„Olme poole pealt on vaja lahendada üüripindade küsimus – juba praegu rendib 6–10 last Lihulas tuba, et käia Lääneranna Gümnaasiumis,“ räägib vallavanem Ingvar Saare, kelle juhitud vald nimetas tänavu Lihula Gümnaasiumi selle sulgemise asemel ümber Lääneranna Gümnaasiumiks ja paneb uuele õppehoonele 10. oktoobril nurgakivi.

Omavalitsustega läbirääkimiste käigus on teadus- ja haridusministeeriumil tekkinud mõte luua üld- ja kutseharidust ühendavad hariduskeskused.

Samal ajal on ministeerium alustanud omavalitsustega läbirääkimisi alla saja õpilasega gümnaasiumiastmetesse vastuvõtu lõpetamise teemal. Esimesena võtab ministeerium ette gümnaasiumid, kus õpib vähem kui 40 noort. 

Ministeeriumi andmetel tegutses 2023/2024. õppeaastal Eestis 156 statsionaarse õppega gümnaasiumi, neist alla saja õpilasega üle 40, sh alla 40 õpilasega 14.

„Loomulikult mõjutab gümnaasiumiastme sulgemine kohalikku elu, eriti olukorras, kus nii postkontorid, päästekomandod, perearstikeskused, pangaautomaadid, kauplused jne on ääremaal teenuse pakkumise lõpetanud,“ nendib Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) direktor Veikko Luhalaid. „Võimalik, et kool ongi veel ainukese n-ö tsivilisatsioonimärgina piirkonnas alles.“

Luhalaidi sõnul on gümnaasiumiastme sulgemise puhul tegemist siiski „rätsepaülikonna õmblemisega“, mida peab tegema läbirääkimistega ja mitte läbimõtlematult kiirustades.

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Kadi Serbak ütleb, et ministeeriumi hinnangul on mõistlik koondada väikesed gümnaasiumiastmed omavalitsustes, kus rahvastiku ja koolivõrgu prognoos näeb ette õppijate vähenemist ning kvalifitseeritud õpetajate puudust, mis kas juba praegu või tulevikus võib mõjutada kvaliteetse hariduse kättesaadavust.

„Ministeeriumi vaates on muudatuse eesmärk jätkusuutliku kvaliteetse hariduse tagamine,“ lausub ta. „Arvesse tuleb võtta iga omavalitsuse ja gümnaasiumiastmega seotud tingimusi, probleeme ja võimalusi, kohalikke olusid ja eripärasid. Muuhulgas asustust, asukohta ja mitmete hoonete paralleelset ülalpidamist ning õpetajate jm ressursside jagamist olukorras, kui mitmesse koolimajja ei jagu enam õppijaid.“

Läbirääkimised 18 omavalitsusega lõppesid juunis

Ministeerium tunnustab kohalikke omavalitsusi, kes on koolivõrku korrastanud.

„Sellel aastal on mõned kohalikud omavalitsused väikeste gümnaasiumidega seotud otsused teinud,“ räägib Serbak. „Meile teadaolevalt ei võeta alates 2024. aasta sügisest õpilasi enam vastu Kallavere Keskkooli ning Peipsi Gümnaasiumisse. Nendes piirkondades läksid õpilased õppima Maardu ja Avinurme gümnaasiumisse. Ka Järva-Jaani Gümnaasiumis ei avatud 10. klassi. Tamsalu ja Tapa valla gümnaasiumid on viidud ühtse juhtimise alla, kuid õppetööd jätkatakse kahes õppekohas. Otsustatud on ka Toila Gümnaasiumi ja Iisaku Gümnaasiumi järkjärguline ümberkorraldamine põhikooliks.“

Serbaku sõnul ütlesid mitmed omavalitsused kohtumistel, et on tellinud koolivõrgu analüüsi, mille valmimise järel otsustatakse, kas koolivõrgus on tarvis midagi muuta või mitte.

„Osa omavalitsusi andis aga läbirääkimistel tagasisidet, et gümnasistide vähesusest hoolimata ei plaani nad koolivõrku ümber korraldada,“ lausub ta. „Välja toodi mitmesuguseid põhjuseid – alates hirmudest, et piirkonnas sureb elu välja, lõpetades tõdemusega, et sageli täidavad kohalikud väikegümnaasiumid olulist sotsiaalset rolli.“

Ministeeriumi nõunik rõhutab, et otsused oma piirkonna koolivõrgu kohta teevad omavalitsused ise ja kiitust väärivad kõik, kes reaalsust arvestavaid ja tulevikku vaatavaid samme juba praegu astuvad. 

