Lasteaiad on juba detsembri algusest peale jõuludeks valmistunud: jõulupuud on ehitud, rühmaruumid ja õueala kaunistatud, maja on täis head kuuse- ja piparkoogilõhna ning lapsed ootusärevad. Kuidas luuakse lasteaedades pühademeeleolu ja jõulutunnet?

Rõngu Pihlakobara lasteaia õppejuht Epp Väikene usub, et mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud ootavad jõule. Üksteise vastu ollakse sõbralikumad ja lahkemad kui muidu ning kaaslasi toetatakse ja märgatakse rohkem, mis kõik kokku ongi jõulutunne.

Lastel seostub jõuluaeg kõige rohkem päkapikkude ja jõuluvana tulekuga. Hiljuti kuuliski õppejuht kõrvalt ühe rühma laste vestlust – mudilased arutlesid elavalt, kuidas päkapikud majja sisse saavad ja oma kandamiga aknalauale sussi juurde jõuavad ning miks nende jälgi kunagi näha pole. Keegi pakkus, et ehk on neil jalas võlusaapad või siis saapataldade all linnujälgede või hiirejälgede mustrid. Olgu, kuidas on, aga Epp Väikene ise on lapsena päkapikku näinud. Ta mäletab selgelt, kuidas vanaema vana ahju alt keegi pisike ja punane üle laiade põrandalaudade sibas ja viuhti voodi alla kadus. „Varem, kui ma veel rühmaõpetajana töötasin ja mõni laps väitis, et päkapikke pole olemas, rääkisin selle loo. Seepeale olid kõik lapsed veendunud, et kui juba õpetaja päkapikku nägi, pole mingit kahtlust, et nad on olemas. Mida kauem lapsel usk muinasjuttudesse ja imedesse säilib, seda parem,“ leiab ta.

Esinemine jõuluturul ja päkapikujooks

Rõngu Pihlakobara lasteaias on kümme rühma, mis asuvad kolmes õppehoones: Rõngu alevikus on kuue rühmaga n-ö peamaja, sealt kümne kilomeetri kaugusel Hellenurme mõisahoones on kaks rühma ja Rõngust seitse kilomeetrit teisele poole Aakre mõisahoones samuti kaks rühma. 

Kõik rühmad on juba ammu jõuluehtes ja jõulupeo ootel. Hellenurme mõisamajas on üks usin õpetaja abi, kes meisterdab oma rühmale igal aastal jõulude saabudes uhke laekaunistuse, olgu selleks siis pohlalehtedest lipsudega kaunistatud suur pärg või jõulukuulide ja lumehelvestega kaunistatud männioks. Koridore aga ehivad kogu maja lastega koos meisterdatud kaunistused. 

Aakre mõisamajas on peasissepääsu kohal kaunid elektriküünaldest vanikud. Ühel rühmal on trepikojas tilluke kuusepuu, millele lapsed omatehtud ehted külge riputasid. Teisel rühmal aga tulesäras kuusekese ja värviliste aknakaunistustega jõuluhõnguline rühmaruum.

Rõngu majas avati advendiaeg kontserdiga, kus esinesid nii lapsed kui ka õpetajate ansambel Pihlapiigad. 10. detsembril toimus Aakre rahvamajas sealse raamatukogu, Rõngu ja Konguta rahvamaja, Rõngu Keskkooli ja lasteaia ühine jõuluturg, kus lapsed samuti luuletuste, laulude, tantsude ja pillimänguga üles astusid.  

Juba on lasteaias toimunud päkapikujooks, mida korraldati sel aastal kolmandat korda. See käib nii, et lapsed panevad õuemütside peale päkapikumütsid ja lähevad koos liikumis- ja rühmaõpetajaga pikas rivis Hiugemäe lähistele metsa alla jooksma ja mängima ning pärast tulevad samamoodi tagasi. „Seda on hästi tore vaadata, kuidas need punased täpikesed alguses kaugenevad ja siis lähenema hakkavad“, räägib Epp Väikene. 

