• Toimetulekuõppe õpilaste nominaalset õppeaega põhikoolis on kavas pikendada 11 aastani.
• Edaspidi tuleb põhikoolis võimaldada lisaõpet kõigile õpilastele, kes seda oma haridusliku erivajaduse tõttu vajavad.
• Haridusliku erivajadusega õppijatele avardub erialavalik eri kutsetasemetel.

Haridusliku erivajadusega õpilaste põhikoolijärgset haridustee jätkamist ja tööturule siirdumist toetab kaks meedet: lisaõpe põhikoolides ning kutsevaliku õppekava kutseõppeasutustes. 2022. aastal tellis Haridus- ja Teadusministeerium Eesti rakendusuuringute keskuselt Centar analüüsi nende meetmete toimimise kohta. Uuring kinnitas, et sihtrühmad – koolijuhid, HEVKO-d, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad – peavad meetmeid asjakohaseks ja tulemuslikuks. Samas anti ka soovitusi nende edasiarendamiseks, mida ministeerium on käimasolevate reformide ettevalmistamisel arvesse võtnud. 

Õppimiskohustuse ea pikendamise reformiga on kavandatud mitmeid muudatusi, mis muuhulgas toetavad hariduslike erivajadustega õpilaste õppes püsimist, edasiõppimiseks vajalike oskuste omandamist ning tööturule liikumist. 

Toetamaks intellektipuudega noorte vajadust rahulikumas tempos küpseda, enesekindlust kasvatada ning omandatud pädevusi kinnistada, on kavas pikendada toimetulekuõppe õpilaste nominaalset õppeaega põhikoolis 11 aastani. Õpilastele, kes on õppinud põhikoolis toimetulekuõppes või lihtsustatud õppes ning kelle jaoks on keeruline põhikooli lõpetamise järel senisest tuttavast keskkonnast välja liikuda, jääb alles võimalus jätkata õpinguid põhikooli lisaõppes. 

Kui kehtiva seaduse kohaselt võib põhikool pakkuda lisaõpet koolipidaja otsuse alusel, siis kavandatava muudatuse kohaselt tuleb edaspidi põhikoolis võimaldada lisaõpet kõigile õpilastele, kes seda oma hariduslikest erivajadustest tingitult vajavad. Seega peaksid oluliselt laienema kodulähedased lisaõppes osalemise võimalused. 

Õppimiskohustuse rakendamisel saab õpilane lisaõppe läbimise järel jätkata ettevalmistavas õppes või tasemeõppes. Ettevalmistav õpe hakkab asendama senist kutsevalikuõpet, kuid on mõeldud ennekõike õpingute jätkamiseks vajalike pädevuste omandamiseks õppimiskohustusega noortele, kes pärast põhikooli lõpetamist ei leia kohe sobivat õppekohta kutsekoolis ega gümnaasiumis. Neile tagab riik õppekoha ettevalmistavas õppes aasta läbi ning koostöös kohalike omavalitsustega tagatakse, et kõik õppimiskohustusega noored, kes ei omanda kesk- või kutseharidust, ettevalmistavasse õppesse ka jõuaksid. 

Ettevalmistavat õpet hakkavad pakkuma riigikoolid (nii kutsekoolid kui ka riigigümnaasiumid), kellele minister on, arvestades õpperühma avamise vajalikkust piirkonnas, selle ülesande andnud. Ettevalmistav õpe aitab õpilasel õpinguid jätkata, sest toetab teda enese tundmaõppimisel ja valikuvõimaluste mõistmisel ning tagab õppijate valmisoleku õpingute ja tööeluga seotud karjääriotsuste tegemiseks ja ellurakendamiseks. 

Juba praegu võib öelda, et valdav osa kutsehariduses õppima asunud haridusliku erivajadusega noortest lõpetab õpingud ja leiab rakendust. Samal ajal on haridusliku erivajadusega õpilaste arv kutseõppes viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja moodustab käesoleval õppeaastal juba 13% kõigist kutseõppe õpilastest. Suur osa neist õpib 4. taseme õppes ehk õppekavadel, mis valmistavad põhiharidusega inimesi ette keerukamateks praktilisteks ametiteks, andes laiaulatuslikud teadmised ja oskused iseseisvaks tööks ning võimaldades soovi korral jätkata ka kõrghariduses. 

Samuti õpivad haridusliku erivajadusega noored 2. ja 3. kvalifikatsioonitasemel ehk põhihariduse nõudeta õppekavadel, mis valmistavad õppijaid ette lihtsamateks ametiteks. Tõsi, teise taseme ehk lihtsaimate õppekavade valik on üsna napp – õppida saab puhastusteenindaja abiliseks, abiaednikuks, köögiabiliseks, puidutöötlejaks ning läbida kutsevaliku õppekava, et jätkata õpinguid kõrgema taseme õppekaval. Kolmandal tasemel on valikuvõimalusi juba rohkem, muuhulgas saab õppida näiteks abikelneriks, keevitajaks, õmblejaks, puhastusteenindajaks, pottsepp-selliks, hooldustöötajaks, nooremaednikuks jne.  

Käimasoleva kutsehariduse reformi käigus peetakse muuhulgas silmas, et haridusliku erivajadusega õppijatele avarduks erialavalik eri kutsetasemetel, õpe oleks ühtlaselt kättesaadav üle Eesti, võimestaks õppijat ning toetaks üleminekut tööellu või asjakohastele teenustele. Oluline sisend selleks, et laiendada tuge vajavate õpilaste õppimisvõimalusi kutseõppes vastavalt noorte tegelikele vajadustele ja lahendada praeguseid probleeme süsteemis, tuleb järgmisel aastal Riigikontrolli käimasolevast auditist ning kavandamisel olevast kutseõppe 2. ja 3. taseme õppekavade rakendumise uuringust. 

Haridus- ja Teadusministeerium pingutab koostöös kõigi seotud osapooltega selle nimel, et muuta üleminekud sujuvamaks ja toetatumaks. Kavandatavad reformid aitavad tagada, et ükski noor ei jääks maha ega tunneks, et tal pole kuhugi minna.