Selleaastane eesti keele teise keelena olümpiaad on pühendatud kuulamisoskusele. Olümpiaadi korraldab Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut koostöös Tartu Ülikooli Narva kolledži ja Tartu Ülikooli teaduskooliga. Osalema ootame traditsiooniliselt 9.–12. klassi õpilasi, kes ei õpi eesti keelt emakeelena. Eelvoorus tuleb esitada ühe jutusaate suuline analüüs. Eelvooru 30 parimat pääsevad lõppvooru, mis toimub 12. märtsil 2025 Tartus. 

Miks kuulamine? 

Nii kodukeele kui ka koolis õpitavate teiste keelte edukaks kasutamiseks on tänapäeva ühiskonnas vajalikud kõik osaoskused: kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine. Kuulamine on selles loetelus õigustatult esikohal. See on esimene oskus, mida laps keelt omandades kasutab, õppides nii mõne aja pärast ka rääkima. Juba keelt osates  saame suure osa infost just kuulates. Ei ole võimalik kaaslastega edukalt suhelda neid kuulamata. Kaaslastega ei saa ka edukalt väidelda enne, kui oled aru saanud, mis on nende seisukoht.

Teise keele õppimisel jääb aga kuulamisoskuse arendamine võrreldes lugemisoskuse ja grammatikateadmistega sageli vaeslapse ossa. Kuulamisoskust pigem ei õpetata, vaid kontrollitakse vastavate ülesannetega. See ei esinda aga kaugeltki kogu suulise keele mitmekesisust. Puudu jääb eelkõige spontaanse suulise kõnekeele kuulamisest, mille üks tagajärg on hiljem ka vähene suutlikkus vabalt suhelda. 

Kui eestlane räägib suulist keelt, näiteks ütleb telefonis kiiruga: „Ma=len tegelt juba Talinas, kus=sa?“, võib ka kogenum eesti keelt kursustel või koolis õppinud inimene täiesti ära ehmatada. Sel juhul ei ole tal võimalik ka oma mõtteid väljendada, kuigi ta seda tegelikult suudaks. 

See tendents ei ole iseloomulik ainult eesti keele õppele, ka mitmete muude keelte õpetamises on selle üle kurdetud. Põhjusi on siin mitmeid. Esiteks ollakse koolis üldiselt harjunud õppima lugedes. Teiseks on kirjalike tekstide sisulist ja keelelist korrektsust lihtsam kontrollida ja vajaduse korral parandada ehk nad on rohkem õpetaja kontrolli all. Kolmandaks meeldib ka õppijaile tihti rohkem lugeda kui kuulata, sest kuulamisega kaasnevad mitmed raskused. Kuulatava teksti tempo võib tunduda õppijaile liiga kiire, mistõttu ei jõua nad teksti jälgida. Õppijad kipuvad teist keelt kuulates ka püüdma mõista iga sõna, mida nad emakeelset teksti kuulates enamasti ei teeks. Sellega pingutavad nad oma keelelise vastuvõtusüsteemi üle ega jõua enam tajuda teksti tervikuna, nt saada aru jutu peamõttest või rääkijate suhtumisest ja tunnetest. 

Mis ülesandeid pakume?

Olümpiaadil keskendume kolmele teemale: 1) suuliste tekstide kuulamisele kuulamisstrateegiaid rakendades, 2) suulisele keelele iseloomulikele tunnustele ning 3) suulise keele eri variantidele. Juhendis (teaduskool.ut.ee/sites/default/files/2024-10/TK_EKTK_juhend_2024_25.pdf) on esitatud nimekiri materjalidest, mis aitavad olümpiaadiks valmistuda. Materjalid jagunevad teoreetilisteks, mis aitavad mõista suulise keele olemust, ning eri tüüpi kuulamistekstideks, mis aitavad kõrva teritada.