„Viin oma ainetunde õues läbi üsna sageli,“ räägib Puhja Kooli inglise keele õpetaja Aliis Siniroht. „Tavaliselt mitu korda kuus, kuid kevaditi ja sügise algul lausa mitu korda nädalas. 80-minutilises tunnis suundun õpilastega aeg-ajalt õue ka lühikeseks liikumispausiks või jagan pika tunni pooleks: esimese osa viibin õpilastega klassiruumis ning teise osa õues.“ 

Tartu Ülikooli Liikumislabor korraldas 4.–8. novembrini õuesõppenädala „Sügis kutsub taas õue õppima!“, mille raames kutsuti kõiki koole üle Eesti viima ühe nädala jooksul ainetunde läbi õues.

„Peamiselt motiveerib mind õpilastega ainetunnis õue õppima minema vaheldus ning ülesannete mitmekesisus, mida õpilane minu hinnangul vajab,“ lausub Siniroht. „Õues lahendatavaid ülesandeid ning tegevusi planeerida on mulle väga põnev. Pikkade tundide süsteem Puhja Koolis toetab õuesõpet – tunnen, et pikad tunnid annavad võimaluse õue minna ning õpet mitmekesistada.“

Valga Põhikooli 2.b klassi juhataja Birgit Punt seevastu tunnistab, et tavaliste ainetundide ajal satub ta õue üsna harva. „Sügiseti ja kevaditi jõuan õue tundi tegema kord-paar kuus,“ sõnab ta. „Õpilastele meeldib õues, sest siis on nad oma tavakeskkonnast väljas ja tund on aktiivsem. Väljas saab rohkem liikuda kui klassiruumis.“

Talvel asendatakse mõõgad patjadega

Tallinna Pae Gümnaasiumi ajalooõpetaja Christina Lääne sõnul on ajalugu hea aine, mida õues õpetada. 

„Enamasti võitleme mõõkadega, harjutame võitluskunsti,“ räägib ta. „See meeldib lastele ja nad ootavad neid tunde. Lisaks praktilisele tegevusele on otsimise ja orienteerumismänge QR-koodide vm abivahendiga. Meie koolihoov sobib õuetundide jaoks, kasutan õue võimalusi sügisel ja kevadel tihemini ning talvel harvem. Samas talvel asendame mõõgad suurte patjadega. Üks hea padjasõda ei tee kunagi halba.“

Igal juhul on rüütliturniir maastikul palju meeldejäävam kui teooria klassiruumis.

Lasnamäe Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Maria Roganova sõnul osaleb kool tänavu ametlikult juba teist aastat järjest „Liikuma kutsuva kooli“ õuesõppenädala tegevustes. 

„Meie koolis on tavaks õuesõppetunde läbi viia kevadel, eriti kui ilmad on soojad,“ sõnab ta. „Sügisel õpetame ja õpime õues õuesõppenädalal. Õuesõpe tõstab meeleolu ja aitab keskenduda.“ 

Siniroht räägib, et õues õppimine annab suurepärase võimaluse aineid lõimida ning kolleegidega koostööd teha. „Minu arvates lisab õuesõpe tavapärasele õppimisele uurimise, märkamise ja ümbritseva keskkonna avastamise nüansi ning soodustab õpilaste liikumisharjumuse teket. Unustada ei tasu ka valgust ja värsket õhku, mis mõttetööd ja tegutsemist toetavad,“ lausub ta.

„Kõik, mida me teeme õues ja aktiivselt, toetab õpilase teadmiste omandamist,“ lausub Valga Põhikooli õpetaja Birgit Punt, kelle sõnul on õuesõppetunnid väga sobivad puhuks, kui on vaja õpitut kinnistada või korrata nt hindeliseks tööks.

„Ma arvan, et kõige suurem kasutegur on värskel õhul ja liikumisel, mida klassiruumis ei saa õpilasele pakkuda,“ räägib Tallinna Pae Gümnaasiumi ajalooõpetaja Christina Lään. 