Lääneranna ehitab hoopis uue hoone

Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ütleb, et kogukond ja õpetajad pooldasid gümnaasiumihariduse andmise jätkamist. „See on mõistlik nii geograafilise asukoha kui ka pedagoogide koormuse jaotuse mõttes,“ selgitab ta. „Meil käiakse ka kõrvalomavalitsustest. Laste arv on olnud stabiilne juba mõni aasta, sel aastal esimest korda võis teha ka valikuid. Kool uues kuues – uued valikained ja muudatused – ootab veel ees. Raam on paigas, nüüd läheb fookus sisu uuendamisele – spetsiifiliste suundade väljatöötamisele.“

Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp toob  välja et ka Suure-Jaanis on gümnaasiumihariduse jätkamise puhul plusse rohkem kui miinuseid. Ta nimetab õpetajate paremat töökoormust ja töökohtade säilitamist. „Samuti on suuremad-vanemad lapsed koolis noorematele eeskujuks,“ lisab ta.

Saare sõnul asus sel sügisel gümnaasiumiastmes õppima 60 õpilast. „Samas suurusjärgus laste arvu võib eeldada ka edaspidi,“ lausub ta. „Uus maja on kavandatud 300 õpilasele. Olme poole pealt on vaja lahendada üüripindade küsimus – juba praegu rendib 6–10 last Lihulas tuba, et käia Lääneranna Gümnaasiumis. Nagu öeldud, asume kaugel. Tuleb pinda juurde leida, et peredele seda võimalust pakkuda.“

Tölp ütleb, et praegu on Suure-Jaani gümnaasiumi 10. klassis 25 õpilast ning gümnaasiumis kokku 76. „Läbirääkimised ei ole olnud sellised, kus oleks kästud gümnaasium sulgeda või antud ette mingeid kindlaid tähtaegu,“ tunnustab vallavanem ministeeriumi. „Meil on Suure-Jaanis paralleelklassid ja gümnaasiumisse soovitakse tulla ka väljastpoolt ehk ühe korraliku klassi komplekteerimine on mõistlik ja võimalik ka edaspidi. Ministeerium ise on rääkinud võimalikest muudatustest ka pigem aastast 2035.“

Gümnaasiumit võib pidada riik

Saare ütleb, et gümnaasiumit võib pidada riik. „Kuidas ta seda Lihulas peab, on tehniline küsimus,“ räägib ta. „Ruumid on olemas ka 2035. aastal. Lihula on päris suure piirkonna omalaadne keskus. Peab vaatama ka geograafilist asupaika. Päris 1:1 maakonnakeskuse kontseptsioonist ei saa Pärnumaal lähtuda. Haapsalu on samamoodi maakonna servas, vahemaad on suured.“

Ta lisab, et Lääneranna Gümnaasiumi uue õppehoone ehitamine on kahtlemata regioonile oluline investeering ning omab suurt regionaalpoliitilist mõju.

Tölp toob gümnaasiumihariduse andmise kõrvale ka kutsehariduse teema. „Teine vaade on meil seoses Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga, kus käib palju põhikoolist tulnud lapsi,“ räägib ta. „Kuna olen ise liikunud ülikooli tehnikumi kaudu, siis näen, et maaeluga seotud erialadele võiks ülikooli õppima minna rohkem õpilasi just tehnikumidest. Õpilased ise pole ilmselt soovinud seda teed minna, aga riik peaks hakkama seda teadlikumalt suunama: gümnaasiumisse vastuvõttu piirama, tehnikumi kohtade arvu suurendama. Kindlasti peab selle käigus muutma erialad vähemalt nelja-aastaseks ja lööma kursused kaheks: üks oleks ettevalmistus ülikooliks. Siin saaks mängu tulla just Suure-Jaani gümnaasiumiosa koos õpetajaskonnaga.“

Gümnaasiumi säilimine seob noored koduvallaga

Setomaa valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Jana Metsa sõnul on haridusministeeriumi ja Setomaa valla esindajad põgusalt kohtunud, et arutada Värska Gümnaasiumi (praeguseks Setomaa Gümnaasium) tulevikku koolivõrgu korrastamise seisukohalt.

