„Kuigi omavalitsustele kuuluvat koolivõrku saavad praegu ümber korraldada vaid omavalitsused ise, siis ministeerium soovitab eelkõige kohalikul kogukonnal endal piirkonna väikegümnaasiumi tulevikuperspektiivi hinnata, tehes seda numbritele tuginevalt ja kriitiliselt,“ räägib haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) asekantsler Henry Kattago koolivõrgu korrastamisest.

Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv ütleb, et koolivõrgu areng on kohaliku omavalitsuse (KOV) tuleviku üks olulisi teemasid. 

„Kindlasti on hariduse omandamiseks võimaluste pakkumine KOV-i poolt üks kesksetest kohaliku elu teemadest, mida valimisdebattidel arutatakse,“ lausub ta. „Julgen arvata, et pakutakse optimistlikke lahendusi, kuna neid ei seota rahvastiku arengu ja KOV-i eelarve võimalustega. Ka pole kohalikel poliitikutel andmetesse väga usku, sest loodetakse/soovitakse, et trend pöördub iseenesest paremuse suunas.“

Geomedia on omavalitsuste tellimusel kirjeldanud kohalikku hariduselu. „Analüüs on näidanud koolivõrgu muutmise vajadusi,“ räägib Noorkõiv. „Oleme esitanud erinevate näitajate põhjal – rahvastik, õppijad ja personal, õpiränne, kinnisvara ja selle kasutusfunktsioonid, liikumiskeskkond ja asutuste rahastamine – analüüsi, miks on vaja koolivõrku ajakohastada.“

Geomedia on olukorda analüüsinud, teinud selle põhjal prognoosid ning andnud ka soovitused. „Otsuse teeb tellija ja need on poliitilised (volikogu otsustab) ning tulevad väga raskelt,“ selgitab Noorkõiv. „Vaja on pikka meelt ja järjekindlust, et saavutada muutuste läbiviimiseks konsensus. Sageli lükatakse otsustamine tulevikku – loodetakse, et olukord läheb paremaks (ju kuidagi ikka saab!).“ 

Noorkõivu sõnul pole keskvalitsus oma sõnumites koolivõrgu teemal alati järjekindel. „Ebakindlus ja otsustamatus ei tee olukorda paremaks. Näiteks lapsevanemad hääletavad lastele kooli valides jalgadega,“ lausub ta.

Keskused vajavad õpilaskodusid

Haridusministeeriumi andmetel õpib Saaremaa valla Orissaare Gümnaasiumis sellel õppeaastal 34 gümnasisti, möödunud õppeaastal oli neid 37. Lähim gümnaasiumiharidust pakkuv kool on 53 kilomeetri kaugusel Kuressaares asuv riigigümnaasium – Saaremaa Ühisgümnaasium. Lähim kutseõppeasutus, Kuressaare Ametikool, on sama kaugel. Lähim üle saja õpilasega KOV-i gümnaasium on Pärnu Ühisgümnaasium – 105 km kaugusel. 

Saaremaa Vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö osakonna juhataja Kaire Kiil ütleb, et Saaremaa vald ja HTM ei ole Orissaare Gümnaasiumi gümnaasiumiosa sulgemise teemal läbirääkimisi alustanud.

„Umbes pool aastat tagasi seda küll korra arutati, aga kuna Saaremaa Gümnaasium ei suuda võtta gümnaasiumisse vastu kõiki soovijaid, lisaks ei ole neil pakkuda õpilaskodu kohti ning Orissaare asub Kuressaarest 60 km kaugusel, mis tähendab, et iga päev kodus käia pole võimalik, siis pole seda teemat rohkem käsitletud,“ lausub ta.

Kiil ütleb, et kuna mõnel järgmisel aastal lõpetavad põhikooli suuremad lennud, ei ole gümnaasiumi sulgeda praegu otstarbekas. „Kui laste arv hakkab langema ning gümnaasiumi pidada pole enam mõttekas, tuleb otsused teha,“ lausub ta.

