Kuus aastakümmet on Eesti viie tippkooli, Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi, Tartu Tamme Gümnaasiumi ja Miina Härma Gümnaasiumi õpilased jaanuarikuus omavahel reaalainetes mõõtu võtnud.

Viie kooli võistlusel esindab igas aines (matemaatika, keemia, füüsika) kooli kümme õpilast 10.–12. klassist. Kokkuvõtteid tehakse nii individuaalselt kui koolide lõikes. 9. ja 10. jaanuaril toimunud kohtumisel pälvis üldvõidu Hugo Treffneri Gümnaasium (HTG), kes oli ka juubelivõistluse korraldaja.

Juba aastaid osaleb külalisena Ida-Virumaa võistkond, seekord pääsesid võistlema Jõhvi gümnasistid, kes olid parimad kohalikul eelvõistlusel.  

Uue aja märgina peetakse kümmekond aastat HTG vilistlaste algatusel ürituse raames võistkonnavõistlust, kuhu iga kool paneb välja kuni kaks neljaliikmelist meeskonda, kes näitavad oma probleemilahendamise oskust. Seekord oli teemaks tehisaju. Õpilaste ülesanne (koostasid Treffneri vilistlased Jaan Aru ja Kristjan-Julius Laak) oli luua tehisaru mudelitel põhinev süsteem, mis tuvastab pildilt eestikeelse teksti ja loeb selle eesti keeles ette. Ülesandel on praktiline taust: uutest tööriistadest võiks kasu olla düsleksiaga lastel, kes lugemise asemel saaksid raamatuid kuulata. Praegu puuduvad eesti keele jaoks ehitatud rakendused.

„Tipmises osas on eduelamus oluline nii õpilastele kui õpetajaile,“ selgitas võistluse elujõulisena püsimise põhjust Nõo Reaalgümnaasiumi direktor Jaanus Järveoja. „Viie kooli võistlus on laiema kandepinnaga kui olümpiaadisüsteem, kus pääseb võistlema tunduvalt vähem õpilasi. Koolidele on väljakutse leida kolmes aines kümme õpilast ja nad ette valmistada. Spordiga paralleele tuues: peavad olema ka varumängijad.“

Vähe tähtis pole ka eri koolide õpetajate suhtlus. Kui väljaspool võistlust on vaja nõu küsida, pöördutakse esmajärjekorras ikka viie kooli õpetajate poole. 

„Minul on juba neljakümne viies võistlus,“ sõnas Viljandi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Malle Eglit, kes esimest korda osales viie kooli võistlusel Tartu 1. keskkooli (praegu HTG) õpilasena ja töökohagi valis selle järgi, et kool oleks üks viiest võistlejast. 

„Ei mäleta oma tulemusi, aga meenub, et pärast oli suur arutelu Tartu 2. keskkooli (praegu MHG) õpilastega ülesannete lahenduskäikude üle,“ räägib Eglit. „Nii nagu kaitseväes loeb iga okas, peab ka siin igas aines kümme inimest välja saatma, sest ka üldarvestuses viimase koha saanu toob oma koolile punkti. Koolide vahed ongi vahel lõpuks vaid poolepunktised.“

Eglit meenutas, et paari aasta eest oli võistluse ajal haiguste periood ja kaasatud olid varumehed, aga bussis selgus, et ikka on üks puudu. Nii haarati kaasa esimesena kooliuksest sisse astunud kümnendik, kes teadis, et iga punkt on kooli jaoks oluline.

„Meeskondlik arvestus liidab koolide tiime tihedamalt kokku,“ kinnitab ka Jaanus Järveoja. „Õpilased utsitavad üksteist takka, et ettenähtud aeg kasutataks ära ja ülesanded tehtaks lõpuni.“

„Noore õpetajana oli väga hariv näha, kuidas vanad õpetajad võistlustöid parandavad,“ lisab Malle Eglit. „Peame silmas ka seda, kuidas teiste koolide õpilastel läheb. Täna lugesime Treffneri stendilt, et viie kooli kohtumiselt tuttavad õpilased on rahvusvahelistel võistlustel silma paistnud. Meil on tekkinud emotsionaalne side.“

„Võistlus on elujõuline ka tänu sellele, et Eestis on säilinud koolid, kus on veel õppesuunad,“ märgib Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer. „Paljudes koolides kujundavad ju õpilased ise oma õppekava ja tihtipeale ei valita aineid selle järgi, mida tulevikus vaja, vaid mis meeldib. Keemia, füüsika, matemaatika on rasked ained.“

Andekate õpilaste olümpiaadideks-võistlusteks ette valmistamine on Ojaveeru sõnul koolikultuuri tähtis osa. Ida-Virumaa koolid liitusid võistlusega, sest Viru Keemia Grupp peab sellist mõõduvõtmist oluliseks ja osaleb stipendiumite maksmisel, et maakonda tugevaid spetsialiste juurde saada. 

