24. jaanuaril selgusid järjekordsed Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Apollo raamatupoe, ajakirja Hea Laps ja Õpetajate Lehe korraldatud raamatuarvustusvõistluse „Kapsas“ võitjad. Töid hinnati kahes vanuserühmas: 6.–7. ja 8.–9. klass. Arvustati 2021.–2024. aastani eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatuid. Žürii valis laekunud 83 tööst välja kümme parimat.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse uurijale Jaanika Palmile teeb rõõmu, et kolmandat korda toimunud arvustusvõistlusel oli ka tänavu palju osalejaid. „Karta on, et koolitunnis ei jätku arutluseks alati piisavalt aega ja leidub õpetajaid, kes kontrollivad teost mingil muul moel,“ ütleb ta ja lisab, et mõnest tööst paistis ka välja, et õpilased pole harjunud oma arvamust avaldama. „Osa noori püüdis kangesti anda „õigeid vastuseid“. Oli ka neid, kes kirjutasid väga üksikasjaliselt kõikidest tegelastest, justkui veenmaks õpetajat või žüriid, et on raamatu läbi lugenud. Meie tahtsime aga pigem isiklikku arvamust või seda, mis tunde teos on tekitanud. Seega pälvisid žüriilt kõrgemad hinded isikupärased arvustused, kus väljendati oma arvamust raamatust ning osati seda ka põhjendada.“
Ka ajakirja Hea Laps peatoimetaja ja lastekirjanik Kätlin Vainola rõõmustab, et arvustusvõistlusele saadetud tööde arv ei ole langenud. „See näitab, et kellelgi, kas lastel või siis nende õpetajatel, on võistlust vaja.“ Vainola peabki „Kapsast“ nii laste kui juhendajate võistluseks, sest enamasti jõuab noor sellise konkursi juurde pigem täiskasvanu kaudu. Tema sõnul olid osalenud tööd väga erineval tasemel ning teiste hulgas oli mitmeid väga tugevaid ja isikupäraseid arvustusi. Vainola julgustab lapsi kirjutama n-ö oma sõnadega mõtetest ja tunnetest, mida raamat tekitab. „Ei ole kindlat vormi või eeskuju, milline üks arvustus peab olema. Raamatuarvustus peaks olema sinu loominguline eneseväljendus. Nii nagu ka raamatud on erinevad ja rõõmustavad meid eelkõige siis, kui suudavad meid üllatada.“
Jaanika Palmi sõnul oskasid noored väga hästi arvustamiseks raamatuid valida. Küll aga soovib ta osalejatele südamele panna, et tuleks loobuda mõttest kirjutada ühes arvustuses kõigest: „Võiks leida mingi aspekti või küsimuse, mida arvustuses lahendatakse. Näiteks lause „Illustratsioonid olid toredad“ ei ütle lugejale ju midagi.“ Tema sõnul tulid võistlusel esile tööd, millest paistis, et õpetaja oli aidanud õpilasel küsimusi püstitada ja suunanud teda tekstiga töötama. „Mitte et õpilane lihtsalt kirjutas ja esitas ära. Oli selgelt tunda, kui õpilast oli juhendatud. Tahaksin kiita õpetajaid, kes olid endale selle lisatöö võtnud.“
Küsimusele, kas tänapäeva noorte vähene lugemus kajastub ka võistlustöödes, vastab Palm, et see on raske küsimus, sest arvustusvõistlusele jõuab ikkagi paremik ja nende taseme üle kurta ei saa. Ka Vainola sõnul võib võistlustööde tugevamate tööde põhjal öelda, et lapsed oskavad raamatutest kirjutada põnevalt ja põhjalikult ning et lugemis- ja kirjutamisoskus on heal tasemel. „Nii et kui räägitakse lugemishuvi kadumisest jms, siis võib selle „Kapsa“ saagi põhjal öelda, et on täiesti olemas lugemishuvilised ja -võimelised noored ja nemad on väga põhjalikud,“ ütleb ta.
Palmi sõnul hakkab aga siiski silma, et noortel on probleeme lausestamisega. Ta toob välja ka mitmetes töödes kajastunud tehisintellekti mustrid. „AI on oma mõju avaldanud. Minu arvates ei ole halb, kui lapsed kasutavad AI-d ideede kogumiseks, aga nad peaksid mõistma, et ei saa lasta sellel enda eest kirjutada. Kuna noorte vaates tuleb sealt ilus ja sidus tekst, siis nad arvavad, et nii ongi hästi. Aga keeleliselt pole see ju hästi. See-eest võidutööd olid läbimõeldud ja ilusas eesti keeles kirjutatud. Sõnavarast ja lauseehitusest nähtub, kes osalejatest on ka muidu suur lugeja.“
Ka Vainola on žüriiliikmena vahel kahtlustanud, et arvustuse juures võib olla mängus AI. „Samas on laps töö esitanud oma nime all ja lõpuks nii me seda ka võtame. Masina osaluse peale läheb mõte siis, kui töö on kuidagi iseloomutu ja tehniline, selles puudub isikupära ja pole kuulda kirjutaja enda häält,“ ütleb ta.
