Isegi noor hing ei igatse pimeduse saabudes üksnes veritseva haavaga nägu ja vampiirihambaid. Vaimse tervise toetamine ja hingeharidus on ehk tähtsamadki. Kuidas leida tasakaal rahuliku aja ning mõtisklemise või rõõmsa ja mängulise lähenemise vahel?

Sügis tekitab õpetajates dilemma, kas ja millist pimeduseaegset tähtpäeva käsitleda. Ühelt poolt on meil rahvuskultuuri kandjatena kohustus pöörata tähelepanu Eesti rahvakalendris tähtsale mardipäevale ja teisalt on võimalus laste survel minna kaasa sotsiaalmeedia akendes vilkuvate halloween’i kõrvitsatega. Kolmas võimalus on aga vaikne mälestustele keskenduv hingedepäev. 

Minu arvates on oluline tähistada sügise saabumist, käsitleda elu ja surma, esivanemaid ning pimeduse ja valguse sümboolikat. Kuid tähtsamgi veel on leida tasakaal nende tähtpäevade vahel, et kõlama jääks väärtused, mis toetavad nii noore vaimset tervist kui haridust. 

Õpetajate kätes …

Mainitud tähtpäevad tähistavad ühel või teisel viisil hingede ja pimedusega seotut, kuid tähistamise viisid erinevad märkimisväärselt. Kas kool peaks toetama kohalikku kultuuripärandit, keskendudes hingede- ja mardipäevale, või võib laste ootusi arvestades tähistada ka halloween’i? Kuidas leida tasakaal rahuliku aja ning mõtisklemise või rõõmsa ja mängulise lähenemise vahel? Kas seejuures ei unustata rahvakalendrit ja kostüüme ning lustimist lubavat mardipäeva? 

Õpetajate kätes on võimalus kujundada ja õpetada kultuuriväärtusi ning pakkuda õpilastele teadmisi nii kodumaistest kui ka teiste kultuuride tähtpäevadest. 

Kolme tähtpäeva erinevus

Halloween (31. oktoober) on keldi päritolu tähtpäev, mida ilmestavad kostüümid, pidustused ja kummituste temaatika. See on Eestis viimase paarikümne aastaga populaarsust kogunud. Algselt usuti, et sel ajal pääsevad vaimud elavate maailma. USA-s on halloween kasvanud üheks suurimaks kommertspühaks, mis on mänguline ja lõbus. Õhtul riietutakse õudustäratavatesse kostüümidesse, kaunistatakse kodud kõrvitsalaternate ja hirmutavate dekoratsioonidega ning lapsed koguvad maiustusi, ähvardades: „Komm või pomm!“

Hingedepäev (2. november) on Eestis traditsiooniliselt vaikne ja rahulik aeg, mil mälestatakse lahkunud lähedasi. See on aeg enesesse vaadata ja perele mõelda. Hingedepäeval süüdatakse küünlad ja külastatakse surnuaeda, sel ajal mõeldakse esivanemate ja lahkunute peale. Erinevalt mängulisemast halloween’ist ja mardipäevast on hingedepäev sügavalt isiklik, andes peredele aega vaikselt mõtiskleda ning lähedasi mälestada. 

Mardipäev 10. novembril on rahvakalendri püha, mis seotud looduse rütmi, saagi, õnne ja tänulikkusega. Mardipäeval käisid lapsed ja noored vanasti mardisantideks maskeeritult lauldes majast majja ja soovisid õnne. Neile anti toiduaineid või maiustusi, mis sümboliseerisid külalislahkust ja tänulikkust. Mardipäev oli kogukonnale võimalus kohtuda, kuid praeguseks on see traditsioon urbaniseerumise tempos oma otsa leidmas.

Kool kui kultuuride kohtumispaik

Kui koolides hakkab mardipäeva tähistamine pigem unustuse hõlma vajuma ja on asendatud halloween’iga, siis lasteaedades püütakse veel mardipäeva kombeid elus hoida ja neid üsna järjekindlalt lastele tutvustada. Märke mardipäeva tähistamisest leiab peaaegu iga lasteaia uudisvoost.

Eestis koolinoortele on halloween saanud aga sama harjumuspäraseks meelelahutuseks kui lasteaialastele mardipäev. Selle tähistamise kombestik on üsna eripalgeline. Pealiskaudse internetiotsinguga jäid silma mõned erilisemad võimalused. Näiteks Tallinna Laagna Lasteaias-Põhikoolis toimus eelmisel aastal kogu kooliperele halloween’idisko, kus valiti lisaks kõige kummituslikumale klassiuksele ka kõige hirmuäratavam isetehtud halloween’ikostüüm. Esikoha pälvis Nõukogude sõjaväesümboolikaga mütsis ja gaasimaskis kooli ilmunu. Erakoolina tegutsevas Peedu koolis tähistati halloween’i ingliskeelsete temaatiliste laulude laulmise ja luuletuste lugemisega. Tallinna Taime Lasteaias on aastaid koos vanematega meisterdatud kõrvitsalaternaid, Miina Härma Gümnaasiumis kutsutakse lapsi aga üles mängima vahetunnis mängu, kus saab kallistades kedagi „mõrvata“. 

