Veipimine on Eesti noorte seas üha süvenev probleem, ent selle lõplikud mõjud tervisele pole endiselt täielikult teada. SA Tallinna Koolitervishoid kooliõde Kätlin Laas, kes on pikalt töötanud Tallinna Tööstushariduskeskuses, on veipimisega seotud muredega puutunud kokku iga päev. Ta rõhutab, et sageli tuleb terviseprobleemidega tegeleda juba varases noorukieas ning lahendus eeldab kompleksset teavitustööd.

Praegu ka vaimse tervise õena töötava Kätlin Laasi sõnul on veipimine levinud nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. „Õpilased, kellega ma tegelen, on peamiselt vanuses 16–18 aastat, kuid paljud neist on veipimist alustanud juba põhikoolis, sageli 12–13-aastaselt. Paljud noored isegi tunnistavad, et soovivad veipimise maha jätta, kuid ei suuda, sest sõltuvus on liiga tugev,“ selgitab ta.

Veipimise populaarsus on kooliõe hinnangul seotud tubakatööstuse turundusega. „Veibitootjad on oma tähelepanu suunanud sellele, et veipimine oleks noorte jaoks ahvatlev – maitseomadused, lõhnad ja üldine kuvand, et see on vähem kahjulik kui suitsetamine. Fakt on, et kõik nikotiinitooted on tervisele kahjulikud ja tekitavad tugevat sõltuvust,“ lisab ta. „Ja sõltuvus ise tähendab seda, et sa ei ole enam oma elu peremees – aine võtab kontrolli sinu elu üle, olenemata sellest, millise sõltuvusega on tegemist.“

Laas rõhutab, et noored ei mõtle sageli pikaajalistele tervisemõjudele ja neile pole mõtet rääkida, et 10–20 aasta pärast on nende tervis halb. Seetõttu tuleks teavitustöös keskenduda ka sellele, kuidas tubakatööstus noori sihikule võtab. „Noorte terviseteadlikkus on tõusnud ja mõni aeg tagasi oli suitsetajate arv aasta-aastalt vähenemas. Kuid veipide turule toomisega on olukord pöördunud – noored, isegi lapsed on hakanud veipima,“ tõdeb kooliõde. 

E-sigaretid – nähtamatu oht tervisele

Veipimise pikaajalisi mõjusid pole veel suudetud täielikult uurida, kuid juba praegu on teada, et see põhjustab tõsiseid terviseprobleeme. „Veipivad noored ja lapsed on justkui tuleviku uurimisgrupp – nende pealt hakatakse nägema ja analüüsima, milliseid tervisekahjusid veipimine põhjustab. Ent juba praegu on teada, et see mõjutab suuõõne tervist, hingamisteid ja üldist terviseseisundit. Mitmed uuringud näitavad, et e-sigaretid võivad põhjustada igemehaigusi ja suuõõnevähki. Lisaks on veipides sissehingatavate kemikaalide pikaajalist mõju raske hinnata, sest tooted on turul olnud suhteliselt lühikest aega,“ nendib ta.

Noorte vaimne tervis ei jää samuti puutumata. „Nooruki aju areneb kuni 25. eluaastani ja nikotiin koos teiste keemiliste ühenditega mõjuvad just aju seda piirkonda, millest oleneb meie otsustus- ja keskendumisvõime ning enesekontroll. Kui noorel on kalduvus ärevusele või depressioonile, süvendab nikotiin neid probleeme veelgi,“ selgitab vaimse tervise õde. Samuti lisab nikotiinisõltuvus igapäevaelule stressi – pidev vajadus järgmise doosi järele tekitab rahutust ja võib noori takistada keskendumast oma eesmärkidele.

Laasi sõnul mängib noorte nikotiinitoodetest eemalehoidmisel võtmerolli täiskasvanute eeskuju. „Kui vanemad või õpetajad ise suitsetavad või veipivad, annavad nad noortele vale signaali. Täiskasvanud, eriti autoriteedid, peaksid oma tegevusega näitama, et nikotiinitoodete tarbimine ei ole normaalne ega aktsepteeritav. Siin mängivad rolli ka laiemad ühiskondlikud hoiakud – valitsuse, koolide ja perede ühtne sõnum aitab noori veipimisest eemale hoida,“ usub ta.

Keelustamine üksi ei aita, vaja on terviklikku lähenemist

Laas rõhutab, et ainult keelustamisest ei piisa. Kuigi alaealistele on veipimine juba praegu keelatud, leiavad noored võimalusi e-sigarette hankida. „Nad saavad need kätte kas mustalt turult või kioskitest, bensiinijaamadest ja ka e-sigarettide poodidest, kus dokumente piisavalt ei kontrollita,“ tõdeb Laas. Probleem vajab laiemat ja terviklikumat lähenemist, mis hõlmab ennetustööd, teadlikkuse tõstmist ja alternatiivsete tegevuste pakkumist noortele.

„Samal ajal tuleb mõelda, miks lapsed ja noored üldse nii palju meelemürke tarvitavad. Võib-olla on probleem selles, et neil puuduvad kättesaadavad huvitegevused, sportimisvõimalused või muud ajaveetmisviisid. Oluline on luua keskkond, kus noored leiaksid tervislikke ja positiivseid alternatiive,“ arutleb vaimse tervise õde. „Samuti on oluline pöörata tähelepanu peresuhetele ja noorte toetamisele – tugeva sotsiaalse võrgustikuga lapsed ja noored, kes saavad oma vanemate või teiste lähedastega avatult rääkida, satuvad harvem sõltuvuste küüsi.“

Kooliõed on sageli esimesed, kes noorte tervisemuresid märkavad. „Õpilaste regulaarsed tervisekontrollid võimaldavad meil hinnata nii õpilaste füüsilist kui ka vaimset tervist. Kui ilmnevad veipimisega seotud probleemid, saavad kooliõed anda esmast nõu ja vajadusel suunata noori spetsialistide juurde. Eestis on 16-aastastele ja vanematele olemas ka nikotiinisõltuvusest loobumise nõustamiskabinetid, mis aitavad noortel sõltuvusest jagu saada. Noorematel tasub pöörduda esimesena kooliõe poole,“ kirjeldab Laas ning märgib, et aus ja avatud suhtlemine aitab noortel mõista, kuidas nende tervis sõltub nende valikutest.

Loobuda on alati võimalik

Kätlin Laas kinnitab, et kuigi nikotiinisõltuvusest loobuda võib olla keeruline, pole see võimatu. „Parim lahendus on muidugi mitte alustada, kuid kui oled alustanud, siis tuleb võimalikult kiiresti loobuda. Nikotiinisõltuvus ainult süveneb aja jooksul, mistõttu muutub mahajätmine aina raskemaks. Kuid see on alati võimalik – oluline on leida tugi ja tahe.“

Kooliõde julgustab noori pöörduma abi saamiseks kooliõdede, perearstide või nõustamiskabinettide poole. „Oluline on teada, et abi on olemas ja te ei ole üksi,“ paneb Laas südamele.