Palmi sõnul oli tore, et paljud osalejad olid otsinud raamatu kohta lisamaterjali, sealhulgas ingliskeelseid allikaid ja näiteks võrreldnud, kuidas mõjus kaanepilt välismaises ja kuidas eestikeelses väljaandes. Samuti hakkas silma, et palju valitakse raamatuid, mida reklaamitakse Tiktokis või Instagramis. Lisaks soovib Palm positiivsena välja tuua, et töid laekus arvustusvõistlusele üle Eesti, ei olnud suuri maakondlikke erinevusi. Võrreldes varasemate aastatega osales arvustusvõislusel rohkem poisse. „See näitab, et kirjandus ja raamatud ei ole ainult „tüdrukute asi“. Ma ei märganud poiste ja tüdrukute väljendusoskuste vahel suurt vahet,“ rõõmustab ta.
Vainola loodab, et võistlus jätkub järgmistel aastatel. „Noored, kes armastavad lugeda ja kirjutada, on täiesti olemas ja „Kapsa“ konkurss on üks võimalus neil ennast väljendada, saada teada, et ka teisi selliseid noori on olemas, ja teiste kirjutatud tekste lugedes ise areneda.“
Jaanika Palmi ja Kätlin Vainola soovitused raamatuarvustuse kirjutamiseks
- Arutle, mitte ära kirjelda või jutusta ümber loetud raamatut.
- Keskendu ühele küsimusele või aspektile, mitte ära proovi kirjutada kõigest.
- Kirjuta oma sõnadega mõtetest ja tunnetest, mida loetud raamat tekitab.
Arvustusvõistluse „Kapsas“ tulemused
Noorem vanuserühm (6.–7. klassid)
- I koht – Laura Nurme, Tartu Kivilinna Kool, juhendaja Annika Rebane
- II koht – Kerdo Kuiger, Kiili Gümnaasium, juhendaja Janne Levo
- III koht – Roosi Kõiv, Miina Härma Gümnaasium, juhendaja Karmen Grigor
- Apollo eripeemia – Kaisaliisa Talviste, Miina Härma Gümnaasium, juhendaja Jana Kübar
- Hea Lapse eripreemia – Märt Meremäe, Tartu Hansa Kool, juhendaja Lea Sokman
VANEM vanuserühm (8.–9. klassid)
- I koht – Maria Mai Siimut, Haapsalu Põhikool, juhendaja Evelin Tibbo
- II koht – Ott Erik, Tartu Hansa kool, juhendaja Lea Sokman
- III koht – Laura Suislep, Kiili Gümnaasium
- Apollo eripreemia – Marika Karnetova, Tallinna Laagna Gümnaasium, juhendaja Carmen Karp
- ELK-i eripreemia – Henri Kiss, Tartu Forseliuse Kool, juhendaja Eileen Laidus
„Loo lugemine Ana silmade kaudu koos Ana mõtteviisiga tekitas minus korduvalt tunde, et mõistan tegelast. Näiteks kohas, kus Ana peab iseloomustama üht vana raamatut, ütleb ta midagi, mis kõlab juhmilt, ja siis pahandab iseendaga oma peas. Põhimõtteliselt käis ta peas kogu loo vältel sisemine dialoog. Mul on peas iseendaga tulised vaidlused ja arutelud 24/7, ja eks alati on hea tunne teada, et on ka teisi, kes teevad sarnaseid asju … Kuigi tegelikult ei saa ma öelda, et samastun peategelasega, pigem juhin tähelepanu sellele, et autor on loonud kellegi, kellega oleks lihtne samastuda.“
Laura Nurme, Tartu Kivilinna Kool, 6. klass. Noorema vanuseastme 1. koht
Lõik Ignė Zarambaitė raamatu „Süngete vete vaimud“ (tõlkinud Tiina Kattel. Eesti Raamat, 2023) arvustusest
„Seda raamatut võiks lugeda jõuluajal, sest nende pühade ümber kogu tegevus keerlebki. See oleks hea vaheldus üdini õnnelikele ja rõõmust pakatavatele jõulumuinasjuttudele, kandes endas küll kerget piparkookide hõngu ja glögi aroomi, ent paneks meid mõtlema ka sügavamatele teemadele. Just tänu oma lühisõnalisusele õhutan seda teost kätte võtma ka neid noori, kes muidu võib-olla nii suured raamatusõbrad ei ole. Mõnes õdusas talveõhtus oleks see imehea kaaslane.“
Maria Mai Siimut, Haapsalu Põhikool, 9. klass. Vanema vanuseastme 1. koht
Lõik Ingvild H. Rishøi raamatu „Tähevärav“ (tõlkinud Lea Reitel Høyer. Tänapäev, 2023) arvustusest
Lisa kommentaar