„Vanglas on õpetajad paremini kaitstud kui tavakoolis,“ ütleb Tallinna Ehituskooli õppedirektor Lya Männiste, kelle sõnul on vanglas ka teemasid, millega õpetaja tegelema ei pea, nagu näiteks õppijate puudumine, distsipliiniprobleemid või kapriissed lastevanemad.

Vanglates omandas 2022/ 2023. õppeaastal haridust 72 põhikoolis õppijat, kellest lõpetas 37, ja 64 gümnasisti, kellest lõpetas 26. 260 kutsehariduse suunal õppinust lõpetas 180.

„Täiendaksin Victor Hugo kuulsat ütlust „Kes avab kooliukse, see sulgeb vanglaukse“ mõttega, et kui kooliukse aitab kinnipeetavale avada ühiskond, siis vanglaukse sulgemise võti on tema arenenud ja küpsenud sotsiaalsed oskused,“ räägib Männiste, kes esindab Eestit rahvusvahelises SOCVOC-i projektis, mille eesmärk on parandada sotsiaalseid oskusi vanglas toimuva kutseõppe ajal.

Männiste sõnul põhjustavad sageli õigusvastast käitumist just inimese hoiakud ja sotsiaalsed probleemid. „Seda enam on sotsiaalsete oskuste arendamine prioriteetne valdkond kinnipidamisasutustes soodustamaks kinnipeetavate arengut, et nad oskaks teha valikuid ja võtta vastutust oma elukorralduse eest pärast vanglast vabanemist,“ lausub ta. „Seega on kinnipeetavate sotsiaalseid oskusi arendades ja nende tööalast konkurentsivõimet parandades võimalik peatada hälbiva käitumise jätkumine ning toetada nende taasintegreerumist ühiskonda.“

Intervjuus Õpetajate Lehele palub õppedirektor Männiste rõhutada, et küsimustele vastamisel andsid oma panuse mitmed tema kolleegid Tallinna Ehituskoolist.

Mis on vanglas kutseõpetajana töötades kõige keerulisem?

Suurimate väljakutsetena tuleb nimetada õppetööd komplitseeritud õpetamiskeskkonnas – ühelt poolt keerulised õppijate isiksused ja teisalt piiratud raha õppetöö korraldamiseks. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et vanglakeskkonna spetsiifika eeldab oskust planeerida õppetööd pikas perspektiivis, kuna seal ei ole võimalik kiiresti reageerida ja näiteks puuduvat õppevahendit kohe tooma minna. Bürokraatia ja lubade taotlemine võtavad oma aja.

Kuidas erineb vanglas õpetamine tööst tavakoolis või kutsekoolis?

Kutseõppe tavatingimustes on õpetajal näiteks võimalik poole päeva pealt liikuda õpilastega teoreetiliselt õppelt töökotta. Kinnipidamisasutuses on sellist paindlikkust keeruline korraldada, peab arvestama valvurite liikumise graafikuga. Samas on ka teemasid, millega õpetaja vanglas tegelema ei pea, nagu näiteks õppijate puudumine, distsipliiniprobleemid või kapriissed lastevanemad. 

Üldjuhul on vanglas ka tundides rahulikum, kuna ühelt poolt õpetajat austatakse ja teisalt kardetakse korrarikkumise puhul ettekandeid. Vanglas on õpetajad paremini kaitstud kui tavakoolis. Vangla miinus on, et õpilastel ei ole võimalik kasutada interaktiivseid õppekeskkondi, teha iseseisvalt tööd raamatukogus, käia õppekäikudel.

Mis haridust on võimalik nn vanglakoolis omandada? 

Formaalhariduse võimalustest on kinnipeetavatel võimalik omandada põhi- ja keskharidust ning kutseharidust. Tallinna Ehituskool korraldab Tallinna Vanglas õpet päris mitmel erialal. Õppida on võimalik plaatijaks, maalriks, keevitajaks, õmblejaks, puidupingioperaatoriks (kahel viimati nimetatud erialal otsime praegu oma kollektiivi kutseõpetajaid, et õppetööga alustada). Lühemad kursused on maastikuehitaja ja puhastusteenindaja koolitamiseks ja arvutierialadel. Tallinna Teeninduskool pakub pagari ja abikoka eriala.

