Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et haridusleppes on esimene suurem muudatus karjäärimudeli rakendamine. „Eesti on olnud väga pikka aega Euroopas ainuke riik, kus õpetaja töötasu ei sõltu tema professionaalse arengu etappidest,“ lausus minister. „Nii alustava õpetaja kui ka koolis pikalt töötanud ja kõrget professionaalset taset näitava õpetaja palga alammäär on olnud täpselt ühesugune.“ 

Kallase sõnul rakendatakse paljudes riikides selgelt õpetaja karjäärimudelit selleks, et soodustada või motiveerida õpetajaid ka oma eriala sees karjääriredelil edasi liikuma. „Praeguse ühe alammäära asemel on meil tulevikus kolm alammäära – esimene alustavale õpetajale, teine vanemõpetajale ja kolmas meisterõpetajale,“ lausus ta. „Selles leppes on kirjas, et me suurendame diferentseerimisfondi. Nelja protsendi võrra suureneb koolipidajatele palgafondi rahastus, et nad saaksid katta karjäärimudeliga tulenevad kolm alammäära.“

Esimene tase on õpetaja tasu alammäär, mis kehtib ka alustavale õpetajale. Teine on vanemõpetaja alammäär, mis on 10 protsenti õpetaja alammäärast kõrgem ning kolmas meisterõpetaja alammäär, mis on esimesest 30 protsenti kõrgem.

Keerulisemalt kulgesid ministri sõnul läbirääkimised punktis, mis puudutab õpetajate koormuse arvestust. „Õpetajate ülesanded üle Eesti erinevad ning ka koolid on erinevad,“ selgitas ta. „Leppisime siiski kokku selles põhimõttes, et õpetaja 35-tunnise töönädala sisse mahub ligikaudu 21 õppetundi ning üle selle on õpetaja tõenäoliselt juba ülekoormatud. Selle koormuse puhul ei saa eeldada, et sinna mahub ära näiteks klassijuhatamine. See ei ole muude asjade kõrvalt niisama põlve otsas tehtav ülesanne, vaid just nimelt nüüdisaegsest õpikäsitusest lähtuv oluline ülesanne ja sellele tuleb õpetajate tööülesannete arvestamisel tähelepanu pöörata.“

Kallase sõnul on ka see haridusleppes kokku lepitud, et klassijuhatajatööd on vaja väärtustada ja selle eest ka väärilist tasu maksta.

Õppetöökoormus on mujalgi 21 tunni piires

Minister kommenteeris veel õpetajate pöördumist Riigikogu ja valitsuse poole, mille kohaselt oli nende ootus saada 21 õppetunni asemel 15–16. „Me läbirääkimisi selle 16 õppetunniga alustasime, aga ei kohalikud omavalitsused ega riik suuda praegu tagada nii palju õpetajaid ja ka raha, et saaksime määrata igale õpetajale ainult 16 tundi õppetööd nädalas,“ selgitas ta. „Ja vaadates ringi mujal Euroopas, siis nii madalat õppetöökoormust ei ole ka kuskil mujal. Tean, et Euroopas ongi õpetaja keskmine õppetöökoormus 21–22 tunni piires.“

Minister Kristina Kallas tänas haridusleppe sõlmimisel kõiki, kes hea tahte kokkuleppele alla kirjutasid. „Väga tähtis on tagada õpetajate järelkasvu, õpetajate töö väärtustamist ja seada ülekoormatuse vältimiseks selged piirid õpetajate tööle,“ lausus minister, kelle sõnul oli tal leppe sõlmimiseks enneolematu kogemus rääkida läbi nii suure hulga asjaosalistega. 

Kallase sõnul tuleks hariduse vallas teha otsuseid vähemalt kolmeks kuni viieks aastaks ette. Ta lisas, et need otsused peaks sündima läbirääkimistel ja koostöös, mitte sellisel moel, et ülevalt alla liigub kuskil seaduseelnõu. 

„Viimastel haridusleppe läbirääkimistel, kus olid laua taga erapidajad, 44 KOV-i, ministeerium, koolijuhid ja õpetajad, otsiti ja leiti minu hinnangul kõigis punktides konsensus,“ ütles Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Reemo Voltri, kelle sõnul on olulisim punkt karjäärimudelis kokku leppimine. „Praegu on Eesti ainuke riik maailmas, kus õpetaja töötasu ei sõltu professionaalsusest.“

Voltri sõnul on EHL kogu aeg pooldanud karjäärimudelit, mille järgi kaasneb kõrgemate kompetentside tõestamisega suurem töötasu. 

