Tallinna Haridusamet alustab võimendatud õpetaja projekti, mis pakub haridustehnoloogia abil lahendust õpetajate puudusele. Katseprojekti otsitakse konkursi korras õpetajaid, kes panevad kokku veebipõhised matemaatikakursused põhikooli lõpuastmele, mida nad viivad läbi juba järgmisel kevadel.

Tallinna abilinnapea Aleksei Jašini sõnul toetab võimendatud õpetaja projekt ka eestikeelsele haridusele üleminekut. „Projektiga soovitakse luua veebikursused, mis sobivad erineva tasemega lastele ja ka üleminekukoolide õpilastele. Pikas perspektiivis annab see olulise panuse haridusliku võrdsuse suurendamisse,“ rääkis Jašin.

Võimendatud õpetaja projektis luuakse veebipõhised kursused, mis vastavad uuendatud riiklikule õppekavale ning võimaldavad koolidel pakkuda oma õpilastele kvaliteetset ja kaasavat õpet ka õpetajate puuduse või ülekoormatuse korral.

Tallinna Haridusameti juhtivspetsialisti Tiiu Tommula sõnul keskendutakse algatuse esimesel aastal 7.–9. klassi matemaatikale, sest neid õpetajaid on koolidel kõige keerulisem leida. „Edukus reaalainetes mõjutab noorte hariduslikke võimalusi väga palju, kuid headest matemaatikaõpetajatest on suur puudus. Haridustehnoloogia abil on soov jõuda selleni, et üks õpetaja saaks üle veebi kaasata korraga mitme kooli õpilasi,“ kommenteerib Tommula.  

Projekti toetab Skaala Impact MTÜ, mille projektijuht Maria Rahamägi-Suits selgitas, et võimendatud õpetaja annab üle veebi korraga tunde vähemalt 60 õpilasele kolmest koolist üle Eesti. „Selle mudeli järgi on õpetajatel võimalik kaasata korraga oluliselt rohkem õpilasi. Õppimise vastutus liigub rohkem õpilasele, aga tänu sellele kasvab ka õpilase iseseisvus ja tegevusvõimekus,“  kommenteeris Rahamägi-Suits.

Katseprojekti oodatakse jaanuari alguseni kandideerima õpetajaid 3–5 liikmega tiimides, kes on valmis välja töötama veebipõhised kursused kolmanda kooliastme matemaatika valitud teemadel. Kolmele väljavalitud tiimile pakutakse kursuse loomiseks 8000-eurost toetust, mis võimaldab tiimidel ette valmistada kursuse sisu ning see kevadel esmakordselt ellu viia.

Veebitunnid toimuvad klassiruumides samaaegselt ning koolis olev õpetaja või abiõpetaja on toetavas rollis, ühendades klassi veebitunniga ning hallates kohapeal õpilasi. Kursuse õppetöö ehitatakse üles nii, et õpilased saaksid igas veebitunnis mitu korda aktiivselt vastata ja ka tagasisidet.

„Tagasihoidlikum eesmärk on jõuda vähemalt 300 õpilaseni, aga loodavate kursuste potentsiaal on kindlasti palju suurem. Meie ootus on see, et pärast kevadet suudavad tiimid jätkata enda loodud kursuste pakkumist iseseisvalt. Kui esimesed kursused on edukalt tehtud, siis plaanime avada konkursid ka teisi teemasid katvate kursuste loomiseks,“  lisas Rahamägi-Suits.

Konkursile kandideerimise tähtaeg on 31. detsember. Detsembris ja jaanuaris viiakse kõikide huviliste jaoks läbi töötoad, kus varem veebipõhiseid kursuseid loonud ja õpetanud koolitajad ja õpetajad jagavad enda kogemusi ja teadmisi veebipõhise õppe kohta. Täpsem info projekti, osalemistingimuste ja töötubade kohta asub siin.