„Ministeeriumi esindajad pakkusid ühe võimaliku lahendusena välja gümnaasiumihariduse koondumise naabervalda, Räpina Aianduskooli,“ kirjeldab ta läbirääkimiste käiku. „Rääkisime ka võimalusest teha koostööd Tartu ja Võru gümnaasiumitega ja võtta nendest näiteks valikkursusi. Konkreetsemaid arutlusi gümnaasiumiastme sulgemise kohta me ministeeriumiga pidanud ei ole ning ministeerium pole pakkunud vallale ka hüvitist.“

Mets ütles, et vald on otsustanud jätkata gümnaasiumihariduse andmist Setomaal. „Väikese valla jaoks on äärmiselt oluline, et vallas õpiksid gümnaasiumiealised noored,“ selgitab ta. „Et Setomaa noortest kujuneksid ennastjuhtivad õppijad, kellest osa valib gümnaasiumihariduse omandamise kohaks Setomaa Gümnaasiumi, oleme läbi viinud haridusuuenduse ning põhikooli III kooliaste on Setomaal (pro)gümnaasiumi klassid. See plaan on jätkusuutlik seni, kuni õpilased valivad oma õppekohaks kodulähedase gümnaasiumi ning vallal jätkub võimekust riigi abiga gümnaasiumiastet ülal pidada.“

Metsa sõnul on gümnaasiumi säilimine ääretult oluline seetõttu, et need noored, kes on olnud oma valla kooliga kauem seotud, soovivad täiskasvanuna suurema tõenäosusega koduvalda tagasi tulla.

Mets ütleb, et Setomaal on säilinud unikaalne kultuur ja keel. „Setomaa Kool ja Setomaa Gümnaasium peavad oluliseks õpetada noortele omakultuuri, kuid seda pole võimalik teha mõnes teises piirkonnas, mõnes teises koolis,“ lausub ta. „Setomaa gümnaasiumiealised noored löövad aktiivselt kaasa kohalikus kultuurielus. Lisaks on väike gümnaasium oluline noortele, kelle vaimne tervis ei võimalda õppida suures koolis. Üha rohkem leiavad meie gümnaasiumi ka õpilased, kes on küll vaimselt võimekad, aga oma eripärast lähtuvalt soovivad õppida väikses koolis. Sellistelgi noortel peab olema võimalus omandada haridus endale sobival moel.“

Samas tõdeb Mets, et valikkursusi on väiksel koolil raskem õpilastele pakkuda. „See eeldab eri osapoolte soovi olukord paindlikult lahendada,“ räägib ta. „Digilahendused saavad olla abiks, et õpilased saaksid valikkursustel osaleda riigi teistes gümnaasiumites ja miks mitte ka välismaa koolides.“

Setomaa Gümnaasiumi kümnendasse klassi astus sel sügisel kümme noort. „Loodame, et seoses haridusuuendustega muutub Setomaa Gümnaasium noorte ja lapsevanemate seas populaarseks ning gümnaasiumi tuleb õpilasi juurde,“ lausub ta. „Soovime, et meie gümnaasiumis tahaksid õppida ka teiste valdade noored. Oleme kaalunud õpilaskodu rajamist kaugemalt tulevate õpilaste jaoks. Me ei näe, et lähima kümne aasta jooksul võiks õpilaste arv väheneda, pigem loodame ikka suurenemisele.“

Metsa sõnul on Setomaa selles mõttes unikaalne piirkond, et paljud õpetajad ei soovi töötada täiskoormusega – nad tegelevad õpetamisele lisaks kultuuriloomega, väikeettevõtlusega …

„Sellised õpetajad on kooli jaoks suur rikkus, sest nende maailmapilt on avaram kui pelgalt koolis töötavatel õpetajatel,“ kinnitab ta. „Seetõttu pole niivõrd mureks õpetajate koormus kui see, et gümnaasiumiealiste õpilaste nooremad õed-vennad võivad gümnaasiumiastme kadumisel minna põhikooli juba koduvallast väljapoole. Nad jäävad kohalikust kogukonnast ja kultuuriruumist sel moel kaugele.“

Metsa sõnul peab jääma võimalus omandada haridus lisaks suurtes keskustes asuvatele riigigümnaasiumitele ka kohalikes gümnaasiumites.