„Me leppisime selles kokku, et nii saab see karjäärimudelis olema,“ lausus ta. „Õpetajad ootasid küll suuremaid koefitsiente, kuid saavutasime konsensuse, et koefitsiendid on vanemõpetajal 1,1 ja meisterõpetajal 1,3.“ 

Karjäärimudel tuleb üleriigiline

Voltri ütles, et karjäärimudel on üleriigiline ja selleks peab muutma seadusi ja määrusi, mis on üks põhjus, miks hariduslepe hakkab kehtima alles 2026. aastal.

„Kõrgemad järgud ja nende tõestamine hakkab baseeruma praegu uuendatavatel kutsestandardi järkudel,“ selgitas ta. „Vanemõpetaja kompetentside tõestamine saab olema koolipidaja vastutus, kes võib vastava komisjoni luua ka kooli tasandil. Sellega kaob ära suure paberimajanduse ja pikkade põhjalike kompetentside tõestamiseks vajalike tegevuste kirjeldamise vajadus nagu praegu, st taotlemine läheb õpetajale lihtsamaks ning hakkab olema tasuta.“

Voltri ütles, et kõrgemate järkude kõrgemate palkade maksmiseks suurendab riik diferentseerimisfondi 2028. aastaks praeguselt 20%-lt 24%-ni, millest jätkub, kui õpetajatest 25% on vanemõpetajad ja 5% meisterõpetajad.

Voltri sõnul ei ole praegu seadustes ega määrustes kuskil määratud nn normkoormust õpetaja 35-tunnise üldtööaja sees. „Samas on õpetajad ülekoormatud,“ nentis ta. „Haridusleppes leppisime kokku, et seame eesmärgi liikuda selle poole, et nn normkoormus oleks 21 tundi, nagu on praegu ka rahastamismudeli aluseks olev tunnikoormus.“

Voltri märkis, et praegu pole kuskil räägitud klassijuhataja rollist. „Haridusleppes on ära toodud klassijuhataja töö olulisus ja see, et seda tuleb väärikalt tasustada,“ sõnas ta. „Ja lisaks leppisime kokku, et kui klassis on rohkem õpilasi kui 26, peab õpetajale andma abiks abiõpetaja või vähendama tunnikoormuse normi.“ 

Voltri ütles, et kokkuvõttes on see hariduslepe samm õiges suunas ja näitab soovi õpetajaametit ja õpetajaid väärtustada.

Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht ütles, et haridusleppe sõlmimise protsess on olnud ääretult kirglik, mis näitab seda, et haridus on tähtis.

„Selle protsessi üks eesmärk on olnud hariduse sõlmküsimuste nii-öelda lahti harutamine ja ühiste lahenduste leidmine,“ lausus ta. „Kokkuleppimine tähendabki seda, et kõikidel osapooltel tuleb astuda sammuke üksteisele lähemale ja võib-olla mõnes põhimõttes enda jaoks ka natuke kaugeneda.“

Uiboleht kutsus kõiki osapooli üles üksteisega ära leppima. „Ärme näita näpuga ja ulatame üksteisele käe,“ sõnas ta. „Haridus on kõigi asi ja me peame kõik koos edasi töötama selle nimel, et saaksime olla kestlikud oma riigi, kultuuri ja keelega. Nii et see hetk täna ei ole punkt, vaid see on nüüd see koht, kust me peame kõik ühiselt edasi liikuma.“

Eesti hariduselus sai olulise tähisena 9. detsembril allkirjad hariduslepe aastateks 2026–2028, mille eesmärk on kindlustada üldhariduse õpetajate karjäärivõimalused, töötasu ja töökoormus, säilitades samas Eesti haridussüsteemi paindlikkuse ning koolide autonoomia.

Haridusleppe allkirjastasid haridustöötajate liit, ametiühingute keskliit ja koolijuhtide ühendus.

Kohalikest omavalitsustest liitusid leppega Lääne-Harju, Kadrina, Setomaa, Peipsiääre, Tartu, Kose, Lüganuse, Toila ja Ruhnu vald.

Erakoolidest teatasid leppega liitumisest Eesti Kristlike Erakoolide Liit, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, MTÜ Inimeselt Inimesele, MTÜ Kool 21. sajandil ja Tartu Katoliku Hariduskeskus MTÜ.

---

Loe ka: Madis Somelar 1080 üldhariduskooli õpetaja allkirja väljendavad pettumust sõlmitud haridusleppe suhtes