Tallinna Pae Gümnaasiumi ajalooõpetaja hinnangul soodustab õuekeskkond loovat mõtlemist ja võimaldab õpetada innovaatiliselt. „Paraneb ka suhtlemisoskus, sest õues tuleb gruppidel suhelda, teha koostööd, arvestada teistega,“ lisab ta.

Tema sõnul paranevad õues õppides ka õpetaja-õpilase suhted, mis omakorda tõstab õpimotivatsiooni.

Erinevad tunnid, erinev ettevalmistus

Lasnamäe Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Maria Roganova sõnul annab õuesõpe õpilastele ja õpetajatele võimaluse liikuda värskes õhus, mis tõstab tuju. „Kui laps õpib ja õpetaja õpetab hea meelega, siis tulemused paranevad ja keskenduda on lihtsam,“ lausub Roganova. „Õuesõpe toetab tavapärast tööd, kuna kasutatakse aktiivõppemeetodeid, mis aitavad õppimist mitmekesistada.“ 

Samal seisukohal on Puhja Kooli inglise keele õpetaja, kelle sõnul on eriti õuetundides silma jäänud keskendumine ülesannetele ning koostöö ja suhtlemine rühmakaaslastega. 

„Koos arutletakse tekkinud probleemide üle ning pakutakse välja lahendusi, kuidas takistused ületada,“ lausub Siniroht. „Õpilased on väga leidlikud. Olen täheldanud ka, et seosed igapäevaelu ning teooria vahel tekivad õues paremini ning õues kogetu jääb hästi meelde. Nii mõnigi õpilane on meenutanud klassiruumis õhinaga õues nähtut, koostanud ingliskeelseid lauseid teekonnal kogetu põhjal ning näiteks seostanud lumel nähtud jänesejälgi hädaabinumbriga 112.“

Valga Põhikooli klassijuhataja on õues õpetades märganud, et õpilased on avatumad ja nõus tegema koostööd ka selle õpilasega, kellega nad klassiruumis pigem koos ei töötaks.

Siniroht räägib, et õues tunde planeerides vaatab ta esmalt üle õpitulemused ja tunni teema ning mõtleb läbi tegevuse, mis nende saavutamist toetaks. 

„Ettevalmistus on vahel erinev kui klassiruumis toimuva tunni puhul, kuid see sõltub suuresti planeeritavatest tegevustest ja ülesannetest,“ selgitab ta. „Ülesannete lõikamine, lamineerimine ning paigutamine on olnud kõige ajamahukamad tegevused, kuid alati on jagunud entusiastlikke õpilasi, kelle jaoks on ülesannete paigutamine sama põnev kui nende lahendamine. On võimalik teha ka ülesandeid, mis eelnevat ettevalmistust väga ei nõua, oma õuetundidesse planeerin ka neid, näiteks sõnade õigekirja harjutamine looduslike materjalidega.“

Punt tõdeb, et õuesõppe tund on vaja mitu korda põhjalikumalt läbi mõelda. „Õues on aspekte, millele mõelda, et tund oleks kõigile ohutu ja jõukohane, tunduvalt rohkem kui klassiruumis,“ lausub ta „Samuti tuleb paika panna, milliseid vahendeid kasutada ning millal ja kuhu need paigutada.“ 

Lään ütleb, et õues ja klassis toimuvad tunnid erinevad kardinaalselt. „Neil on erinev eesmärk ja saavutatavad tulemused,“ selgitab ta. „Esiteks tuleb õuesõppe puhul paika panna konkreetne eesmärk, mida soovin saavutada, ning mõelda läbi, millised tegevused aitavad seda saavutada. Seejärel tuleb hinnata keskkonna sobivust, leida koht, mis tagab eesmärkide saavutamise, ning planeerida logistika. Alati peab olema ka varuplaan.“

„Enne õueminekut tuleb anda õpilastele juhised, teatada ette, et riietus peab vastama ilmastikule, jälgida ilmateadet,“ loetleb ta. „Pärast tundi tuleb tagasisidestada ja reflekteerida.“