Treening enne võistlust

Nõo Reaalgümnaasiumis on olümpiaadideks-võistlusteks valmistumisel kolm astet. „Tavalises koolitunnis laotakse põhi,“ lausub Jaanus Järveoja. Valikainena saavad õpilased võtta olümpiaadi lisakursuse. Toimuvad ka n-ö treeninglaagrid, intensiivsemalt enne viie kooli kohtumist, ja see valmistab ette ka maakonna olümpiaadiks. Tublimad tulevadki „preemiaks“ juba koolivaheaja lõpus kooli. Kuna Nõos on õpilaskodu, siis lisaraha ei kulu.

„Meil on oma kooli matemaatikaolümpiaad. Sugugi kõigis koolides seda enam pole,“ on Malle Eglit uhke. Matemaatika-füüsikaklassidel on praktikumitunnid ja sealgi lahendatakse ülesandeid.

„Õpilased on välja toonud, et viie kooli kohtumine on vahva võistlus, kus ülesanded on koostatud enamasti kooliprogrammi põhjal,“ lisab Eglit. „Vabariiklike olümpiaadide ülesanded on orienteeritud pigem neile, kes lähevad edasi rahvusvahelisele olümpiaadile, ja see eeldab palju materjali iseseisvat omandamist.“ 

Treffneri gümnaasiumiski on säilinud kooliolümpiaadide traditsioon. Alustatakse juba septembri esimese kahe nädala jooksul. 

„Kõik 10. klassi õpilased teevad kaasa, et koorekiht välja selgitada,“ lausub õppealajuhataja Aime Punga.

Ülesandeid lahendatakse praktikumidel ja olümpiaadideks ettevalmistavatel kursustel. Matemaatikalaagrit on korraldatud nii koolis kui väljaspool. 

„Aga üha keerulisem on õpilasi kätte saada, neil on laiad huvid, tahavad tegelda kõigega,“ ütleb Punga. „On neid, keda huvitab peale reaalainete olümpiaadide veel informaatika, lingvistika. Kurnavad ennast ära.

Oleme rääkinud õpilastega, et ka ööuneks on aega vaja.“

„Ajastu märk on, et nädalas on nüüd viis tööpäeva,“ sõnab Ott Ojaveer. „Kui varem näpistati olümpiaadideks nädalavahetusi, siis praegu peame viie päeva jooksul kõik asjad ära tegema. Pered tahavad koos puhata, lastel on huvitegevus.“ 

Võistluse parimad ei saa mitte ainult kogemuste võrra rikkamaks, vaid ka pangaarvele laekub raha. Õpilaste stipendium on 250 eurot. Unustatud pole ka neid tippu aidanuid – õpetajate stipendium on 1100 eurot. Stipendiumid saavad iga kooli kolm edukamat õpilast ja üks reaalaineõpetaja.

„Ettevõtted on huvitatud koolide toetamisest, tuleb neid vaid õiges kohas tänada,“ sõnab Ott Ojaveer ja loetleb toetajaid: Nortal, Icosagen Cell Factory, VKG, Vestman Energia, Holm Bank ning eraisikuna Antti Moppel. Mahlapakkidega varustas võistlejaid A. Le Coq. Varasemal ajal on toetanud ka Skype, Cleveron, Reet ja Väino Kaldoja.

Viie kooli võistlus on alguse saanud kolme kooli õpetajate mõttest. 4. detsembril 1965 võrdlesid oma matemaatika-, füüsika- ja keemiateadmisi Tartu 1. keskkooli, Viljandi 1. keskkooli ja Nõo keskkooli kuueliikmelised võistkonnad. Tartu 5. keskkool (praegune Tartu Tamme Gümnaasium) liitus 1969. ja Tartu 2. keskkool 1973. aastal. Siis võeti kasutusele ka nimetus viie kooli võistlus.

„Praegu püsib võistlus suures osas kogenud õpetajate entusiasmil. Niikaua kui takka utsitame, seisab asi üleval,“ lausub Aime Punga. „Päris noorte õpetajate jaoks ei ole sel võistlusel nii suurt tähtsust, sest võistlusi-konkursse on palju. Loodame siiski, et suudame entusiasmi süstida noortesse õpetajatessegi. Aitame selle võistlusega ka Ida-Viru haridust tugevdada.“

Ott Ojaveeru sõnul on viie kooli võistlus koolidele hea võimalus omavahel läbi käia. 

„Kooliastmed on ju paljudes paikades lahutatud. Peame mõtlema koostöövormidele ja väärtustama õpetajate kooskäimisi,“ nendib Ojaveer.