Tehisaru on end kiiresti õpilaste eludesse põiminud, kuid samal ajal pole selle kasutamist seni seadusega reguleeritud. Haridus- ja Teadusministeeriumi tehisaru töörühma ministeeriumipoolne liige Sten Kapten näeb, et praegu toimuv tehisaru areng on jäädavalt koolielu muutmas, kuid mitte halvemuse poole.

„Tehisaru toob klassiruumi innovatsiooni ning selle tõttu peab nii mõndagi muutuma, meie nägemuses paremuse poole. Fookus läheb kognitiivselt nõudlikematele ülesannetele. Selliselt nagu praegu, enam edasi ei saa. Kui õpetaja oli varasemalt harjunud andma iga nädal õpilastele kodutööks referaadi kirjutada, siis nüüd tundub see ebamõistlikum kui kunagi varem,“ ütles Kapten.

Ta selgitas, et kodus essee või referaadi kirjutamise asemel tuleks õpilasel teha kodus näiteks eeltööd tunnis lahendatava ülesande jaoks. Näitlikustamaks, et kodus ka päriselt õpitud on, võiks tunnis tehtav töö senisest enam õpilasel võimaldada selgitada, kuidas mingile arusaamale jõuti, või suunata õpitut demonstreerima mõne loomingulise ülesande käigus.

Kapteni sõnul on ministeerium võtnud seisukoha, et tehisaru tuvastavaid programme ei tohiks tööde hindamisel kasutada. „Me ei taha, et õpetajad peaksid ebausaldusväärseid platvorme õpilaste vahele võtmiseks kasutama hakkama, sest see vähendab õpetaja ja õpilaste vahelist usaldust. Valepositiivse tulemuse saamine võib õpilase jaoks olla väga morjendav kogemus, kui ta tehisaru abi tegelikult kasutanud pole,“ nentis ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tehisaru töörühma ministeeriumipoolne liige nentis, et õpilastega tuleb lahti rääkida õppimise olulisus, sest tehisaru ei kasutata lihtsalt mõne „arusaamatu“ või „tüütu“ ülesande lahendamiseks-kopeerimiseks. Vastutus lasub nii lapsevanemate kui ka õpetajate õlul. Kapten möönis, et ideaalses maailmas läheb õpilane koju ja hoidub tehisaru kasutamisest. 

„Kui saadud kodutöö on õpilase jaoks kuidagi väga keeruline ning ta ei tea, kuidas sellega edasi minna, siis sellistel puhkudel saab tehisaru kasutada kui eraõpetajat. Õpilane saab lasta tehisarul ülesande uuesti lahti seletada, paluda selgitada teemat mõne teise nurga alt või anda vihje, mis aitaks lahenduseni jõuda. Kuna sellised võimalused juba eksisteerivad, siis tuleks õpilastele õpetada, kuidas AI enda kasuks tööle panna. On lootust, et tekstirobotite ja peatselt saabuvate tehisaru agentide abiga on võimalik leegile puhuda nii mõnegi õpilase kirg õppimise vastu,“ ütles Kapten.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust selgus, et järgmise dekaadi alguseks peaks kaks kolmandikku tööealistest inimestest arvestama sellega, et lahendab oma tööülesandeid koostöös tehisaruga. Kapteni sõnul tuleks koolis õpilastele selgitada, et kui tehisaru õpitakse kasutama, siis on tulevikus noortel oluliselt suuremad võimalused endale meelepärane töö leida.

„Tundub ilmselge, et õpilased peavad saama tehisarualast õpet ning see on ka ministeeriumil kuklas. Kõike korraga ei jõua – võtsime plaani alustada õpetajate koolitamisest ning tulevikus tahame kindlasti ka õpilastele midagi pakkuda. Paljudes koolides on juba härjal sarvist haaratud ja koolitatakse õpetajaid ning kindlasti testitakse tehnoloogiat ka õpilastega,“ märkis Kapten.

Augustis uuringufirma Norstat läbi viidud uuringust selgus, et AI-l põhinevaid rakendusi kasutab koolitöödega tegeledes igal nädalal 39% üheksanda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilastest. Peamiselt nähakse, et kuna AI pakub interaktiivseid õppematerjale, on selle abil võimalik muuta õppimist huvitavamaks, arusaadavamaks ja tehtud tööle tagasisidet küsida.

Uuringus küsiti noortelt, kas tehisintellekti õpe peaks kuuluma õppeprogrammi – sellega nõustus 76% vastanutest. Üks põhjuseid seisneb selles, et 64% vastanud noortest usub, et oskus tehisintellekti kasutada aitab neid tulevikus tööle kandideerimisel.

Uuring viidi läbi Samsungi Solve For Tomorrow programmi raames. „Kuna õpilased on tehisaru kooliellu jõuliselt kaasanud, siis proovime neid tänavu Solve For Tomorrow’ programmi abil tehisaru paremini kasutama suunata. Noortel tuleb välja mõelda, kuidas kasutada AI-d selliselt, et tehisintellekti abil paremaks õpilaseks saada,“ ütles programmi juht Egle Tamelyte.