Kooli optimaalne suurus ja selle seos hariduse kvaliteediga on väga kompleksne teema ja üheselt vastata on keeruline. Mõjutavaid faktoreid on palju ja kontekstide erinevus annab neile erineva kaalu. Kuigi haridusprotsessi kõigi tegurite kvantifitseerimine ei ole võimalik ega ka soovitatav, võivad statistilised otsustusmudelid olla koolivõrgu reformimisel suureks eeliseks. Selliste mudelite kaks kõige olulisemat tegurit on õpilaste akadeemilised saavutused ja õppekulud õpilase kohta.

Majanduslik tõhusus on koolide liitmise puhul kaalukamaid argumente. Tuleks aga vältida lihtsustatud arusaama mastaabisäästust – suurem kool ei ole automaatselt kulutõhusam. Uuringud näitavad, et õpilaste arvu suurenemisel kulub sama õppeedukuse taseme saavutamiseks õpilase kohta rohkem raha. Seega suures koolis on õpilaste kvaliteetne õpetamine kulukam. Samuti peetakse oluliseks teguriks kogukonna sotsiaalmajanduslikku staatust. Kehvema sotsiaalmajandusliku olukorraga piirkondades peaksid haridusotsuste langetajad olema kooli suuruse üle otsustamisel konservatiivsemad, kuna seal on väiksem veavaru.

Kuid majandusliku tõhususe kõrval on ehk veelgi olulisem hariduse kvaliteet ning õpilaste ja õpetajate toimetulek ja heaolu. Kooli suurusest ja kasutada olevatest ressurssidest võib sõltuda nii õppekava täiemahuline rakendamine, lisavõimaluste pakkumine valikainete ja huvitegevuste näol kui ka kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide olemasolu. 

Uuringud on osutanud, et koolides, kus õpilaste väljalangus ja distsipliiniprobleemid on suured, kooliga rahulolu ja vanemate kaasamine madal, võib liitmine probleeme veelgi süvendada. Samuti on leitud seoseid vanusega: nooremad õpilased saavutavad paremaid tulemusi väiksemates, aga gümnaasiumiõpilased just suuremates koolides. Väikesemate koolide kasuks räägivad ka õpilaste ja õpetajate tihedamad suhted ning parem sotsiaalne kontroll, individuaalne lähenemine ja suurem tugi, mis võib olla oluline just madalama sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste puhul.

Kooli suuruse ja hariduse kvaliteedi seos väljendub ümberpööratud U-kõverana. Teatud piirini toob õpilaste arvu kasv kaasa ka hariduse kvaliteedi kasvu, kuid U-tipu saavutamise järel hakkab hariduse kvaliteet õpilaste arvu edasise kasvuga langema. Optimaalse suurusega kool on piisavalt väike, et tagada isiklik lähenemine ja sotsiaalne sidusus, ja piisavalt suur, et pakkuda mitmekesiseid võimalusi, mis vastavad õpilaste vajadustele.