Kui uuringute kohaselt kasutab praegu koolitööde tarbeks juba pea pool noortest tehisaru, siis nüüd on riik asunud jõuliselt koolitama ka õpetajaid. Õpetajate koolitamise eesmärk pole õpilaste vahele võtmine, vaid õpetaja töö lihtsustamine. 

Haridus ja Teadusministeerium (HTM) lõi selle aasta alguses tehisintellekti töörühma, mille põhiülesanne on tuvastada praegu eksisteerivad tehisintellekti mõjud haridusele ning võimaluse korral tehisaruga seonduvalt kiiresti hariduse vallas midagi ära teha. Töörühma ministeeriumipoolne liige Sten Kapten nentis, et seni on minister kõik töörühma antud soovitused heaks kiitnud. Soovituste hulka kuulub näiteks õpetajate ja ametnike tehisaru teemaline koolitamine. 

„Harno on õpetajate koolitamisega juba eelmise aasta lõpul algust teinud ja meie nägemus on see, et sellega tuleb jätkata. Koolituste juures loodame abi saada edaspidi ka ülikoolidelt. Väiksemat sorti väljakutse on ka kindlasti see, et tehnoloogia kiire areng toob endaga kaasa vajaduse materjale järjepidevalt uuendada,“ Sten Kapten.

Ta selgitas, et praegu arutatakse koostöövõimalusi haridustehnoloogidega – inimestega, kes tutvustaks õpetajatele, millised arengud on tehisaru vallas toimunud ja kuidas õpetajad neid klassis rakendada saaksid. Kapten nentis, et ligi pooltes koolides pole haridustehnolooge ning oluline on mõelda, kuidas need koolid ei jääks AI-õppe rongilt maha. 

„Õpetajate jaoks saab olema fundamentaalne, et nad saaksid aru, milleks tehisaru võimeline on ning kuidas seda oma töös kasutada. Selle tehnoloogia olulisus ei piirdu vaid sellega, et see muudab mõnda tööülesannet siin-seal kergemaks. On väga suur tõenäosus, et tegu saab on inimajaloo ühe kõige suuremat mõju omava tehnoloogiaga, mis muudab ühiskonda,” ütles Kapten.

Kapten lisas, et tehisaru kasutamine hõlmab endas ka võimalikke ohte. Ta näitlikustas, et tehisaru toimib suurandmete peal, milles peegelduvad tihtipeale ka kultuurilised ja ajaloolised tõekspidamised, mis tänapäeval ei ole enam aktuaalsed. Samas on Kapteni sõnul tehisaru treenimisel mindud erapooletuse säilimise sooviga ka kohati äärmustesse. Kui küsida teise maailmasõja aegse Saksa sõduri pilti, siis võib tehisaru kuvada Saksa mundrisse asiaadi või aafriklase. 

Ekspert nentis, et lisaks võivad ohtu tekitada tasuta tekstirobotitesse sisestatud andmed või tundlik informatsioon. Näiteks kui õpetaja paneb tekstirobotisse mõne õpilase tundliku info, siis ei ole välistatud, et seda infot talletatakse, analüüsitakse, kasutatakse tekstiroboti treenimisel või jagatakse teiste osapooltega andmete sisestajale teadmata.

„Õpetajad on vastuvõtlikkus on erinev – mõni kuulis tehisarust juba viis aastat tagasi ja proovis midagi katsetada, teine loodab, et tegu on mööduva nähtusega ja ta ei pea sellega kaasa minema,“ nentis ta.

Kapten märkis, et kuna õpetajatel on suur autonoomsus, siis saavad pedagoogid ise otsustada, kas soovivad tehisaru enda tunnis kasutada või mitte. Ekspert nentis, et koolijuht peaks samuti õpetajaid tehisaru kasutama innustama, sest tundub, et tulevikus peavad pea kõik oma töö käigus tehisaru kasutama ning jaanalinnu kombel pea mulla alla pistmine tähendaks õpilastele karuteene tegemist.

Ta lisas, et õpetajad ei tohiks kindlasti tehisaru kasutamist tuvastavate programmide abil õpilaste töid kontrollida, sest need annavad valepositiivseid vastuseid ning rikuvad õpetaja ja õpilase suhteid. Kapteni sõnul peaksid õpetajad vältima olukordi, kus õpilased saavad olulise kaaluga töid tehisaru abil teha. „Oluline on õpetaja ja õpilaste arutelu tehisaru asjakohase kasutamise teemal. Tehisaru kasutamine on justkui mahakirjutamine, mis on pea olematu hariduva väärtusega.”

„Päeva lõpuks ei peaks tehisaru olema õpetaja vaenlane, vaid toetav tehnoloogia, mille abil enda tööd lihtsamaks ja õpilaste elu põnevamaks teha. Üldlevinud lootus on, et lähitulevikus võtab tehisaru õpetajatelt mõningaid aeganõudvaid ja üksluiseid ülesandeid enda kanda. Kindlasti muutub seeläbi ka õpetaja amet atraktiivsemaks,” märkis Kapten. 

Samsungi koolinoorte programmi „Solve For Tomorrow“ raames 9.–12. klassi noorte seas toimunud ja uuringufirma Norstati läbi viidud uuringust selgus, et enamik noori ei usu, et AI klassiõpetaja asendada võiks.