Paarikümnes omavalitsuses on asutud nüüdisajastama õpetajate töö- ja palgakorralduse põhimõtteid ja mindud üle üldtööajale. Tükitöö asemel lähtutakse õpetajaametist kui tervikust.

Pärnu Ülejõe Põhikoolis mindi üldtööajale üle juba 2013. aastal, kui seaduseski tehti muudatus. Seati sihiks, et õpetajatöö kui tervik on väärtustatud ning koolipidaja ja -juht võtavad senisest suurema vastutuse motiveeriva töö- ja palgakorralduse kujundamisel. Õpetajate tööaeg kestab Ülejõe koolis kl 8–15.30.

Kooli arendusjuhi Kert Kaljusaare sõnul oleks ilma üldtööaja põhimõteteta muutunud õpikäsituse rakendamine võimatu ülesanne. Et tuua õpetajad kokku – planeerima õppeainete lõimimist või õppima kolleegidelt uusi õppemeetodeid –, peab nende tööaeg olema tasustatud. Õpetaja tööaeg on tervik, mis on osaliselt sisustatud kontakttundidega, kuid peab sisaldama aega ka õppetegevuse arendamiseks ja panustamiseks kooli arengut toetavasse tegevusse.

Muutunud on asenduste korraldamine, kulud on prognoositavad ja asendatavad tunnid sisulised. Asendusi korraldavad õppejuhtide asemel õpetajatest valdkonnajuhid mobiili- või veebirakenduse Edupage kaudu jooksvalt – siis, kui selle järele tekib vajadus.

„Nutika tööjaotuse tulemusena on asendustele kulutatav töömaht vähenenud murdosani sellest, mis see oli eelnevalt. Asendajaks on sobivaim õpetaja ja tagatud on kontroll selle üle, et kedagi liigselt ei koormata,“ rääkis Kaljusaar. Ta meenutas, kuidas varem läksid asenduse eest makstavad lisatasud lendu. Markantsemaid näiteid oli olukord, kus võõrkeeleõpetaja oli klassiga väljasõidul. Et tema keelerühm oli komplekteeritud kolme klassi õpilastest, suunati lapsed teiste keelerühmade juurde ning tunni maksumus kasvas 2,5-kordseks.

Lõiming igas kooliastmes

Et õpetajaile on planeeritud regulaarne koostööaeg, on tekkinud ka jätkusuutlikud ainelõimingud. „Õpetajad tulevad kokku, planeerivad koos tunnikavad, viivad tunnid ühiselt läbi ja analüüsivad tulemusi,“ kirjeldas Kaljusaar. „Kõige väärtuslikum on üksteiselt õppimine. Oleme jõudnud lõimitud õppeaineteni kolmes kooliastmes.“

1.–4. klassini rakendatakse juba viiendat aastat Johannes Käisi üldõpetuse põhimõtteid ja tundide teemad sünnivad klassiõpetajate ühistööna. 

Klassikalisest kõige erinevam lõimitud õppeaine on MATIK+. Ühe trimestri jooksul igal reedel toimuvad MATIK+ päevad 5. ja 6. klassidele. Lõimitud on tehnoloogia-, loodus-, kunstiõpetus, matemaatika, ajalugu, eesti keel. Temaatilised päevakavad sünnivad neljandat aastat õpetajate ühistööna. 

7. klassis on loodus- ja tehnoloogiaõpetus lõimitud praktilise teaduse õppeaineks. 8. klassis osalevad loodusainete õpetajad koos matemaatikutega praktilise matemaatika tundide kavandamisel ja läbiviimisel.

„Üldtööajal põhinev töökorraldus väärtustab õpetajat, kes on pühendunud kvaliteedile, mitte kvantiteedile ja hoiab fookuse õpetamisel, mitte tundide kogumisel,“ lausus Kert Kaljusaar. „Väikese kontakttunnikoormusega õpetaja ei pea otsima lisatööd väljaspool kooli ja leiab rakenduse üldisesse arengusse panustades. Ühiselt loodu seob inimesi ja aitab siluda maailmavaatelisi erinevusi. See loob võimaluse üksteiselt õppida. Kui tahad leevendada õpilaste vaimse tervise probleeme, muuta õpiharjumusi ja vähendada koolikiusu – alusta õpetajast. Koostöine õpetaja on eeskujuks, kes ei jää märkamata ühelgi õpilasel.“

