Vastus on siililegi selge: et saaksime toetada tervete, aktiivsete, ise elus hakkama saavate särasilmsete tulevikutähtede kujunemist, mitte lihtsalt „kahte vasakut jalga“!

Uus liikumisõpetus ei ole mingi tavaline palliplats ja vilekõla, see võiks olla justkui varjatud motivatsioonipomm, nii et õpilane ei saa arugi, et ta juba naudib pingutusest ja liikumisest kehale tulenevat kasu. Ja see on ju lõpuks see, mida me kõik tahame – liikuva kergusega läbi elu!

Kui juba TikTokist on saanud sport, siis tulebki appi võtta liikumisõpetuse ainekava hoopis uue lähenemisega – mitmekülgsuse ja liikumisrõõmu tekitamisega ainetundides. Ühiskond muutub pidevalt ning tänapäeva noori ei kõneta aastakümnete eest seatud eesmärgid, valitud kindlad spordialad ning pidev üksteisega mõõduvõtt.

Üha rohkem lapsi teab pigem tantsuliigutusi Instagrami Reelsidest, kui oskab nimetada mõnda päris spordiala. Ja kuigi viiekümne sekundi rütmis käte ringitamine võib ju lõbus olla, jääb sellest siiski väheks, et katta ära Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus liikuda päevas vähemalt 60 minutit. Uus ainekava keskendub sellele, et noored saaksid avastada liikumisvõimalusi, mis ekraanile ei mahu – olgu selleks rulapark, jooga, parkuur, slackline või lihtsalt pargis heas mõttes hingetuks jooksmine.

Liikumine kui nõudepesu

Ärgem tehkem koolist võistlusareeni, kus kõik õpilased ei soovi osaleda.

Igast lapsest ei pea saama korvpalliväljaku LeBron või tõkkejooksja Rasmus Mägi. Klassikaline kehaline kasvatus võis jätta mulje, et terve tund on üks suur spordivõistlus. Kuid tegelikult leidub ka lapsi, kelle spordi-„lembus“ meenutab pigem kasside huvi vee vastu. Mis siis, kui saaksime noori õpetada liikumisest rõõmu tundma ja selle vajalikkusest aru saama?

Liikumisõpetaja ülesanne on pakkuda mitmekülgseid liikumisviise ja aidata lahti mõtestada, kuidas saab liikumine iga päev ja hetk kasuks tulla. Lühidalt öeldes on liikumine nagu nõudepesu: ebamugav, kui keegi seda käsib teha, aga võib olla lausa nauditav, kui teed seda vabatahtlikult. 

Kõik eelnev aga ei tähenda, et võistlemine oleks nüüd keelatud – eesmärgipärane võistlusmoment mõnes tunnis on jätkuvalt omal kohal.

Nagu moodne buffet

Liikumisõpetus ei ole ainult hinded Stuudiumisse ja „tehtud!“. 

Kehalisel kirjaoskusel ja elukestval liikumisel on hariduses väga oluline eesmärk. Hea kehalise kirjaoskusega õpilased on sisemiselt motiveeritud liikuma ning teevad teadlikke oma tervist toetavaid valikuid. See teekond pole ainult spordivõistlus, pigem elukestev rännak või isegi ellujäämise kunst. 

Kehaline aktiivsus ei peaks laste jaoks lõppema liikumisõpetuse tunni või koolipäevaga, vaid kanduma ka vabaajategevustesse ning olema elu loomulik osa. Kujutage ette, kui iga koolilõpetanu oskaks teha päikesetervitust, suudaks orienteeruda looduses, teeks vahet soojenduse ja päris treeningu vahel ning suudaks isegi ilma YouTube’i abita iseseisvalt trenni teha.

Liikumisõpetus nagu Rootsi laud – igaüks leiab midagi endale meelepärast.

Endine kehaline kasvatus on nagu vanaaegne söökla: pakume klimbisuppi ja kes ei taha, see elagu üle. 

Uus liikumisõpetus on aga nagu moodne buffet, mis on mitmekülgne ja tasakaalus, sisaldades nii matkamist, pallimänge, tantsu, mäesuusatamist, reketialasid, discgolf’i, eneseanalüüsi oskust ja nii edasi. Liikumisõpetajatena on meil piiritult võimalusi. Only sky is the limit! Igaüks leiab midagi, mis meeldib, isegi need, kelle jaoks liikumine on seni tähendanud ainult et „nutad ja jooksed“. Liikumisõpetuse eesmärk on õpilastele tutvustada uusi spordi- ja elustiilialasid ning ka vanu häid hoovimänge, kuid samas anda neile ka elukestvaks liikumiseks vajalikud oskused.

Stressivaba sportimine! 

Sa ei võistle teistega, vaid iseendaga! Koolispordi nr 1 vaenlane on hirm, et keegi mõõdab, hindab ja jagab punkte, nagu tegemist oleks meistrivõistlustega. Uus liikumisõpetus aitab sportida ilma hirmuta ja kinnitab, et liikumine on mõeldud kõigile. Sportimine ainult tulemuse pärast – selle jätame treeneritele ja tippsportlastele. Oluline on, et suudaksime koolipingest vabaneda ja päriselt liikumisest rõõmu tunda.