Jõulupidusid on Rõngu Pihlakobara lasteaias kokku kolm, igas majas oma. Rõngu maja kuus rühma peavad sel aastal esmakordselt ühise peo, mis toimub seekord õues, räägib Epp Väikene.  

„Leppisime kokku, et sel aastal lastel pikka näidendit ega suurt hulka laule-tantse õppida ei tule. Rohkem lauldakse ja tantsitakse üldtuntud laule ja tantse koos vanematega. Hellenurme ja Aakre maja lapsed seevastu on õppinud selgeks muusikaõpetaja Käthlini enda kirjutatud muusikali ning kannavad selle vanematele ette mõlema maja jõulupeol.“

Rõngu maja peo korraldamisel said kaasa rääkida ka lapsed ise. Eelmisel aastal loodi õppejuhi eestvedamisel lasteaias Pihlakobara põnnikogu, mis on laste nõukogu, kuhu kuuluvad 4–7-aastased lapsed. Eelmisel aastal said just nemad valida, millised ehted jõulupuule panna ja need ka ise puu külge riputada. Sel aastal küsiti põnnikogu arvamust õuepeo korraldamise kohta. Õppejuhi sõnul soovisid lapsed, et oleks hästi palju säraküünlaid ja tulekette ning saaks laulda ja tantsida. „Lasteaia õu ongi juba peo tarvis tuledega ehitud, vedasime igale poole elektriküünlaid ja panime laternaid nii maapinnale kui ka rippuma, nii et valgust peaks olema piisavalt,“ räägib Epp Väikene. „Teeme ka karjaselõkke – paneme pakud seest põlema –, mis annab mõnusat hingust. Muusikaõpetaja lubas teha ka ühe väeka tervitusloitsu, et valgust ja headust saaks veelgi rohkem.“

Jõulutuled, tegevuspesad ja jõuluvana kambrike

Õues on kaks jõulupuud, mis on kaunistatud laste enda tehtud ehetega. Nende meisterdamisega tegid lapsed rühmades algust juba enne jõuluaega. Väikestest valgetest jogurtipudelitest tehtud lumememmed ja kiletatud paberist laternad on ilmastikukindlad. Suupisteteks soovisid lapsed peol midagi magusat ja tervislikku ning seal saabki maiustada piparkookidega ja juua taimeteed. 

Jõulupidu algab 18. detsembril kell 16.30, kui õues on juba pime. Lastel ja vanematel paluti end varustada pealampidega, sest on plaanis korraldada ka üks otsimismäng. Peoks on ette valmistatud terve hulk tegevuspesasid, kus rühmad koos vanematega kordamööda käivad. Jutuvestmise pesas saab kuulata lugusid, laulu- ja pillimängupesas musitseerida ja tantsida, Rõngu Noorte Loojate eestvedamisel mitmesuguseid mänge mängida, loovusepesas luua looduslikest materjalides Päkapikula ning lisaks on slaalomijooksu pesa. Ja mis kõige tähtsam, jõuluvana kambrike, kus iga rühm saab jõuluvanaga pilti teha ja ühise esinemise eest kingikoti lunastada. 

Epp Väikene tunnistab, et õuepeo ettevalmistamine on olnud suur ja ajamahukas ettevõtmine, aga seda on olnud tore teha, sest kogu kollektiiv lõi kaasa. Lisaks on see pakkunud argipäevadele loomingulist vaheldust.

Külaskäik hooldekodusse ja heategu metsarahvale

Pühademenüüs on traditsiooniline jõulutoit: hapukapsas, verivorstid ja kartulid. Pühadelauad kaetakse rühmades pidulikult, et oleks hubane ja mõnus ühine söömaaeg. Piparkooke küpsetasid ja glasuurisid lapsed juba varem – kogu jõulueelse nädala on maja olnud mõnusat piparkoogilõhna täis. 