Võru linna teekond

Võru linna munitsipaalkoolides mindi kahe aasta eest üle palgakorralduse uutele alustele. „Enne seda lähtuti iga tegevuse hinnastamisest,“ meenutab linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Anita Kikas. „Iga tegevus, mis jäi väljapoole kontakttundide andmist, oli lisatöö, mille eest maksti lisatasu. Tekkis olukord, kus õpetajad ei soovinud olla klassijuhatajad, sest tasu selle töö eest oli liiga väike. Pidime lahendama probleemi, kus õpetajad ei tajunud enda tööd tervikuna. Kannatasid õppekvaliteet ja õpilane. Soovisime luua palgakorralduse alused, mis väärtustavad õpetajat ja tema tööd ning annavad võimaluse diferentseerida töötasu vastavalt töötaja panusele, kasutades palgatoetust efektiivsemalt.“

Võru Kreutzwaldi Kooli direktor Taavi Karu on rahul, et teekond võeti ette terves omavalitsuses. Kui muutusi tehakse kõigis koolides, võib asi õnnestuda. Jaanuarist 2023 mindigi üle uuele korraldusele. 

„Kellegi palk ei vähenenud, aga tõus olid väga erinev,“ märkis Karu. 

Praegu on Võrus kaks õpetaja palgataset: klassiõpetajad ja aineõpetajatest klassijuhatajad (2070 eurot) ning aineõpetajad (1870 eurot).

„On tekkinud diferentseerimismudel ja fond, saame lisatasu maksta näiteks ainesektsioonide juhtidele ja kooliarendusega tegelejatele, mentoritele, loovtööde juhendamise eest.“

Klassiõpetaja on iga päev lastega kl 8–14, sõltumata kontakttundide arvust, ja see ongi tema 1,0 ametikoht. On veel koostöötamise ajad ja kokkulepped vaheaegadeks. 

„Püüame teha nii, et koostöötamise ajal juuksurisse-maniküüri ei minda. Teistel päevadel valib igaüks, kus ta tööd teeb, kas koolis, kohvikus või kodus,“ lausus Karu. „Muutusega on tekkinud klassijuhatajaks soovijate seas konkurents ja algklassides on õppe korraldatud loogilisemalt.“

Eelmisel õppeaastal suunati Võrus teravik õpetaja väärtuspaketi kujundamisele. Anita Kikase sõnul otsiti diferentseerimise võimalusi eeldusel, et see ei võrdu lisatasu maksmisega, toetab pühendumist ja professionaalsust ega keskendu kvantiteedile. Analüüsiti õpetaja kutsestandardit ning püüti saada selgust, milliseid tööülesandeid on võimalik hinnata kindlate kriteeriumite alusel ning mille täitmine on pigem tajutav. 

„Süsteem pole kivisse raiutud, vastavalt vajadusele saab seda muuta,“ sõnas Taavi Karu. „Meie märkamised võiks teistele koolidele abiks olla, et ei peaks ämbreid kolistama. Et muudatus oleks püsivalt edukas, on meeskonna kaasamine väga vajalik. Kõik peavad asjadest ühteviisi aru saama. Kui muudatusi tehakse rutakalt, kellegi teise jaoks või ainult jõupositsioonilt, siis head nahka ei tule. Igal omavalitsusel ja koolil on vaja oma lahendust, aga korraga kõike korda teha ei saa. Kui asjad ei liigu loodetud kiirusel, tuleb dialoogiga jätkata. See pole projekt, vaid pikaajaline muudatus. Ümberhäälestumine võtab aega.“

Kambjas ja Kohilas

Kambja vallas hakati õpetajate töö- ja palgakorraldust nüüdisajastama eelmise aasta kevadel. Abivallavanem Liis Rosin meenutab, et ühendatud valla viies koolis puudus ühine arusaam õpetajaameti ja tööaja mõtestamisest ega olnud ühtseid palgakorralduse põhimõtteid. Ka õpetajad ei saanud aru, kuidas nende palka arvestatakse.

Analüüs näitas, et Kambja õpetajad olid mullu oma palgaga Eesti õpetajate esikümnes. 

