Eesti koolijuhid osalesid 4. ja 5. novembril Antwerpenis Belgias Euroopa Koolijuhtide Assotsiatsiooni (ESHA) järjekordsel üldkogul. 

Meie koolijuhtide ühenduse valitud esindajatena käisid Belgias üldkogul Toomas Kruusimägi Tallinna Inglise Kolledžist ja siinkirjutaja. 

Üldkogu põhiteemad keskendusid sellel korral jätkusuutlikkusele, ja seda nii keskkonna kui ka turvalisuse vallas. Elame väga kiirete muutuste ajal, mis toob paratamatult kaasa ebakindlust ja kahandab turvatunnet. See aga võib võimendada emotsioone ja viia halvimal juhul radikaalsete mõtteviiside kasvuni. Nii on see juhtunud Suurbritannias, kus on pead tõstmas sallimatus igasuguste erisuste suhtes. 

See oli ka põhjus, miks seekordsel üldkogul võeti fookusesse mitmekesisus ja sellega seotud kaasamistegevused koolis. Aruteludes võrreldi eri riikide olukorda – missuguste eripäradega (kultuuriliste, keeleliste, rahvuslike, usuliste, soolist identiteeti puudutavate, toitumisvalikutega seotud vm) tuleb koolis ja täpsemalt klassiruumis arvestada, kuidas vältida eelarvamuste teket ja vähendada nende mõju ning tagada igale õppijale toetav õpikeskkond. 

Kõlama jäi mõte, et heade lahenduste leidmine algab sellest, kui teema tõstetakse fookusesse, sest iga riigi koolijuhid oskavad kõige paremini rakendada just konkreetses keskkonnas toimivaid meetmeid. Ettekannetes rõhutati, et nii-öelda suuremate eripäradega (keelelised, kultuurilised jne) tegelemise kõrval ei tohi unustada, et õppija arengule ebasoodsad eelarvamused võivad võrsuda hoopis muult pinnalt. Mõtteviis, et juba sinu vanemad ei osanud matemaatikat ja sina siis ammugi mitte, on üks neist, mis samuti ohustab turvalist õpikeskkonda. Seda tüüpi eelarvamuste suurim ohukoht on, et nende kandja ei pruugi ise aru saada, et see on probleem, mistõttu on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisel oluline ka need teemad fookusesse võtta. Kõik me oleme erinevad, oma isikupäraste mõtete-oskuste-omadustega ja kõik me vajame, et meid aktsepteeritaks sellistena, nagu me oleme. Heaks õppimiseks on turvatunne väga oluline. 

ESHA üldkogul võetakse alati kokku ka komisjonide tegevus. Üks suurema kaaluga neist on praegusel turbulentsel majandusperioodil kindlasti finantside haldamisega seotud komisjon, mida juhib Toomas Kruusimägi. Tema tehtud ülevaade pälvis suure aplausi, sest organisatsiooni finantsseis on komisjoni töö tulemusena paranenud. 

Ühiste üldkogu koosolekute vahel toimuvad virtuaalsed kokkusaamised ja mõttevahetused. Viimase poolaasta teemadest kõige suurem on olnud kooli juhtimiskvaliteedi tõstmine, mille kõrval arutleti ka PISA testi tulemuste ja nendest lähtuvate muutusevajaduste üle ning vahetati mõtteid küberturvalisuse teemal. 

ESHA läkitas septembris Euroopa Komisjonile kirja, milles kutsus poliitikakujundajaid üles tegutsema haridusjuhtimise tugevdamise nimel kogu Euroopas. Kirjas rõhutati koolijuhtide rolli kvaliteetse hariduse tagamisel. Toodi välja, et õpetajate puuduse ja nende toetamise kõrval on unustatud ära, kuivõrd oluline osa on selles koolijuhil, mistõttu oleme Euroopas jõudnud seisu, kus koolijuhtide vähesus mõnel juhul ületab õpetajate puuduse probleemi. 

ESHA tõi välja ka võtmevaldkonnad, milles peituvad koolijuhi peamised ülesanded. 

• Investeerimine koolijuhtide professionaalsesse arengusse (fookusega üldiste juhtimispädevuste, pedagoogiliste teadmiste ja organisatsiooni juhtimise arendamisel).
• Selge rollimääratlus ja tugisüsteemid (peamiselt administratiivkoormuse vähendamiseks).
• Värbamis- ja tööl hoidmise strateegiad (sh konkurentsivõimeline töötasu, karjäärivõimalused ja koolijuhtide rolli olulisuse tunnustamine).
• Töö- ja eraelu tasakaal (sh töötundide reguleerimine, heaolu toetamine, läbipõlemise ennetamine toetusvõrgustike ja -vahendite tagamise kaudu).
• Koostöised juhtimismudelid (hõlmavad nii laiema juhtimise võimaldamist organisatsiooni sees kui ka koostööd eri sidusrühmadega: koolipidaja, teised koolid, muud haridusasutused, kogukond).
• Demograafilised väljakutsed (konkreetsed strateegiad koolijuhtide puuduse vähendamiseks/ennetamiseks, aga ka tegevused mitmekesisuse ja kaasamise küsimustega toimetulekuks).
• Innovatsioon ja digitaliseerimine (sh vajalike kursuste ja vahendite pakkumine, tagades samal ajal tasakaalustatud lähenemise, mis seab esikohale inimliku kontakti ja kõrge pedagoogilise taseme).

ESHA kutsus oma kirjas poliitiliste otsuste tegijaid üles dialoogile ja koostööle nii Euroopa kui ka riigi tasandil, et luua alused koolijuhtide toetamiseks ja seeläbi tagada paindlik ning tulevikku suunatud haridusjuhtimine.