Veel on Rõngu Pihlakobara lasteaia lastel armas traditsioon valmistada ja viia hooldekodu elanikele kingiks pühadekaarte ja rõõmustada neid oma esinemisega. Õpetajad otsisid välja jõulusalmid, lapsed aga meisterdasid kaardid – joonistasid, maalisid, kleepisid ning kõige väiksemad vajutasid näpuvärvidega paberile lumememmekesi ja päkapikke. Kaardid tulid kõik eriilmelised ning läksid kingituseks Rõngu, Hellenurme ja Uderna hooldekodu elanikele. 

Tavaks on saanud ka matk „Heategu metsarahvale“, kus rühmad matkavad Hiugemäe loodusparki ja jätavad loomadele metsa alla kodunt kaasa võetud söögipoolist. 

Kuidas lasteaia töötajad jõule tähistavad? Epp Väikene räägib, et kolleegidega on käidud väljasõidul või siis oma kolmes majas kordamööda jõulupidu peetud. „Oleme tervist edendav lasteaed ja selle aasta märksõna on liikumine. Läheme kogu oma kollektiiviga Kongutasse, kus meile korraldatakse vahva laternamatk ja kohale tuleb õuerestoran.“ 

Epp Väikene meenutab üht aastatetagust laternamatka ja sellele järgnenud lõkkeõhtut Hellenurme paisjärve ääres. „Tookord kirjutas igaüks paberile halvad asjad, mida ta ei taha sellest aastast kaasa võtta, ja viskas paberi lõkkesse. Lõkke ääres seistes ütlesid kõik, mida nad uuelt aastalt soovivad. Kõige lõpuks sai igaüks võtta soovide puult uueks aastaks ühe mõttetera, mis oli seotud kas töö, sõpruse või armastusega.“ 

Traditsiooniliselt toimub detsembris personalile loomelõuna. Selle toreda ettevõtmise raames on võimalus nii-öelda aeg maha võtta ja oma loomelinnukesel lennata lasta. Õpitubades on valmistatud pärlitega helkureid, šokolaaditaskuga kaarte, kipsist küünlajalgu ja muud põnevat. 

Et jõulude ajal nalja ka saaks, võib igal aastal toomapäeval lasteaias kohata Tahma-Toomast. Epp Väikene räägib lõbusalt, et kunagi ei tea ette, kust ta välja ilmub, aga ühtäkki on ta mõne rühma ukse taga või kellegi tööruumis kohal. Ükskord, kui õppejuht pidi korraks kabinetist ära käima, tabas teda tagasi tulles suur ehmatus, sest tema laua taga istus ei keegi muu kui Tahma-Toomas. Õppejuht viis ta otsekohe ühe rühma ukse taha, nemad sokutasid Tooma omakorda jälle mujale, sest laiskust ja lohakust ei soovi uueks aastaks enda lähedusse keegi. „Lapsed on toimuvast alati nii elevil ja käivad kogu aeg vaatamas, et ega ometi Tahma-Toomast rühma pole toodud. Aga mida rohkem elevust ja rõõmu jõuluaega jagub, seda toredam,“ usub Epp Väikene.

---

Jõgeva Rohutirtsu lasteaias uurivad lapsed advendikalendrit ja on saanud lustida jõulumaal

Jõgeva Rohutirtsu lasteaia jaoks algas sel aastal jõuluaeg laste esinemisega linna jõulupuu advendiküünalde süütamisel. Lasteaia direktor Marju Kattel ja õppejuht Sirili Lõoke räägivad, et ka lasteaias tähistatakse esmaspäeviti advendihommikuid, kus lapsed saavad esineda, tantsida ja mängida. Esimesele advendile järgnenud esmaspäeva hommikul olid külas päkapikutüdrukud, kes selgitasid lastele, mida tähendab advendiaeg, ning kutsusid neid avama lasteaia koridoris oleva advendikalendri taskuid. Nimelt on direktor juba neljandat aastat teinud lastele ise advendikalendri, kus iga päeva jaoks on mingi soovitus. Eelmisel aastal oli kalender liikumise teemal ja andiski liikumissoovitusi. Näiteks mine ühest koridori otsast teise ja loe seintel olevad päkapikud kokku või siis liigu trepil nii mitu astet üles või alla. Selle aasta kalendri mõte on teha iga päev üks väike heategu. Lapsed ongi leidnud kalendri taskutest soovitused koristada ära oma rühmaruum ja hakata seda kaunistama, õppida selgeks uus luuletus või laul, mida jõuluvanale lugeda, meisterdada jõulukaunistusi ning korraldada naaberrühmale väike üllatus. Nädalavahetuseks on olnud kalendris soovitused kogu perele – külastada vanavanemaid ja teha koos perega piparkooke.