Distsipliin võib käest ära minna  

Siniroht räägib, et esimeste õpetamisaastate jooksul tekkisid mõned olukorrad, kus õue jõudes jooksid õpilased igas suunas laiali ning tegelesid kõrvaliste asjadega. „Situatsioone analüüsides mõistsin, et väga oluline on koos õpilastega sõnastada õuetunniks kehtivad kokkulepped,“ lausub ta. „Olen iga kord alustanud tundi klassiruumis, rääkinud tunni tegevused läbi ning tuletanud meelde, milliseid reegleid õues silmas pean. Tore on märgata, kuidas õpilased tuletavad üksteisele kokkuleppeid meelde, kui keegi nendest kõrvale hiilib.“ 

Puhja Kooli inglise keele õpetaja on kogenud ka, et õues on palju klasse ja kirjutusaluseid kõigile ei jagu. „See on minu arvates väga kergesti lahendatav takistus,“ lausub ta. „Sõnu saab kirjutada ka tammetõrudest, kividest või joonistada sõrmega liivale. Kui ülesanne on paberil, saab kirjutusalusena kasutada seina, pinki, kapis olevat õpimappi või hea sõbra selga.“ 

Punt ütleb, et lapsed võivad õues sattuda liiga hoogu ega pane õpetaja korraldusi tähele. „Võib juhtuda, et keegi otsustab nt käbide või tammetõrudega teisi loopida,“ kirjeldab ta. „Oluline on enne tundi õpilastele reegleid selgitada ja rõhutada, et need on kehtestatud kõigi ohutuse huvides. Ka ilm võib plaanitud tunni ära rikkuda. Kahjuks ilma vastu me ei saa. Siis tulebki mõelda, kas tundi on võimalik ka sees läbi viia või tuleb see edasi lükata.“

Kõige meeldejäävamad hetked

Puhja Kooli inglise keele õpetaja jagab sügisese õuesõppenädala kõige meeldejäävamaid hetki. „Lausete lugemine kordamööda trepi kõige ülemisel astmel,“ lausub Siniroht. „Lugesid ka õpilased, kes seda klassiruumis teha ei julge.“ 

Samuti toob ta esile pikemal kõnniringil toimunud sõnamängud ning vestlused elulistel teemadel (liikumine ja sport, loodus ja loomad, presidendivalimised Ameerikas). 

Siniroht märgib ära ka 3. klassi „Bingo“, mille ühe ruudu sisu oli leida maast prügi ning soovitus visata see prügikasti. „Park sai puhtamaks,“ nendib ta lühidalt. 

Veel kirjutasid Puhja Kooli õpilased oma nime looduslikest materjalidest ning häälisid seda hindele. Seostasid klassiruumis tehtud ülesannet sellega, mida nad eelmisel tunnil tegid õues. Kiitvate omadussõnade kirjutamine oma klassikaaslaste kohta tegi kõigi tuju heaks. 

Siniroht ütleb, et õuesõppest jäi meelde sära, õhin ja entusiasm ülesannete lahendamisel. „Soovitan kõigil õuetunde katsetada, sest kasutegureid on niivõrd palju,“ võtab ta õuesõppe plussid kokku.

Valga Põhikooli 2.b klassi klassijuhataja räägib, et kõige meeldejäävamad hetked on need, kui sa näed, kui rõõmsad on lapsed ja kui suure õhinaga nad ülesandeid teevad. „Lapsed on avaldanud soovi, et selliseid tunde oleks rohkem,“ sõnab Punt. „Õpetajale, kes on õuetundide suhtes veel kahtlev, soovitan vaadata mõne kolleegi õuesõppetundi ja proovida seda oma õpilastega. Kui esimene tund on tehtud, küll siis tulevad mõtted ka järgmisteks.“