Kiili sõnul asus sügisel gümnaasiumisse õppima 13 õpilast. „Lähima kolme aasta jooksul arv langeda ei tohiks, pärast seda küll,“ selgitab ta. „Kohalik kogukond on väga huvitatud gümnaasiumiharidusest kodulähedases koolis, kuid on valmis lapsi saatma ka Kuressaarde, kui Saaremaa Gümnaasiumil oleks õpilaskodus selleks kohad.“

Kiil ütleb, et järgmisel sügisel toimuvad kohalike omavalitsuste valimised otsuseid koolivõrgu kohta praegu ei mõjuta. 

„Oleme nõus, et tulevikus võiks gümnaasiumiastme õppekohad tagada riik,“ lausub ta. „Õppekohtade koondumise puhul suurematesse keskustesse peab õpilastele olema tagatud koht õpilaskodus.“

Kastre vallavõim hoiab kodulähedast gümnaasiumiharidust

Kastre valla Võnnu Keskkoolis õpib sellel õppeaastal 30 gümnasisti, möödunud õppeaastal oli neid 35. Võnnu Keskkoolile lähim riigigümnaasium on Tartu Tamme Gümnaasium 29 kilomeetri kaugusel. Lähimad kutseõppeasutused asuvad samuti Tartus. Lähim üle saja õpilasega KOV-i gümnaasium on 23 km kaugusel asuv Tartu Kristjan Jaak Petersoni Ühisgümnaasium. 

Kastre vallavanema Annika Pajumaa-Murovi sõnul paisati veebruaris meediasse teade, et ministeerium hakkab pidama läbirääkimisi KOV-iga, kus õpib gümnaasiumiastmes alla 40 õpilase. Kastre vald sai ministrilt järgneva teate: „Vaatamata asjaolule, et Võnnu Keskkooli õpilaste arv jääb alla 40 õpilase, ei ole meil hetkel plaani alustada Kastre vallaga läbirääkimisi selleks, et jõuda kokkuleppele Võnnu Keskkooli gümnaasiumiastme sulgemiseks. Vastupidi, näeme, et teatud tingimustel võiks Võnnu Keskkool aidata lahendada Tartumaal gümnaasiumihariduse kättesaadavuse probleemi, seda just oma asukoha tõttu.“

Pajumaa-Murov ütleb, et Võnnu Keskkoolis õpivad noored paljudest omavalitsustest, sh Tartust. Tartu linna koolidesse kahjuks kõik ära ei mahu.

„Peame väga oluliseks, et meie oma valla noored saaksid jätkata kooliteed kohalikus koolis kodu lähedal,“ lausus Kastre vallavanem. „Leiame, et keskhariduse kättesaadavus ka suurtest tõmbekeskustest väljaspool ja kaugemal on väga oluline. Noore elukoht ei tohiks keskhariduse omandamist takistada.“ 

Sellel õppeaastal asus Võnnu Keskkooli 10. klassi õppima 16 õpilast. Võnnu Keskkooli gümnaasiumiosas on kokku 31 õpilast. „Koguarv on tagasihoidlik, kuna eelmise aasta 10. klassis alustas ebaharilikult vähe ehk kuus õpilast,“ selgitas Pajumaa-Murov. „Järgnevatel aastatel on pealekasv aga mitu korda suurem ehk prognoos on positiivne. Kodulähedase gümnaasiumihariduse säilitamine on olnud Kastre vallavõimu kindel soov.“

Vallavanema sõnul selguvad uue aasta KOV-i valimiste mõju ja otsused sügisel. „Loodan, et valla kiire kasv tagab praeguse seisukoha säilimise,“ lausus ta. „Ehitasime alles uue lasteaia, tegime juurdeehituse Sillaotsa ja Melliste koolile. Melliste Kool on viimaste aastatega kasvanud 6-klassilisest 9-klassiliseks. Arengukava arutelude käigus on pigem arutatud, kas keskkool võiks olla ka Sillaotsa Koolis. Praegu töötame selle nimel, et õpilased sooviksid tulla Võnnu Keskkooli õppima ehk muudame kooli keskkonda ja õppekava atraktiivsemaks.“

Pajumaa-Murovi sõnul pole hajaasustuse piirkonnas mõistlik kõiki koole keskustesse koondada, kuna õpilase koolitee muutub nii ebamõistlikult pikaks.