Kahel viimasel aastal on Jõgeva Rohutirtsu lasteaia lasteaiaperel olnud jõulude ajal päris oma jõulumaa, mis ehitati valmis kogu kollektiiviga ja mis pakkus palju tegutsemisvõimalusi. Seal olid muusika-, liikumis-, ja meisterdamispesa, fotonurk, näitemängupesa ning lõkkepesa, kus joodi teed ja söödi piparkooke. Laste suureks rõõmuks olid kohal isegi miniloomaaia armsad asukad: ponid, lambad, villakitsed, jänesed ja kanad. Esimesel aasta tuli külla miniloomaaed Tartu külje alt, eelmisel aastal tehti koostööd ühe kohaliku loomakasvatajaga, kes tõi oma loomad lastele näha.

Sel aastal otsustati jõulumaa tegemistesse paus teha, et mõtteid koguda. Tänavu korraldab iga rühm oma jõulupeo saalis ja jõuluvana tuleb igasse rühma. „Tahtsime, et lapsed saaksid ka teistmoodi peo kogemuse ning vanematele esineda ja jõuluvanale salmi lugeda,“ räägib direktor.

Jõulupeod algasid pihta 11. detsembril ja kuna lasteaias on 12 rühma, kestavad need pea pühadeni välja. Rühm, kes esimesena jõulupeo korraldas, kaunistas ka saalis kuuse. Lisaks on igas rühmas oma jõulupuu, kuhu lapsed on riputanud omatehtud ehteid. Jõulude ajal valmistavad lasteaia kokad jõulutoite ning ammune komme on piparkookide küpsetamine, mida teevad kõik rühmad. Üks rühm küpsetab jõulude ajal ise ka juuretisest leiba ja käis Paduvere talumuuseumis vanarahva eluoluga tutvumas. Teine rühm on kirjutanud igal aastal jõuluvanale kirja ja saanud temalt ka vastuse. Oma toredad tegemised on igas rühmas. Praeguseks on rühmad ära kaunistanud ka kõik lasteaia aknad, kõik ühtemoodi. Selleks kuulutati lasteaias välja konkurss, mille võitis ühe õpetaja tehtud lumehelvestega kavand – mõne rühma meelest on tegu kuusepuuga, mõne arvates hoopis keeristormiga. Kuna maja on suur ja lapsi palju, on tähtis lasteaiaperet liita ja kogukonnatunnet luua. Direktori sõnul sobib jõuluaeg selleks suurepäraselt. 

---

Tallinna Veerise lasteaias peetakse jõulude ajal tähtsaks looduslähedust ja rahvatraditsioone

Tallinna Veerise lasteaias algab jõuluaeg juba novembri viimasel neljapäeval sündmusega „Jõuluehtes Veerise“, kui kõigi kaheksa rühma vanemaid kutsutakse õhtupoolikul lasteaeda koos lastega jõulukaunistusi meisterdama, räägib lasteaia arendusjuht Ülle Jurtom. „Kuna meie lasteaed asub looduskaunis kohas Kakumäel ning lasteaia eripäraks on rahvapärimus ja -kultuur, kasutame meisterdamiseks ja ruumide kaunistamiseks alati looduslikke materjale, mida rühmad käivad metsast ise toomas. Tahame lastele näidata, kui toredaid asju on looduslikest vahenditest võimalik teha. Kõike ei pea poest ostma.“ 

Sel aastal meisterdasid pered koos oksajõulupuid, mis käis nii, et oksad, alustades kõige pikemast alumisest oksast kuni ülemise, kõige lühema oksani, seoti omavahel nööridega kokku. Lisaks valmistati lõngast ehteid.