Tallinna Pae Gümnaasiumi ajalooõpetajale meeldivad rüütliturniirid. „Õpilased, kes osalevad neil teist ja kolmandat aastat, on juba kogenud, neil on oma plaan, kuidas ja mida teha, nad kavandavad rollimängu ise ning on aktiivsed osalejad,“ räägib Lään. „Sellised tunnid on väga emotsionaalsed, elan koos lastega olustikku sisse, sellistel hetkedel ununeb reaalsus ja mäng võtab võimust – natuke nagu ajamasin. Kui pärast mängu klassi tagasi jõuan, on adrenaliin laes ja inspiratsioon tagasi. Aitab rutiini ja stressi vastu ka õpetajat.“

Lään ütleb, et igasugune praktiline tegevus on nauditav. „Lisaks võitlusele oleme otsinud Pae pargis fossiile ja korraldanud maastikumänge,“ lausub ta.

Lasnamäe Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetaja toob meeldejäävatest hetketest esile õpilaste säravad silmad ja naerul suud. „Ja küsimused järgmisel päeval: „Õpetaja, kas täna läheme ka õue?“ Õuesõpe on äge!“ sõnab Roganova.

Õuesõpe on eriti oluline digiajastul

Tartu Ülikooli Liikumislabori spetsialist Reelika Kiivit ütles, et värskes õhus liikumine toetab laste ja noorte vaimset ja füüsilist heaolu, vähendab stressi, parandab motivatsiooni, keskendumis- ja õpivõimet ning suhteid klassikaaslastega. „Regulaarne õppetöö õues aitab hoida silmi, vähendades lühinägevuse riski või nägemishäire süvenemist,“ selgitab ta. „See on eriti oluline digiajastul, mil ekraani kasutatakse iga päev. Seega soovitan viia läbi ühe tunni, koolipäeva või isegi terve nädala õues.“

Kiivit sõnas, et õuesõppenädalal on võimalik leida väga loovaid lahendusi. Näiteks andis Uhtna Põhikooli ajalooõpetaja Merle Maimjärv-Mirka 5. klassi õpilastele ülesande ehitada koolihoovis leiduvatest käepärastest vahenditest muinasaja elamud. Enne seda olid õpilased klassis muinasaja eluolu ja elamute kohta lugenud. Igal õpilasel tuli oma elamut tutvustada ja sealsete elanike eluolu kirjeldada.

Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli inglise keele õpetaja Reene Tammearu käsitles 7. klassi õpilastega õuetunnis teemat „Passive voice“. Õpilased töötasid paarides, liikudes kindlal trajektooril kooli lähedal asuvas pargis väikeste vahedega. Liikumise ajal lahendasid nad koos ülesannet ja kui jõudsid õpetaja juurde, ütlesid vastuse. Kui see oli õige, andis õpetaja sildi uue ülesandega. Vale vastuse korral said õpilased õpetajalt lisajuhiseid ja liikusid tagasi ehk vastupäeva.

Raasiku Kooli õpetaja Piret Kangur andis eelmisel aastal 2. klassiga õues matemaatikatunni. Õpetaja käes oli korv, õpilased otsisid koolihoovist ühe paberist õuna, õuntel olid numbrid 5-st 12-ni. Numbrid ei kordunud. Õpilased rivistusid õpetaja selja taha, alustades kõige väiksemast arvust. Õpetaja hüüdis tehte ja õpilane, kelle käes oli õige vastus, tõi õuna korvi ja jooksis rivi lõppu. Tegevuse ajal liiguti kogu aeg edasi, kuni lõpuks jõuti koolimajani.

Kiivit tuletas meelde, et ka digivahendeid kasutamata saab õues õpetada digiturvalisuse algtõdesid. Sel sügisel pööratakse koostöös digimentoritega õuesõppenädalal erilist tähelepanu 1.–5. klassi õpilaste digiturvalisusele. Digiturvalisuse mängudes ei kasutata digivahendeid ning mängude kirjeldused leiab meediahariduse veebilehelt meedia.ut.ee.