Tartu 2024 kultuuripealinn ei ole vaid suursündmusi täis pillerkaar, vaid aitab tugevdada kogukonda ning loob inimestele võimalusi osaleda ja panustada. Tartu Rakenduslik Kolledž on loonud vabatahtliku töö valikaine, et ergutada õppijaid osalema ning pehmeid oskusi arendama.

Vanemõpetajad Triinu Virnas ja Mariliis Maremäe on ise panustanud vabatahtlikena eri organisatsioonide ja projektide heaks ning seetõttu teavad, et vabatahtlik töö on suurepärane võimalus areneda ja õppida. „Näiteks võib vabatahtlik töö arendada suhtlemis- ja meeskonnatöö oskust, anda võimalusi loovalt mõelda, toetada probleemide lahendamist uuenduslikult ja paindlikult, arendada töö planeerimise ja organiseerimise võimet ja vastutustunnet. Need on just need pehmed oskused, mida igas õppekavas tähtsustatakse,“ märkis Triinu Virnas. 

Pehmete oskuste arendamist toetavad nüüdisaegsed õppemetoodikad, nagu probleemõpe, kogemusõpe või projektõpe, mis võimaldavad tuua koolipinki koostöö ja päriselu probleemide lahendamise. Õppija eneserefleksioon ja edasiviiv tagasiside toetavad oskuste arendamist. Aga vabatahtlik töö täidab ju samu ülesandeid! 

Vabatahtlik töö on õppeprotsessi osa

Kultuuripealinna aasta ergutas Tartu Rakendusliku Kolledži õpetajaid looma vabatahtliku töö valikainet. „Usume, et vabatahtlik töö on suurepärane viis pehmeid oskusi arendada. Pealegi muudab see õppijatele paindlikumaks oma huvidele ja erialale lähedaste ülesannete valimise ning ka kultuuripealinna panustamise,“ sõnas vanemõpetaja Mariliis Maremäe. Nüüd on juba teine kursus vabatahtliku töö tegijaid registreerunud. Noored, kes aine läbimist enese arendamiseks oluliseks peavad, tutvuvad vabatahtliku töö põhimõtetega ning teevad mõistagi vabatahtlikku tööd. Nii on VOCO õppurid käinud vabatahtlikena sTARTUp Day’l, loomade varjupaigas, noortekeskustes ja mitmetel kohalikel üritustel. „Õppijate tagasiside on olnud väga positiivne. Nad on õppinud isegi rohkem, kui on oodanud. Üritustel vabatahtlikuks olemine on toonud kaasa uute ülesannete ja probleemide lahendamise, palju suhtlemist ning tiimitööd, mida nad kooli seinte vahel ei oleks pruukinud kogeda,“ kirjeldas Maremäe. 

Arengu ja pehmete oskuste hindamine põhineb suuresti refleksioonil. Et vabatahtlik saaks oma arengut hinnata ning vabatahtliku juhendaja tema tööd tagasisidestada, loodi kõiki kultuuripealinnu hõlmava koostööprojekti raames Volugrami rakendus. See on digikeskkond, mis genereerib sisestatud andmete, vabatahtliku enesehindamise ja tema juhendaja tagasiside põhjal tunnistuse, mis saadetakse vabatahtliku e-aadressil. Selle dokumendi alusel saab kool vabatahtliku töö kogemuse valideerida ja näiteks ainepunktideks ümber arvestada. Aga see tunnistus võib olla ka osa vabatahtliku töö portfooliost või võimalus tõendada oma pehmeid oskusi näiteks värbamisprotsessis. 

Hindamise rakendus on kasutamiseks kõikidele organisatsioonidele

„Igas kutsekoolis ja gümnaasiumis peaks olema vabatahtliku töö moodul. Vabatahtlik töö annab juurde julgust, kogemusi, uusi tutvusi, avardab silmaringi ning annab teadmisi ja oskusi valdkonnast, millega sa poleks muidu võib-olla kokku puutunud. See on super võimalus mitteformaalset õpet lõimida,“ on õpetaja Virnas kindel. Volugrami rakendus on suurepärane tööriist vabatahtliku töö arvestamiseks ja hindamiseks ning see on avatud kõikidele koolidele. 

Rakenduse kasutamiseks tuleb siseneda lehele volugram.eu, mille kaudu saavad vabatahtlikku tööd pakkuvad organisatsioonid või koordinaatorid luua konto oma projekti/sündmuse tarbeks. Järgmine samm on vabatahtliku enesehindamise vormi loomine ja selle edastamine vabatahtlikule. Kui vabatahtlik on oma oskuste ja pädevuste arengu hinnanud, jõuab info rakenduse kaudu koordinaatorile, kes saab anda tagasiside tehtud tööle ning genereerida tunnistuse. Vaata lühitutvustust bit.ly/3QCDgq2.

Kultuuripealinn on pannud aluse vabatahtliku töö väärtustamisele. Loodud rakendus võimaldab tehtud tööd tunnustada ning arvestada seda õppetöö osana.