Eelmisel aastal valmisid peredel seevastu toredad puupakkudest tehtud päkapikud. Pakul oli üks külg poolviltu ära saetud ning sinna sai päkapikule näo ja mütsi joonistada või talle päris mütsi pähe panna, kuidas keegi tahtis. Pakupäkapikke oli lõpuks üle 80, kõik eriilmelised, ning nad pandi kaunistama lasteaia sissepääsuteid ja õueala. Veel on pered meisterdanud pilliroost jõulukroone ja -krasse. 

Ülle Jurtomi sõnul on õpetajad rõõmuga märganud, et lasteaias kohtab üha sagedamini isasid, kes meelsasti tulevad lastega koos meisterdama. Nii isad kui ka emad on öelnud, et selliseid kokkusaamisi ja koos tegemisi võiks rohkemgi olla, sest need aitavad luua oma rühma tunnet.

Nii nagu varasematel aastatel, oli ka seekord pärast meisterdamist saalis avatud jõulukohvik, kuhu lasteaiatöötajad ja lastevanemad tõid müügiks omavalmistatud küpsetisi, võileibu ja muud head-paremat. Teenitud raha kasutatakse lasteaia ühiste sündmuste korraldamiseks. 

Kui vanemad rühmad said käia Vanamõisa jõulumaal lustimas, siis pisematele etendati lasteaias sisse seatud jõulukambris väikest etendust. Päkapikkudeks kehastunud Ülle Jurtom ja tema kolleeg mängisid mudilastele loo päkapikust, kes oli laste juures käies oma mütsi ära kaotanud ja teel koju külma saanud. Päkapikuema valmistas päkapikule tervistavat smuutit ning ka lapsed sai smuutit ja piparkooke maitsta.

Sageli veedavad Veerise lasteaia lapsed aega Eesti Vabaõhumuuseumis, kus nad külastavad ka muuseumitunde. See on suurepärane võimalus endisaegsetest kommetest ja tavadest rohkem teada saada.

Ülle Jurtom räägib, et kui varasematel aastatel on kõigi rühmade peod toimunud eraldi, siis sel aastal toimub 18. detsembril lasteaia saalis lastevanematele kõigi rühmade ühine jõulukontsert ning 19. detsembril tuleb lasteaeda jõuluvana ja kohtub iga rühma lastega. 

Kontserdil esitatakse peamiselt rahvuslikke laule ja tantse. Rahvuslikkuse põhimõtetest lähtutakse repertuaari valikul ka seepärast, et Veerise lasteaia muusikaõpetaja südamelähedane pill on kannel, mida ta kasutab saatepillina kõige rohkem. Muusikaõpetaja teeb koolieelikute rühmas soovijatele ka kandletunde ning lasteaiast on välja kasvanud vilistlaste kandleansambel, mis käib lasteaiapidudel esinemas ja soovib järgmisel aastal pillipeole pääseda. Eelmisest aastast on lasteaias ametis rahvatantsuõpetaja, kes annab 5–7-aastastele rahvatantsutunde ja õpetab ka õpetajaid rahvatantse tantsima.  

Just Veerise lasteaia direktori Raili Mäe algatusena sündis mõni aasta tagasi ka lasteaia rahvamuusikapidu, mida peetakse oktoobris ning millest osavõtjaid on olnud Tallinnast, Harjumaalt ja Haapsalustki. 

„Oleme omavahel arutanud, et kuna oleme kogukonna lasteaed, aitavad just mitmesugused traditsioonid luua koos tegemise ja ühise pere tunnet. Loodame, et kõik see, mille me lasteaiast lastele kaasa anname, jääb neile meelde ja täiskasvanuna oskavad nad seda väärtustada ja oma lastele edasi anda,“ ütleb Ülle Jurtom.