„Kooli, sealhulgas gümnaasiumi roll väikses vallas pole pelgalt haridust anda – kool on ka kultuuri kandja ning piirkonna elujõulisus on tagatud vaid siis, kui noored näevad seal oma tulevikku, panustavad kodukoha arengusse,“ selgitab ta.

Sulgemisotsused on alati väga rasked

Alutaguse vald ja haridusministeerium jõudsid Iisaku Gümnaasiumi ümberkorraldamises kokkuleppele ning vallavolikogu otsuse kohaselt tänavu sügisel enam 10. klassi ei avatud. 11. klassis oli ainult kaks õpilast, kes läksid õppima teistesse gümnaasiumitesse. Sel õppeaastal lõpetab viimane lend seitsme õpilasega. Kuna kvalifikatsiooniga õpetajaid on puudu, siis pakutakse õpetajatele koormust põhikooliastmes.

Abivallavanem Kairi Hõbemeri ütles, et riigi toetusega ehitatakse Iisakusse uus koolihoone, arhitektuurikonkurss käib. Vana hoone on amortiseerunud ja selle pidamise kulud suured. Maja oli ehitatud 600 lapsele, kui praegu käib koolis 110 õpilast. 

Hõbemeri sõnul on õpilased juba aastaid asunud mujale õppima ja sellest tingituna on nende arv pidevalt vähenenud. Ja kuna laste arv kahaneb ka põhikooliastmes, ei olnud gümnaasiumisse soovijaid juurde tulemas.

„Kogukonna ja õpetajatega arutleti gümnaasiumiosa sulgemise teemal kaua, oli nii toetajaid kui vastaseid,“ märgib ta. „Kui õpilasi ei ole, ei ole võimalik ka kooli pidada. Gümnaasium on ettevalmistus akadeemiliseks hariduseks, seega peab seal säilima konkurents. Kahe ja seitsme õpilasega klassis vajalikku  taset võimalik tagada ei ole. Tugevad õpilased on oma otsused juba ise ära teinud ja konkureerivad mujale. Meil on hea meel, et põhikoolide tase on väga hea ja meie õpilased on kõikjale oodatud.“

Hõbemeri rõhutab, et omavalitsus ei tahaks ühtegi haridusasutust sulgeda, aga kui ei ole lapsi, kellele neid pidada, tuleb rasked otsused ära teha.

„Muidugi on parem midagi uut ehitada ja avada uusi koole, aga paraku on seda õnne vähestel omavalitsustel,“ lausub ta. „Et tagada hariduse andmise jätkumine maal, tuleb teha teatud ümberkorraldusi. Sulgemise otsused on alati väga rasked.“

Hõbemeri leiab, et gümnaasiumite koondumine suurematesse keskustesse on väikese Eesti puhul põhjendatud, kui tagatakse piisav õppekohtade arv, transport ja õpilaskodude olemasolu, kus õpilased ei pea maksma kallist üüri.

„Minu arvates ei ole õige väide, et kui gümnaasium kaob, kaob ka elu maal, kuna gümnaasiumiharidusega ei asu keegi piirkonda tööle, vaid minnakse edasi õppima,“ märgib ta. „Tagasi tulevad inimesed siis, kui on töökohad ja elukeskkond.“

Viru-Nigula pingutab gümnaasiumi säilimise nimel

Haridus- ja teadusministeeriumi delegatsioon külastas Viru-Nigula valda selle aasta emakeelepäeval.

„Tuldi kindla sõnumiga, et volikogu ja vallavalitsus peavad käivitama protsessi, mille käigus Kunda Ühisgümnaasiumis võimalikult kiiresti gümnaasiumiaste sulgeda ja õppetöö ümber korraldada,“ räägib Viru-Nigula vallavalitsuse haridus- ja noorsootööjuht Arvo Pani.

Kuulanud ära valla seisukohad, jõuti mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele. Lepiti kokku, et vallavalitsus informeerib ministeeriumi edaspidistest tegevustest ning arengutest. „Hüvitisi konkreetselt ei pakutud,“ sõnab Pani.

Varasemalt gümnaasiumiastmes õpilastele selliseid valikaineid ei pakutud, mis tekitaksid valla koolide õpilastes huvi õpinguid pärast põhihariduse omandamist Kunda Ühisgümnaasiumis jätkata.

