on minister sellised muudatused kehtestanud oma määrusega? 

Mõned aastad tagasi soovis tollane haridusminister Mailis Reps põhikooli lõpueksamid üldse kaotada. Tundub, et sellel mõttel võiks jumet olla, kui ei kaotataks lihtsalt eksameid, vaid gümnaasiumisse sisseastumisel võetaks arvesse näiteks viimase kolme õppeaasta aastahindeid – sealt joonistub trend päris hästi välja. 

Siit mõte: kuna eksamite korraldamine on kallis lõbu, pealekauba väga tülikas ettevõtmine, ning e-eksamite vanker on sügavas kraavis (kõik e-eksamite koostajad kooli tööle!), tasub kaaluda põhikooli lõpus eksamite tegemisest loobumist.

Kui segadused jätkuvad ja põhikoolilõpetajad ei läbi riiklikult kehtestatud õppekava, siis teen ettepaneku muuta põhikooli lõputunnistuse vormi. 2025. aasta kevadel võib välja anda tunnistuse, millele on kirjutatud: „Mittetäieliku põhikooli lõputunnistus“.