17 aastat tegutsenud Tartu Erakool (TERA) valmistub järgmisest õppeaastast avama gümnaasiumiosa.

Gümnaasium hakkab olema ühe katuse all erakooli progümnaasiumi ehk ProTERA-ga, kus juba viiendat aastat õpivad noorematest eraldi 7.–9. klassi õpilased. 

Käimas on arutelud TERA kooliperega, et kuulda kõigi ootusi koolile. Nõu on peetud õpilaste ja vanematega, plaanis on kohtumised töötajate ja nõukoguga.

„Meie väärtuspakkumine – milline meie kool hakkab olema – saab avalikuks uue aasta algul. Siis saame hakata ka õpilaste vastuvõttu planeerima,“ räägib gümnaasiumi loomise eestvedaja Karmo Kurvits, kel juhikogemust mitmest koolist. Ta on ehitanud üles Võru Gümnaasiumi ja juhtinud seda kümme aastat, praegu on ta ajutiselt Kohtla-Järve Järve Kooli eesotsas.  

„Gümnaasiumi loomine on loomulik jätk meie kolmandale kooliastmele. Kaua oodatud ja küsitud, nüüd juba lausa nõutud kool,“ märgib ProTERA koostööjuht Andre Pettai. Et Tartus vajadus gümnaasiumi õppekohtade järele üha kasvab, on ka ajastus õige. Silmapaistev ja mõtestatud valikuvariant tugevatele koolidele lisaks on vajalik.

Milliseid TERA põhimõtteid gümnaasiumis rakendatakse?

„Igast TERA kooliastmest jookseb tugevalt läbi ennastjuhtiv õppija. Et noor inimene juhiks ise oma arengut, anname talle valikuvariandid ja vabaduse, lubame eksida, oleme eeskujuks ja pakume tuge, et ta saaks siit kaasa tulevikus vajalikud oskused,“ sõnab Kurvits. 

Pettai sõnul on võimalik nüüd teha muudatusi, mida on pikka aega oodatud, aga pole julgetud teha kartuses, et noorel tuleb põhikooli järel minna mujale gümnaasiumi ehk n-ö süsteemi vahetada. 

„Oleks ju hea, kui koolis rakendatav hindamissüsteem ei võrdleks noori omavahel ning õppimisest ei saaks sooritamine,“ sõnab Pettai.

Erinevalt teistest gümnaasiumidest on plaanis luua väikesed, kuni 20 õpilasega õpirühmad. 

„Saame toetada tõepoolest iga õpilase arengut,“ rõhutab Kurvits. „Kolme aasta perspektiivis võiks meil olla 180 õpilast. Kui on usalduslikel suhetel põhinev väike koolipere, tuleb ka õppimine-õpetamine hästi välja.“

TERA esindajad käisid äsja Hollandi ühe parema gümnaasiumi, Hyperion Lyceumi 40-aastase juhistaažiga direktorilt Dick Looyélt uurimas, mida on vaja selleks, et luua kool, milles noored saaksid end leida ja maksimaalselt realiseerida. Süveneti detailidesse ja saadi kinnitust plaanidele.

Andre Pettai läks Hollandisse eeskätt uurima, kuidas rõõmsate inimestega riigi ühes tugevamas gümnaasiumis kombineeritakse akadeemilisi tulemusi ja inimesekesksust. 

„Eestis on tublid ja funktsionaalselt mõtlevad noored, aga koolirõõmu on vaja otsida,“ sõnab Pettai.

Karmo Kurvits läks kinnitust otsima oma esialgsetele mõtetele kooliruumist, mis toetaks õppimist. 

„Tore oli näha, kuidas bioloogia, keemia ja füüsika õpetamine oli sobitatud suurele vaheseinteta alale ja korraga õppis seal kolm klassi. Ka meie ei peaks kartma avatud õpialasid,“ lausub Kurvits. Silma hakkas ka lai skaala eneseväljendusvõimalusi, koolis on palju pille, stuudiod muusika ja kunsti loomiseks.

„Hollandi direktor kasutas palju autonoomia mõistet,“ märgib Pettai. „Mõtlen sageli, kuidas luua õppekeskkonda, kus õpilased saaksid palju autonoomiat, aga samas ei oleks sunnitud ekslema.“

Hyperion Lyceumis korraldatakse pidevalt õpilaste küsitlusi ja ka õpetajad avaldavad oma arvamust. 

„Kui õpetaja tuleb kooli, vajab ta ju juhendamist ja toetust, et ta ei peaks korralduslikke asju välja mõtlema ning saaks tegeleda põhilisega,“ lausub Pettai. „Kuidas leida tasakaalu, et kool ei muutuks kontrolliasutuseks, aga samas oleks ka kokkulepetele rajanev süsteem? Mulle tundus, et Hollandis on tasakaal leitud. TERA-s oleme järginud mudelit, et autonoomiat oleks palju, aga ühtlasi tunneksid inimesed end turvaliselt. Saime päris palju kindlust, et ülereguleerimata lahendusega edasi minna.“

Hollandi koolis on suur osakaal tagasisidel ja testidel. Kogunisti nii suur, et avaldati kahtlust, kas iga asja peab ikka testima.

Lapsel ja perel tuleb otsus tuleviku üle langetada varakult. Juba 6. klassis tuleb teha testid, mille põhjal selgub, kas järgneb kuus aastat klassikalises gümnaasiumis, mille loogiline jätk on ülikool, või hoopis viieaastane rakenduslik gümnaasium, kust pääseb eelkõige kutsekooli, aga lisa-aasta järel ka ülikooli. 

Laps ja vanem märgivad ära kümme eelistatud kooli.

Gümnaasiumidesse lapsed loositakse, mistõttu on koolide tulemused aastati sarnased. 

Sarnaselt Eestiga oli Hollandis kuum teema mobiiltelefonide kasutamine.

TERA esindajaile koolimaja tutvustanud õpilane ütles, et talle ei meeldi käskude-keeldude meetod, aga samas arvas ta, et on hea, kui koolis ei tegelda kõrvaliste asjadega. 

TERA gümnaasiumist saab Tartu kolmas eragümnaasium Waldorfi gümnaasiumi ja katoliku hariduskeskuse kõrval.