„Lihtsalt pakkuda võimalust omandada gümnaasiumiharidus, ei ole vähese õpilaste arvu juures mõistlik ja on ressursikulukas,“ selgitab Pani.

„Arutasime Kunda Ühisgümnaasiumi äsja valitud direktoriga, mis võiks olla see suund ning mida saame koostöös vallavalitsuse ja valla põhikoolidega teha selleks, et gümnaasiumiaste saaks jääda. Arutelude käigus jõudsime otsusele, et valdkond, millele tähelepanu pöörata ja mida õpilastele pakkuda, on inseneeria ja tehnoloogia.“

Parema tulemuse saavutamiseks sõlmis Kunda Ühisgümnaasium koostöölepingud Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Eesti Lennuakadeemiaga.

„Leppisime kokku, et kokkuvõtteid arengutest ja tulemustest teeme 2026. aastal ning siis otsustame valla tasandil, kas ja kuidas jätkata,“ lausub Pani, kelle sõnul ei saa ega tohi hariduse vallas põhjalikult analüüsimata otsuseid teha.

„Kuna hakkasime gümnaasiumiastet arendama alles 2024. a kevadel, siis sel õppeaastal huvi Kunda Ühisgümnaasiumis haridustee jätkamise vastu veel kuigi suur ei olnud,“ räägib Pani. „Järgmiseks õppeaastaks ootame kümnendasse klassi vähemalt 20 õpilast. Maikuus tegime Viru-Nigula valla haridusvõrgu uuringu ning selle raames kohtusime valla kogukondadega, kellega käsitlesime ka gümnaasiumiastme jätkusuutlikkuse teemat. Õpetajate töökoormuse kohta ei tahaks ennatlikult midagi järeldada ega otsustada. Olenemata sellest, millised edaspidised otsused tulevad, ei mõjuta see olulisel määral õpetajate töökoormust negatiivses mõttes.“

Pani sõnul on ta seda meelt, et gümnaasiumihariduse võimaldamise või mittevõimaldamise otsuse saab teha kohalik omavalitsus. „On ju eri põhjuseid, miks gümnaasiumiharidust on võimaldatud, ja mõistlik on sellega ka jätkata: pikaajalised asukohast tulenevad konkreetsed traditsioonid, logistilised võimalused jne,“ loetleb ta. „Kõigile õpilastele, kes õpitulemuste põhjal võiks gümnaasiumis õppida, suured riigigümnaasiumid ei sobi, nad vajavad teistsugust õpikeskkonda. Olen kindel, et kohalikud omavalitsused kaaluvad väga põhjalikult ja n-ö vägisi keegi gümnaasiumiastet käigus ei hoia. Ise olen seda meelt, et gümnaasiumiastmes peaks õppima vähemalt 75 õpilast. Selles suunas teeme ka Kunda Ühisgümnaasiumis tööd.“

Kogukond väärtustab kooli

Lääne-Harju vald ei ole ministeeriumiga gümnaasiumiastme ümberkorraldamise teemal veel kohtunud. „Praegu ei ole teada, kas ja millal kohtumine toimub, ministeerium pole sel teemal meiega ühendust võtnud,“ räägib vallavanem Jaanus Saat, kelle sõnul mõjutab gümnaasiumiosa sulgemine kõige rohkem kogukonda.

„Paldiskis (endises suletud linnas) on eestikeelse kogukonna hoidmiseks gümnaasiumi säilitamine oluline,“ selgitab ta. „Võimalik, et nii mõnigi pere hakkab muidu mõtlema ärakolimisele. Gümnaasiumi pidamise ainus mõõdupuu ei tohiks olla õpilaste arv. Kogukond väärtustab kooli. Lähimad gümnaasiumid asuvad liiga kaugel, et iga päev kooli ja kodu vahet liikuda.“

Saat ütleb, et väike (maa)gümnaasium annab õpilasele rohkem omanäolisust, side kogukonnaga on tugevam ja tõenäosus, et noor pärast õpinguid siia tagasi tahab tulla, on suurem.