Rahulik hingedepäev peegeldab meie traditsioonilist poolehoidu vaikusele. Tartus tähistatakse nii Poska kui Petersoni gümnaasiumis seda aega loomingulise õhtuga. Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õhtu „Loojalt loojale“ viib õpilased otsima talente sahtlisse loojate hulgast. 

Jaan Poska Gümnaasium korraldab vaikse muusika õhtu. Mooste mõisakoolis kirjutas 3. klass aga vaiksel meenutuste hommikul jutukesi oma kallist vanaemast või vanaisast. Kõrvale räägiti jutte hingedeaja kommetest ning meisterdati ingleid. 

Kas pidutseda elavatega või mõelda lahkunutele?

Margus Laidre rõhutas paljusid puudutanud „Plekktrummis“, et tänapäeva noored elavad kultuuris, kus surm on igapäevaelust eemaldatud, see on muutunud abstraktseks või peidetuks. Ta mainis Viivi Luige mõtet, et me elame justkui surmata maailmas. Halloween’i- ja hingedeaeg annab meile võimaluse seda maailma tekitada, arutledes elu lõplikkuse või lähedaste tähenduse teemal.

Õpilased vajavad seda väga. Näiteks õpilaste- ja tudengifilmide festivalidel käsitlemist leidvate teemade hulgast leiame valdavalt vaimse tervise, enesetappude, lähedaste kaotuse ning enesekesksuse üle mõtisklevad stsenaariumid. Varasemalt laialt levinud vastuseta armastuse lood on loomeõhtutel asendatud lähedase kaotuse ja elu mõtte otsimise teemadega.

Laidre märkis ka, et noored ei järgi traditsioonilisi rituaale, mis varasemalt aitasid ühiskonnal leinata ja surmaga kohaneda. Teaduskirjanduses on leitud, et surma teemaga tegelemine ja perioodiline enesesse vaatamine on inimese heaolule mitmeti kasulikud, aidates tugevdada vaimset tervist ja tajuda elu tähenduslikkust. Traditsiooniline hingedeaeg, mil inimesed võtavad aega enesesse vaatamiseks ja mineviku üle mõtisklemiseks, pakub teadveloleku teooria järgi võimalust vaimselt puhata ja aitab emotsionaalselt taastuda. 

Hingedeajaga seotud rituaalid, nagu lahkunud lähedaste mälestamine ja küünalde süütamine, võivad pakkuda psühholoogilist tuge. Uuringud on näidanud, et pereliikmete ja esivanemate mälestusega seotud traditsioonid aitavad tugevdada inimese identiteeti ja kogukondlikku kuuluvustunnet, mis omakorda toetab vaimset heaolu.

Tähtpäevade segamine või segistamine?

Kokkuvõttes peegeldavad mardipäev, halloween ja hingedepäev sügisesse pimeduseaega sobivaid teemasid – pööripäev, minevik ja perekondlikud sidemed –, kuid lähenemised on erinevad. Mardipäev ja halloween on mängulisemad ja ühendavad kogukonda lõbu kaudu, samas kui hingedepäev pakub võimalust vaikselt mälestada, austades esivanemate pärandit ja seeläbi tugevdades samuti nii perekondlikke sidemeid kui vaimset tervist.

Eestis ühendatakse kolme tähtpäeva tähistamiseks tihti nii sügise müstiline ja mänguline kui ka rahulik ja mõtisklev pool. Kuigi koos perega kõrvitsalaternate valmistamine kostüümipeol esivanemate ning kadunute meenutamiseta võib perekonda ühendada, jääb eesmärk siiski kommertslikuks toodete eksponeerimiseks.

Tahaksin, et õpetajad ei unustaks vabaduse tähe all lustides ära võimalust rääkida lastega pimeduse saabudes neid ehk enam kõnetavatel teemadel. Nendel rääkimine on samas raskem kui koolimajja kõrvitsa tassimine. Hingedepäeva, mardipäeva ja halloween’i tähistamine koolides aitab lastel mõista erinevate kultuuride väärtusi ja traditsioone ning kujundab nende arusaama maailma mitmekesisusest. Kuid teadmiste jagamisest tähtsamgi on toetada vaimset tervist ja anda hingeharidust. Peame ju niigi võitlema tähelepanu pärast Snapis hüplevate kõrvitsapiltide ja Tiktoki kostüümitantsudega.