Kuidas suhtub vangla administratsioon kutseõppesse ja kas teie õpilased saavad õpitut piisavalt praktiseerida?

Vangla juhtkond suhtub kutseõppesse toetavalt. Oleme koostööpartnerid, kes töötavad ühise eesmärgi nimel: parandada kinnipeetute tööalast konkurentsivõimet ja arendada isikuomadusi, et aidata neil taas ühiskonda integreeruda. 

Koolide käsutuses olevad õppetöökojad on praktiliseks õppeks sisustatud ning õpetatavate erialade valikul on peetud silmas, et õppijatel oleks kasvõi mõningane võimalus tööd töökeskkonnas proovida (nt õmbluse, keevituse ja puidupingioperaatori erialal), kas siis vanglatööstuses või vanglas vajalikel töödel (nt abikoka ja pagari eriala ning puhastustööd). 

Kui motiveeritud ja pühendunud on teie õpilased võrreldes tavakooli või kutsekooli õpilastega?

Õpetajate sõnul on täiskasvanud õpilased noortest palju motiveeritumad mingit eriala omandama. Noortel ei ole ilmselt veel selge, kelleks nad saada soovivad. Täiskasvanutel, sh vanglaõpilastel on eesmärk ja nad on motiveeritud. Samas sotsiaalsete oskuste arendamisel on nende motivatsioon väiksem ja õppe-eesmärkidest saavad nad aru halvemini – paljuski hindavad kinnipeetavad oma sotsiaalset pädevust üle, taipamata, et vajakajäämine sotsiaalses küpsuses on üks peamisi tegureid, miks on nad kuritegeliku tee valinud. 

Kuidas luua vanglas õpetaja ja õpilaste vahel usaldust?

Õppetunnis peab olema emotsionaalselt turvaline ja samas töine õhkkond. Õpetaja on küll sõbralik ja toetav, kuid oluline on kohe alguses kehtestada reeglid, milline käitumine on tunnis aktsepteeritav. Paratamatult tuleb õpetajal olla valvas, kuna kinnipeetavad on oma ala professionaalid: nad võivad olla salakavalad ja kasutavad usalduse võimalusel omakasupüüdlikult ära. Vanglas töötav õpetaja peab võrreldes oma tavakooli kolleegiga säilitama õpilastega suurema emotsionaalse distantsi. Kui mõnel õpilasel on isiklikke probleeme, siis vanglas on eraldi inimesed, kes nendega tegelevad.

Millist mõju loodate oma õpilastele avaldada nende vanglakaristuse ajal ja pärast vabastamist?

Töö kinnipeetavatega on kui mitmetasandiline investeering paremasse tulevikku lootuses, et õppijatest kujunevad paremad inimesed. Statistika näitab, et kõikide puhul see kahjuks ei õnnestu, kuid saame toetada nende püüdlusi, kes tõesti soovivad oma elu muuta.

Kuidas arvestate õpetades vanglas valitsevate reeglite ja turvameetmetega? Kas need piiravad teie tööd?

Pigem on suurem piirang tingitud rahanappusest kutseõppes tervikuna (mitte ainult vanglas). Muidugi on õppetöös vangla keskkonnast tingitult teatud kitsendavad asjaolud. Näiteks tuleb õppevahendite ja ka õpetaja mälupulga sissetoomiseks taotleda luba. Õppijatel ei ole (veel) võimalik õppetööks kasutada internetti. 

Samas saame aru, et piirangud on vajalikud selleks, et õpetajal ja teistel oleks turvaline. Valvurite töö on väga hea.

Millised kutsealad on teie arvates vanglaõpilastele kõige kasulikumad ja miks? 

Ilmselt need erialad, mille järele on tööturul suur nõudlus. Paljud kinnipeetavad pole oma elus varem oma kätega midagi teinud. Võimalus eriala õppida on nende jaoks võib-olla kõige suurem elamus. Sellised erialad, millega on vabaduses tõenäoline tööd leida ja ausalt end elatada.

Kuidas tegelete õpilastega, kellel on raskusi õppimise või käitumisega, eriti arvestades vangla keerukat keskkonda?