„Me hakkasime vene noori lõimima Eesti ühiskonda juba aastal 2013, kui koolivõrk reorganiseeriti ja Paldiskisse jäi üks eestikeelne gümnaasium,“ lausub ta. „Vene noorte eesti keele oskus võimaldab neil astuda Eesti ülikoolidesse, sest nende riigieksami tulemused on head.“

Saat tõdeb, et häid õpetajaid on olnud väga raske leida. „Õpetajate töökoormuse moodustavad tunnid põhikooli- ja gümnaasiumiastmes, st et tänu gümnaasiumile on võimalik hoida tugevat põhikooli,“ selgitab ta. 

„Õpetajad tulevad tööle kaugemalt (Keilast, Tallinnast) ning töökoormuse vähenedes võivad nad lahkuda. Meil on klassideta gümnaasium, st gümnaasiumile nii-öelda peale makstakse minimaalselt. Gümnaasiumisse astus sellel õppeaastal 33 õpilast ning kokku õpib seal praegu 70 õpilast.“

Saat ütleb, et vald koostab parajasti pikaajalist haridusstrateegiat, kus pannakse paika haridusvaldkonna suunad, sh gümnaasiumiosas. „Näeme, et tulevikus võiks gümnaasium pakkuda ka kutseõpet ehk 3 + 1,“ räägib ta. „Oleme selle ministeeriumile välja pakkunud, aga praegu seadusandlus seda ei võimalda. Töötame selle nimel, et meie valla noortele see võimalus Paldiskis tekiks.“

Maakondadesse võivad tulla uudsed hariduskeskused

Ministeeriumi nõuniku Serbaku sõnul ei tähenda väike gümnaasiumiosa tingimata seda, et kooli põhikooliosas oleks õpilasi väga vähe. Alla 40 gümnasistiga koolides jäi põhikooliõpilaste arv eelmisel õppeaastal vahemikku 97–266. Eestis on kokku üle 500 üldhariduskooli, millest enamik (ca 300) on põhikoolid ehk ilma gümnaasiumiastmeta koolid.

„Ometi on nad kõik suutnud endale õpetajaid leida,“ tõdeb ta.

Serbak ütleb, et riik tagab kõigile vastavate piirkondade õppijatele kohad riigikoolides ja aitab transpordilahenduste korraldamisel.

„Kuulasime läbirääkimistel omavalitsuste murekohad ära ja proovime leida ühiselt lahendusi,“ räägib ta. „Üks mõte on luua üld- ja kutseharidust ühendavad hariduskeskused, kus on võimalik omandada kutset, rakenduslikku gümnaasiumiharidust, nii mittestatsionaarset kui ka akadeemilist gümnaasiumiharidust ning läbida ka ettevalmistava õppe aasta.“

Üle Eesti on koolivõrgu korrastamiseks koalitsioonilepingus kokku lepitud, et aastaks 2035 liigub vastutus keskhariduse eest tervikuna riigile ja põhiharidus jääb omavalitsuste vastutada.

Praeguseks on igasse maakonda loodud vähemalt üks riigigümnaasium ning esimesed riigigümnaasiumid on tegutsenud juba aastaid. „Uusi riigigümnaasiume kavandame veel ainult Harjumaale. Järgmise viie aasta jooksul on plaanis rajada riigigümnaasium Lasnamäele,“ lausub Serbak. 

Üldhariduse rahastusmudeli üle arutelud käivad ning oktoobrist alustab ministeeriumi ja tema partnereid kaasav töörühm, mille ülesanne ongi pakkuda välja ja analüüsida üldhariduse rahastusmudeli võimalikke muudatusi.

---

Veikko Luhalaid: väljakutsed on rahvastiku vananemine ja sündimuse vähenemine

„Riik ei peaks sekkuma koolivõrgu korrastamisse lihtsalt keerulisest majanduskeskkonnast lähtuvalt, sügavas finantskriisis, sest see ei ole jätkusuutlik hariduspoliitika kujundamine,“ tõdeb intervjuus Õpetajate Lehele Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) direktor Veikko Luhalaid.

Kuidas suhtub omavalitsusliit haridusministeeriumi plaani osas koolides gümnaasiumiaste sulgeda?

Kohaliku omavalitsuse autonoomiast tulenevalt saab omavalitsus ise teha koolivõrgu korrastamise otsuseid. Otsus peab tulema omavalitsusest endast, mitte välisest survest või sunnist. Koolivõrgu korrastamine tuleb kohalike omavalitsustega läbi rääkida, sest nendel on olemas teadmine kogukonna vajadustest. 