Vaimne ja kehaline tasakaal liikumisõpetuses on meie jaoks justkui püha liikumisgraal. Uus ainekava tõestab, et sport pole ainult higistamine, see on ka mõistuse ja vaimu taastamine, värskendamine ja treenimine. Isegi pisikese vaikuseminutiga liikumistunnis saab teha ajule korraliku restart’i. Lisaks sellele võib kasutada meelerahu-, tähelepanu-, keskendumis-, hingamisharjutusi, massaaži ja nii edasi. Ainekava õpetab mõistma, kuidas aktiivne liikumine kergendab pingutuse järel vabanevate õnnehormoonide tulemusena murekoormat ja annab noortele oskusi ja teadmisi, kuidas stressiga paremini toime tulla. 

Kuidas sattusime koolitajaks? 

Oleme mõlemad aktiivse eluviisiga liikumisõpetajad, kes on omandanud Tartu Ülikoolis terviseteaduste magistrikraadi kehalise kasvatuse ja treeneri erialal ning omame töökogemust nii maa- kui ka linnakoolis. 

Oleme kehalise kasvatuse tunnis juba rakendanud uue liikumisõpetuse ainekava põhimõtteid. Meie jaoks on kõige olulisem tekitada õpilastes rõõmu liikumisest ja tahet aktiivselt tegutseda ning sportida ka väljaspool kehalise kasvatuse tunde. 2023. aastal läbisime edukalt põhjaliku 90-tunnise kursuse „Liikumisõpetuse ainekava koolitus koolitajatele“.

Me täiendame teineteist, praktiseerides ise vahendi käsitsemisoskust ja vaimset ning kehalist tasakaalu, kuid uue ainekava viis valdkonda on meile kõik võrdselt olulised. Oleme üle Eesti teinud koolitusi ja seminare uuest liikumisõpetuse ainekavast. Julgustame kõiki ainekavaga seotud inimesi oma arvamuste, ettepanekute ja küsimuste korral www.liikumisopetus.ee kodulehega tutvuma.

---

KOMMENTAARID

Maret Pihu, Tartu Ülikooli Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kehalise kasvatuse didaktika lektor, liikumisõpetuse ainekava töörühma juht

„Uus kehalise kasvatuse / liikumisõpetuse ainekava, mis käesolevast õppeaastast pidi koolides rakenduma, toetab õpilaste liikumismotivatsiooni ja mitmekülgsust. Uus ainekava toetab populaarsete liikumisviiside ja spordialade jõudmist koolidesse ja on ühiskonna muutustele avatud. Oluline roll on õpilaste enda kehaliste võimete arendamisel, kehalisel aktiivsusel, vaimsel ja kehalisel tasakaalul ja liikumise ja kultuuri seostel. Näeme Tartu Ülikooli poolt, et nendes koolides, kus seda teadlikult rakendatakse, on õpilased motiveeritud tundides osalema, õppesisu on mitmekesistunud ja liikumine pakub rõõmu.“

Anneli Plaado, Torma Põhikooli liikumisõpetaja

„Liikumisõpetuse ainekava koolitus oli minu jaoks väga inspireeriv ja praktiline. Sain juurde värskeid ideid, kuidas tundi põnevamaks ja mitmekesisemaks muuta ning arvestada paremini iga õpilase võimetega. Koolituse käigus omandatud teadmised andsid mulle enesekindlust ja uusi lahendusi, et pakkuda õpilastele väärtuslikku ja arendavat õpikogemust.

Koolitajad olid väga positiivsed ja inspireerivad, jagades oma kogemusi ja praktilisi nõuandeid eluliste näidete kaudu. Tänu koolitusele olen oma töös enesekindlam ja teadlikum.“ 

Margit Mathiesen, Räpina Ühisgümnaasiumi liikumisõpetuse õpetaja

„Uue liikumisõpetuse ainekava koolitus andis mu arusaamadele kinnitust. Koolitus muutis mu enesekindlamaks: suudan tunnis rakendada kaasaegse õpikäsituse põhimõtteid. Koolituselt saadud sisemine motivatsioon tekitas julguse viia tunnis läbi mitmekülgsemaid tegevusi. Pärast koolitust olen kindel, et mitmekülgne ainekava ei jäta ühtegi õpilast tegevuseta, kõik peaksid leidma endale sobiva liikumisviisi. 

Sellised koolitused on vajalikud, et õpetaja märkaks oma tugevaid külgi ja saaks teada, mida tuleks endas veel arendada. Hindan kõrgelt uut liikumisõpetuse ainekava ja soovin, et õpetajad saaksid aru, kui oluline on, et õpilane tunneks liikumisest rõõmu.“

Raido Rebane, Tartu Karlova Kooli liikumisõpetaja

„Põhiline murekoht on, et õpetajatel on kujunenud välja oma viisid, kuidas nad on oma õppeainet andnud. Nüüd aga, kui on toimunud suured muutused, oleme raputatud oma mugavusmullist välja ning see nõuab pingutust ja soovi muutustega kaasa minna. Siinkohal ongi abi koolitustest, mis aitavad hoomata tervikpilti ning saada aru, kuhu oleme teel. 

Kuna koolitustel osalevaid õpetajaid on kohal tavaliselt paarkümmend, siis annab see ka suurepärase võimaluse arutleda õppeaine kitsaskohtade üle, pakkuda neile lahendusi ning jagada kogemusi. Eriti väärtustavad seda väiksemate koolide õpetajad, kus liikumisõpetust annab ainult üks-kaks õpetajat – nende põhiline koht, kus kolleegidega arutleda ning selle kaudu lahendusi leida, ongi tihtipeale ainult sellised koolitused. Positiivne on ka see, et kuna koolitajad on erinevad, on ka koolitustel saadavaid ideid rohkem.“