Keeruliste käitujatega me tegelema ei pea, selleks on vangla ametnikud. Tundidesse jõuavad üldiselt juba eelnevalt välja valitud õpilased, kes on tulenevalt vangla spetsiifikast läbinud mitu sõela. Õpetajatele on antud korraldus, et kui õppija käitub tunnis halvasti, siis teavitame valvurit. Kinnipeetav eemaldatakse tunnist ja õpetaja kirjutab ettekande ning probleemset õpilast enam tundi ei tooda. 

Tavakoolis seevastu käib lõputu teise, kolmanda, neljanda jne võimaluse andmine … Kuni antakse võimalusi, seni kannatavad nii õpetaja kui ka kaasõpilased, kes tahaksid õppetööga edasi minna.

Õppimisraskuse puhul aitavad õpetajad individuaalselt nii palju, kui see vanglas võimalik on. Antakse lisasuuniseid ja täiendavat õppematerjali. Kindlasti ei saa vangla keskkonnas pakkuda individuaalseid järeleaitamistunde või konsultatsioone, seetõttu püütakse juba tunnis pühendada õpiraskusega õpilasele rohkem aega, läheneda talle individuaalselt. Kuna õpperühmad on väiksed (ca 12 õppijat), siis on see võimalik.

Kas olete märganud, et haridus vanglas aitaks vähendada õpilaste korduvkuritegevuse riski?

Koolidel selle kohta statistika puudub. Samas on õpilased õpetajatele öelnud, et vabanedes hakkavad nad õpitud erialal tööle. Tänavad väga õpetatud oskuste eest. Üks õpetajatest meenutab, et sotsiaalsete oskuste tunnis ütles keskealine kinnipeetav läbipõlemise teema arutamise järel, et kui ta oleks oma läbipõlemise märke osanud varem ära tunda ja teadvustada, ei oleks nn ülekeemisest tulenenud kuritegu ehk toimunudki.

Kuidas seda eesmärki oma töö kaudu toetate?

Pöörame tähelepanu sellele, et kutseõppe kaudu ka õppijate sotsiaalseid oskusi arendada. Oleme ise eeskujuks, toome õppijatele oma elust positiivseid näiteid ja veename neid elatist teenima tööga, millega on täiesti võimalik kõike saavutada ja väärtusi omada seadust rikkumata. 

Ka Euroopa Nõukogu peamine soovitus vanglaharidusele on, et kõigil kinnipeetavatel oleks juurdepääs laiale õppekavale, mille eesmärk on arendada kogu inimest, pidades silmas tema sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist konteksti.

Viie riigi (Poola, Belgia, Hollandi, Eesti, Põhja-Makedoonia) vanglahariduse valdkonna partnerite koostöös nägime, et vangistuse käigus aitavad vanglates töötavad spetsialistid kinnipeetavaid nende taasühiskonnastumisel mitmete programmide kaudu, kuid süsteemsemat lähenemist vajab kinnipeetavate sotsiaalsete oskuste arendamine ajal, mil nad osalevad kutseõppes. 

Täiskasvanute kutseõppes on sotsiaalsete oskuste arendamise õppematerjali ja metoodikat tajutavalt nappinud. Eriti keeruline on olnud luua eesmärgistatud ülesandeid, mida saaks praktilises õppes kasutada.

Seega käivitasime 2022. aasta lõpus Erasmus+ programmi toel projekti SOCVOC („Enhancement of Social skills during Vocational training in prison“ – „Sotsiaalsete oskuste arendamine vanglas toimuva kutseõppe käigus“) ja hakkasime parimaid kogemusi koguma ja koondama ning töötama välja ja katsetama uusi õppeülesandeid koos soovitusliku metoodikaga õpetajatele. 

Kogutud ja loodud materjale oleme tutvustanud partnerriikide jagamisüritustel. Kuna sotsiaalsed oskused on oluline osa iga inimese üldpädevustest, siis on materjalid kasutatavad ka laiemalt. Õppematerjalid ja juhendid on ingliskeelsena kättesaadavad projekti kodulehel socvoc.eu. Eestikeelsete materjalide lingi leiab Tallinna Ehituskooli kodulehelt.