Ministeeriumil tuleb valmistada ette vajalikud seadusruumi muudatused ning leida mõistlikud kompromissikohad. Koolivõrku ei tohi korrastada jõuliselt ja ülevalt alla, vaid oluline on leida omavalitsustele sobivaimad lahendused. Samuti peame vaatama, et gümnaasiumihariduse korraldamise käigus ei riivataks kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust ning riik tagaks selleks piisavalt raha.

Kas ja kuidas mõjutab gümnaasiumiastme sulgemine kohalikku elu?

Ministeerium vaatab seda küsimust vaid „hariduse kvaliteedi“ prismast lähtuvalt, kõrvale jääb regiooni elukvaliteet. Regionaalpoliitika tundub olevat ainult Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi huvi. Kui rääkida kvaliteedist, siis on vaja selget arusaama, milliseid muutusi hariduse kvaliteedis peaks gümnaasiumivõrgu korrastamine kaasa tooma – peale selle, et on optimaalne koolivõrk.

Loomulikult mõjutab gümnaasiumiastme sulgemine kohalikku elu, eriti olukorras, kus nii postkontorid, päästekomandod, perearstikeskused, pangaautomaadid, kauplused jne on ääremaal oma teenuse pakkumise lõpetanud. Võimalik, et kool ongi veel ainukese n-ö tsivilisatsioonimärgina piirkonnas alles. Gümnaasiumiastme sulgemise puhul on tegemist siiski „rätsepaülikonna õmblemisega“, mida peab lahendama läbirääkimistega ja mitte kiirustades.

Kuidas on omavalitsusliit rahul läbirääkimiste käiguga, mida ministeerium on pidanud kohalike omavalitsustega? Mida võib õnnestumisena esile tuua? Millised on probleemid?

Kohalike omavalitsustega kohtumiste ja läbirääkimiste eesmärk oli saada ülevaade omavalitsuste tulevikuplaanidest ja kitsaskohtadest, mis takistavad gümnaasiumiastmes koolivõrgu muudatusi tegemast, ning hinnata koolivõrgu muudatuste vajalikkust ja omavalitsuste valmisolekut selleks.

Ministeeriumil on see ülevaade olemas, kuigi võib öelda, et tegemist oli pigem olukorra väljaselgitamise kui läbirääkimistega. Ministeerium küsis omavalitsuste plaane gümnaasiumiastme pidamise kohta. Jutuajamise käigus mõnda omavalitsust noomiti „tegemata töö“ pärast, teist kiideti koostöövalmiduse eest.

Riigil peab olema selge ettekujutus, kelle ülesanne gümnaasiumihariduse korraldamine tulevikus on ja kes selle eest vastutab. Kohalikud omavalitsused vajavad riigi selget tegevusplaani hariduspoliitika kujundamises ning mõjuanalüüsi ülesannete, vastutuse ja finantseerimise osas. Oluline on leida omavalitsustele sobivaimad lahendused ning et ei sekkutaks kohaliku omavalitsuse autonoomiasse.

Eestis peab jälgima tähelepanelikult demograafia analüüse. Väljakutse on rahvastiku vananemine ning sündimuse vähenemine. See seab ka haridusvõrgu korraldamise uude olukorda ja taustsüsteemi. Riigi toetusmeetmed on haridusvõrgu korraldamisel kindlasti abiks, aga mitte nii, et riik annab raha ja meelitab koole sulgema. Riik ei peaks sekkuma koolivõrgu korrastamisse lihtsalt keerulisest majanduskeskkonnast lähtuvalt, sügavas finantskriisis, sest see ei ole jätkusuutlik hariduspoliitika kujundamine.

Kas omavalitsusliit on seoses haridusministeeriumi plaaniga astunud mingisuguseid samme või on tal kavas neid teha?

Eesti Linnade ja Valdade Liit kavandab oma samme. Alates eri institutsioonide pädevuse piiride täpsustamisest, kuni omavalitsuste huvide kaitsmiseni. Kõik haridusvaldkonna muudatused ja seaduse initsiatiivid peame ministeeriumi ja kohalike omavalitsustega läbi rääkima.

Meie liidu roll on esindada kohalike omavalitsuste huve. Samuti peame vaatama, et gümnaasiumihariduse edasise korraldamise käigus ei riivataks kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust ning riik tagaks piisava raha haridusvaldkonna korraldamiseks.

Küsitles Toomas Raag