„Leiame, et keskharidus peab olema kättesaadav kõigile, olenemata elukohast,“ lausub ta. „Tõmbekeskuste koolid pole kummist, aga see ei tohiks ahendada õppida soovivate noorte võimalusi.“

Elva on avatud riigigümnaasiumi rajamiseks

Rõngu Keskkoolis õpib sellel õppeaastal 38 gümnasisti, möödunud õppeaastal oli neid 40. Rõngu Keskkoolile lähim riigigümnaasium on Nõo Reaalgümnaasium 25 kilomeetri kaugusel. Lähimad kutseõppeasutused asuvad 40 kilomeetri kaugusel Tartus. Lähima üle saja õpilasega KOV-i gümnaasiumini, Elva Gümnaasiumini on 14 km. 

Elva abivallavanem Heiki Hansen ütleb, et Rõngu Keskkooli gümnaasiumiastme sulgemise asjus pole ministeerium vallale kohtumiseks ettepanekut teinud. „Seega pole me sel teemal ministeeriumi esindajatega kohtunud ega midagi arutanud,“ lausub ta.

Hanseni sõnul alustas Rõngu Keskkooli 10. klassis sügisel õpinguid 19 õpilast ja Elva Gümnaasiumi 10. klassis 67 õpilast, lisaks mittestatsionaarses õppes veel 29 õpilast. „Praegu pole plaani gümnaasiumiastmest vallas loobuda,“ sõnab ta. „Oleme avatud aruteludeks võimaliku riigigümnaasiumi rajamise üle. Elva valla seisukoht on, et Elva linnas võiks asuda riigigümnaasium.“

Kuidas ja kas järgmisel sügisel toimuvad kohalike omavalitsuste valimised koolivõrgu otsuseid mõjutavad, selgub Elva abivallavanema sõnul pärast valimisi.

Loksa abilinnapea: kool on iga kogukonna süda

Loksa Gümnaasiumis õpib sellel õppeaastal 17 gümnasisti, möödunud õppeaastal oli neid 23. Lähim riigigümnaasium on Rakvere Riigigümnaasium 53 kilomeetri kaugusel. Lähim kutseõppeasutus asub samuti Rakveres. Lähim üle saja õpilasega KOV-i gümnaasium on 45 km kaugusel asuv Kadrina Keskkool.

Loksa abilinnapea Hilleri Treisalt sõnab, et haridusministeeriumi esindajad viibisid Loksal sellel aastal. „Arutleti kooli teemal, kuid ministeeriumi esindajad konkreetseid ettepanekuid ei teinud, varaküsimuste asekantsler Henry Kattago andis soovitusi,“ lausus abilinnapea.

Abilinnapea ütleb, et Õpetajate Lehe küsimustele vastuste leidmisel oli talle abiks Loksa Gümnaasiumi direktor Argo Aug. „Loksa Gümnaasiumi jätkamise otsus tulenes mitmest olulisest tegurist, mis peegeldavad nii hariduse kvaliteeti, kogukonna vajadusi kui ka piirkonna arengupotentsiaali,“ lausub ta.

Abilinnapea sõnul on Loksa Gümnaasium läbi aastate näidanud suurepäraseid tulemusi. „Meie lõpetajate kõrgkoolidesse sisseastumise määr on järjepidevalt ületanud Eesti keskmist, mida on tunnustanud ka Haridus- ja Teadusministeerium,“ selgitab ta. „Selle taga seisavad meie pühendunud ja tugevad õpetajad, kes on suutnud pakkuda kvaliteetset haridust, sõltumata õpilaste arvust. Just see kvaliteet on üks peamisi põhjuseid, miks peame oluliseks gümnaasiumiharidust Loksal jätkata.“

Abilinnapea ütleb, et Loksa Gümnaasiumil on suur vastutus ja roll kohaliku muukeelse kogukonna kaasamisel ning lõimimisel Eesti ühiskonda. „Kool pakub mitte ainult haridust, vaid ka tugevat sotsiaalset sidet ja identiteeditunnetust, mis on piirkonna arengule ja stabiilsusele olulised,“ lausub Treisalt, kelle sõnul algab kogukonna säilitamine ja arendamine just kohalikust koolist.