„Käis kontakttundide jahtimine, suurim tundide arv oli 38, õpetaja töötas 2,7 kohaga,“ tõi Rosin näite. Muutuvpalga osakaal oli väga suur, 24%. Oli ka nurinat, et juhtkonna liikmed annavad tunde ja neid ei saa kätte. 

Kambja vald panustas õpetajate palkadesse lisaks riigilt saadud toetusele veel pool miljonit eurot. 

„Võtsime sihiks muuta koolikultuur avatuks, ühtlustada arusaama töö- ja palgakorralduse põhimõtetest: kõik tööülesanded mahuvad üldtööaja sisse ja püsivat lisatööd ei tehta, ning tagada töötasukindlus suurema põhipalgaga, 120% Eesti keskmisest,“ rääkis Liis Rosin. Õpetajate brutopalk on nüüd 2500 eurot.

Uue finantsmudeliga said kõik soovijad tutvuda ka valla kodulehel.

Tõrvandi Kooli direktor Kristi Aria ütles, et tuli uut kooli juhtima erakoolist, kus üldtööaeg oli kehtinud juba mõnda aega.

„Olen koolipidajaga ühes paadis ja seda peavad ka õpetajad teadma,“  sõnas Aria. „Kui keegi on rahuolematu, tuleb sellest rääkida. Õpetajad küsivad, mis saab, kui hinnakirja pole. Õpetajatöös on nii palju aspekte. Ei ole nii, et mingi tegevus on rohkem väärt kui teine. Meie töö on tervik, pole ainult kontakttunnid.“

Aria sõnul arvavat õpetajad vahel, justkui kuuluksid nad teise tööõiguse alla ja mõned aspektid nende kohta ei käiks. Aga õpetaja läheb samasuguse tööõiguse alla nagu juuksurid ja poemüüjadki.

„Õpetajate jaoks on tähtis ühine missioon ja kõrged ootused tööle. Pead tundma, et su tööl on mõju. Koolijuht peab hoidma neid ootusi kõrgel,“ lausus Aria.

„Kohila vald olnud hariduseusku ja lisab gümnaasiumiõpetajate palgafondi täiendavalt 30%. Eestis on vaid üks omavalitsus meist selles edukam,“ lausus vallavanem Allar Haljasorg.

Sel aastal on õpetaja põhipalk olnud 1820 eurot.

„Mulle meeldib, kui ressurssi on vähe, sest see paneb pingutama: kuidas teha paremini,“ sõnas Haljasorg. „Kui on vähem ametikohti, siis on kõrgem ka õpetaja põhipalk. Põhipalk peab olema konkurentsivõimeline. Meie valla rahastusmudel seda toetab, muudatused kooli sees tuleb lõpuni viia. Õpetajatel, kelle jaoks nende töö on kirg, peab olema põhipalk 120% Eesti keskmisest.“ 

Õpetaja töölepingus on kirjeldatud kõik tema tööülesanded. Püsivat ületunnitööd ei tehta. Uuest aastast on põhipalk 2400 eurot. 

Kohila Gümnaasiumi direktor Marko Kaljuveer meenutas, et uude ametisse tulles leidis ta eest tarifikatsiooni ja tekkis tunne, justkui oleks ta taas 1990. aastates. Televisiooniski oli varem sama segane süsteem, kõigile maksti palka ja honorari, rabeleti lisatasude nimel, kuni mindi üle põhipalgale. 

„Koolis on nüüd samasugune üleminek,“ sõnas Kaljuveer. Direktori roll on selgitada ainekomisjonidele, miks uus süsteem on kasulik ja et sellega ei kaotata.

„Loomulikult on palgad diferentseeritud vastavalt töökoormusele, aga õpetajatega tuleb rääkida,“ rõhutab Kaljuveer. „Ainult suhtlemine viib lõppeesmärgini ehk võiduni. Ja võit on see, kui saame head palka, töötame ega tunne end tükitöölisena.“

Eesti Linnade ja Valdade Liit on 2019. aastast HTM-i rahastamisel läbi viinud katseprojekti, et toetada ühinenud omavalitsusi töö- ja palgakorralduse muutmisel. Selle kohta on välja antud ka käsiraamat. 

Õpetajate töö- ja palgakorralduse nüüdisajastamine oli fookuses ka ELVL-i eestvõttel 20. detsembril Võrus toimunud haridusjuhtide konverentsil „Äkki õnnestub!?“.