„Kuigi praegu on gümnaasiumis vaid 17 õpilast, näitavad prognoosid, et Loksal ja lähiümbruses on piisavalt noori, et hoida gümnaasiumis 20–40 õpilast,“ hindab tulevikku abilinnapea. „Sellise arvu juures on gümnaasium ka majanduslikult jätkusuutlik. Kursuste süsteem võimaldab korraldada õppetööd paindlikult: eri aastakäikude õpilased saavad õppida koos, mis võimaldab olemasolevaid ressursse optimaalselt kasutada.“

Abilinnapea ütleb, et kool on iga kogukonna süda. „Kui soovime arendada Loksa piirkonda elukeskkonnana, peab haridussüsteem käima käsikäes elamufondi ja tööturu arenguga,“ räägib ta. „Noored pered valivad oma kodukoha tihti just haridusvõimaluste järgi. Kui me ei suuda pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust kohapeal, sunnime noori lahkuma ning vähendame piirkonna arengupotentsiaali. See mõjutab lõpuks ka teisi valdkondi.“

Abilinnapea sõnul pakub kodulähedane kool õpilastele rohkem kui ainult akadeemilist haridust – see toetab ka sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. „Kuigi transport maakonnakeskustesse võib tunduda lahendusena, piirab see paratamatult õpilaste osalemist huvihariduses ja muudes koolivälistes tegevustes,“ lausub ta. „Kohalik kool tagab, et iga laps saab osaleda kogukonnaelus täies ulatuses.“

Abilinnapea kinnitusel on eesmärk liikuda selles suunas, et iga kohalik laps tahaks käia just Loksa Gümnaasiumis. „Otsus hariduse jätkamise kohta ei ole pelgalt majanduslik – see on investeering meie kogukonna tulevikku,“ lausub ta.

Sel sügisel astus Loksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastmesse õppima seitse õpilast. „Kuigi õpilasi on praegu vähe, näitab Eesti Arenguseire Keskuse koolivõrgu tulevikuprojektsioon, et Loksa ja selle lähiümbruse demograafiline olukord võimaldab lähima kümne aasta jooksul hoida gümnaasiumiastmes stabiilselt 20–40 õpilast,“ räägib abilinnapea. „Selline prognoos annab meile kindlustunde, et gümnaasiumiharidus on piirkonnas jätkusuutlik, kui suudame pakkuda atraktiivset ja kvaliteetset haridust.“

Gümnaasiumi puudumine võib mõjutada põhikooli taset

Abilinnapea ütleb, et otsust jätkata gümnaasiumihariduse pakkumist mõjutas oluliselt nii kohalik kogukond kui ka pedagoogid. „Vanemad ja noored näevad, kui oluline on oma kodukohas kvaliteetset haridust saada,“ selgitab ta. „Loksa Gümnaasiumi õpetajad on samuti väga pühendunud ning valmis andma oma panuse, et hoida kooli kõrget taset ja edendada kogukonna lõimumist. Gümnaasiumiastme säilitamine on oluline ka õpetajate jaoks: gümnaasiumi puudumisel ei suudaks me pakkuda neile piisavat töökoormust, mistõttu võiksime kaotada väärtuslikke spetsialiste ning selle all võib hakata kannatama meie põhikooli tase.“

Abilinnapea sõnul on Loksal koolivõrk korrastatud. „Valimised koolivõrgu korrastamist ei mõjuta,“ nendib ta.

Treisalti sõnul on ministeerium öelnud, et koolid on väga erineva tasemega ja vaja on taset ühtlustada. „Ehk kõik koolid nn ühenäoliseks?“ küsib ta retooriliselt. „Sellega me kindlasti nõus olla ei saa, piirkonnad on erinevad, noored on erinevad. Meie olemegi piirkonna suurim keskus ja siin peab kool säilima. Kui gümnaasiumiosa õppekohad aitab aastal 2035 tagada siin riik, siis on hästi.“

Sulgemisotsust ei ole tehtud 11 väikese gümnaasiumi kohta

HTM-i andmetel on statsionaarse õppega gümnaasiume käesoleval õppeaastal 152, neist alla 40 gümnasistiga 22, alla 100 gümnasistiga 62 kooli. 

Alla 40 gümnasistiga koolide seas on nelja kooli – Toila Gümnaasiumi, Iisaku Gümnaasiumi, Järva-Jaani Gümnaasiumi ja Kallavere Keskkooli – gümnaasiumiaste otsustatud sulgeda. 

Lisaks on alla 40 gümnasistiga koolide seas kuus erakooli ning üks riigikool (uus riigikool, mis moodustati Lüganuse vallalt üle võetud koolidest). Alla 40 gümnasistiga KOV-i koole, mille kohta ei ole sulgemisotsust tehtud, on kokku 11.

Kattago sõnul on väikese õpilaste arvuga gümnaasiumiastmete koondumine vajalik selleks, et piirkondades, kus rahvastikuprognoos näeb ette õppijate arvu jätkuvat vähenemist ning kvalifitseeritud õpetajate puudust, oleks võimalik pakkuda kõigile põhikoolilõpetajatele kvaliteetset haridust ka tulevikus.

„Jutt käib nende omavalitsuste gümnaasiumitest, kus alates 2005. aastast on sündimus selgelt kahanenud ning see on toonud kaasa õpilaste arvu vähenemise,“ räägib ta. „See suundumus on põhjustanud drastilise õpilaste arvu vähenemise mitmes Eesti väikegümnaasiumis. Hea gümnaasiumihariduse pakkumine eeldab aga õppekava täitmiseks vajalikku õpilaste arvu, kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaskonda ning kaasaegsetele nõuetele vastavat õppekeskkonda. Oluline on saavutada õppe kvaliteedi, kättesaadavuse ja hariduse korraldamise efektiivsuse tasakaal.“ 

Kooli tuleviku üle peab otsustama kohalik kogukond 

Kattago ütleb, et kuigi omavalitsustele kuuluvat koolivõrku saavad praegu ümber korraldada vaid omavalitsused ise, soovitab ministeerium, et eelkõige kohalik kogukond ise hindaks numbritele tuginevalt ja kriitiliselt piirkonna väikegümnaasiumi tulevikuperspektiivi. 

„On selge, et kui viimased 20 aastat on sündimus vallas langenud, aastas sünnib alla paarikümne lapse ning suurt rahvastiku juurdevoolu ei ole seni toimunud, ei toimu seda ka järgmise kümne aasta jooksul,“ lausub ta. „See tähendab, et järjest keerulisem on gümnaasiumisse õpilasi ja õpetajaid leida. Lõpuks jäävad sinna käima vaid need vähesed lapsed, kes ei saa pere sotsiaalmajanduslikel põhjustel kodukohast kaugemale õppima minna (see juba toimub). See tähendab haridusliku ebavõrdsuse süvenemist, mida me ei tohiks oma riigis lubada.“

Ministeeriumi asekantsler ütleb, et igale põhikoolilõpetajale kvaliteetsete ja päriselt jätkusuutlike edasiõppimisvõimaluste eest peavad seisma lisaks haridus- ja teadusministeeriumile ka lapsevanemad. „Kuni kooli peremeheks on omavalitsus, tuleb kohalikul omavalitsusel vajalikud tingimused tagada,“ nendib ta.

Kattago sõnul on ministeeriumi esindajad 2024. aasta esimesel poolaastal kohtunud kõigi omavalitsustega, kellega sooviti arutada väikeste gümnaasiumite jätkusuutlikkuse teemat. Kokku toimus 18 kohtumist. 

„Läbirääkimised on olnud edukad,“ lausub ta. „Meie eesmärk oli luua ülevaade kohalike omavalitsuste seisukohtadest ning saada infot selle kohta, kuidas oma tulevikuinvesteeringuid planeerida (kas kuhugi piirkonda on vaja planeerida riigigümnaasiumi juurde õpilaskodu kohti; milliste riigigümnaasiumite juurde on tarvis täiendavaid õppekohti; kus on vaja muuta ühistranspordi korraldust jne). Selle info me nendelt kohtumistelt saime. Lisaks otsustas mitu omavalitsust 2024. aastal koolivõrku ümber korraldada, mis on samm õiges suunas.“ 

Ministeeriumi asekantsleri sõnul kulgesid ladusalt läbirääkimised nende omavalitsustega, kes hoolivad kvaliteetse hariduse kättesaadavusest piirkonna põhikoolilõpetajatele. 

„Mitmed neist on ise korraldanud või algatanud koolivõrgu ümberkorraldamise analüüsi, et otsused oleksid läbimõeldud ja jätkusuutlikkusele orienteeritud,“ rääkis ta. „Samuti anti infot nende probleemide kohta, mille lahendamisele saab ministeerium kaasa aidata. Näiteks täiendavad õpilaskodukohad või õppekohad riigigümnaasiumites, ühistranspordi ümberkorraldus või hoonete ümberehitamise toetusvõimalused.“

Keerulisem oli Kattago kinnitusel nende omavalitsustega, kes soovivad küll gümnaasiumi pidamisega jätkata, kuid ei tunnista probleeme gümnaasiumilõpetajate riigieksamite tulemuste, õpetajate kättesaadavuse või õpilaste arvu pideva vähenemisega. 

„Elatakse valimistest valimisteni ning välditakse ebapopulaarsete teemade tõstatamist kogukonnas,“ tõdeb ta. „On väga oluline, et kogukond ise esitaks omavalitsusjuhtidele küsimusi omavalitsuse plaanide kohta kvaliteetse koolihariduse tagamiseks.“

Milline võiks olla koolivõrgu tulevik?

Kattago sõnul käis omavalitsustega läbirääkimiste käigus kõige enam läbi mure piirkonna elujõulisuse tagamise pärast. Arvati, et gümnaasiumiastme sulgemise järel kahaneb piirkonna atraktiivsus perede jaoks ehk lihtsalt öeldes kolitakse ära. 

„Keeruline hinnata, kui realistlik selline stsenaarium on,“ lausub ta. „Mitmete omavalitsuste puhul näitavad numbrid juba praegu, et ligi pooled kohalikest gümnasistidest ei õpi kogukonnale lähimas väikegümnaasiumis.“ 

Kattago räägib, et riik on loonud riigigümnaasiumid kõikidesse maakondadesse ehk akadeemilist gümnaasiumiharidust on võimalik omandada igas maakonnas. „Riigi vaates on oluline tagada väikese gümnaasiumi sulgemise järel keskharidusele ligipääs kõigile, sh madalama sotsiaalmajandusliku taustaga noortele,“ lisab ta.

Haridusministeeriumi asekantsleri sõnul on kehtiv koalitsioonilepe andnud HTM-ile ülesande koostada kevadeks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, mis puudutab keskhariduse vastutuse muutmist. Selle järgi lasuks 2035. aastal vastutus keskhariduse eest riigil.

„Meie visioon on 2035. aastast pakkuda üldkeskhariduse omandamise võimalust riigigümnaasiumites ning halduslepingute alusel ka elujõulistes era- ja KOV-i koolides,“ lausub ta. „KOV-ide jaoks on gümnaasiumite liitmine tulevikku vaadates väga hea võimalus piirkonnas lähim gümnaasium säilitada. Lisaks töötame välja hariduskeskuste mudelit, mis pakub paindlikke võimalusi nii üldkeskhariduse kui ka kutsekeskhariduse omandamiseks.“ 

Kattago sõnul jääks vastutus põhihariduse eest ka edaspidi kohalikele omavalitsustele. „Kahaneva rahvastikuga piirkondades toetame kahe esimese kooliastme säilimist võimalikult kodulähedasena ning kolmanda kooliastme koondumist kohalike omavalitsuste suurematesse keskustesse,“ lausub ta kokkuvõtteks.