Kliimamuutuste ja kestlikkuse hariduse uuringud on Eestis üsna lapsekingades. Novembris ilmunud Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) erinumber on esimene koht, kust saab Eesti uuringutest lugeda. Oma tööks abi leiavad siit ka õpetajad. 

Noorte seas on tähtis edendada kliimateadlikkust, et kasvatada põlvkondi, kes mõistavad kliimakriisi olemust ning suudavad leida lahendusi selle leevendamiseks ja sellega kohanemiseks. Teades õpetajate teadmisi kliimamuutustest ja arvamusi kliimateadlikkuse kujundamisest, on võimalik neid tõhusamalt toetada. 

Enamik EHA erinumbri artiklitest on kirjutatud EMP projekti „Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ käigus kogutud andmete analüüsid või loodud õppevara tutvustused. Kaks artiklit on üldisemad. Üks neist vaatleb juba praegu kliimamuutuste ohjeldamisega tegelevate nn kliimajuhtide enda arusaamu sellest, missugustest pädevustest neil kohalikes omavalitsustes töötades ja kliimameetmeid ellu rakendades vajaka jääb. 

Helsingi Ülikooli teadlaste Laura Riuttaneni, Joula Siponeni, Marianne Santala ja Janne Salovaara uuringu eesmärk oli saada teada, kuidas kavandada haridust, et see toetaks piirkondliku kliimapoliitika ellurakendajate vajadusi. Selleks analüüsisid nad Soome Pirkanmaa maakonna kliimajuhtide arvamusi: missuguseid omadusi peaksid kliimajuhid evima, et käsutada ressursse, juhtida protsesse, minna vastu väljakutsetele ja motiveerida end ja teisi kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise tegevustes. Enamikul neist pole kliimamuutuste alast haridust, sest nad on käinud koolis ajal, mil kliimamuutuste teemasid üldhariduses ei käsitletud. Seepärast on nad kas iseseisvalt või täiendkoolitustel end teemadega kurssi viinud. 

Artikkel võiks kõnetada ka meie õpetajaid, kes on sarnases seisus: neilt oodatakse kliimamuutuste teemade õpetamist, aga ise nad neid koolis õppinud pole, ning nad peavad tegema seda viisil, nagu neid endid pole õpetatud. 

Soome kliimajuhid tõid esile neli kompetentside rühma: 

teadmised – lai arusaam kliimamuutustest, aga ka juhtimisest, pidev huvi õppida; 

oskused – koostöö- ja muutuste juhtimise oskus; 

hoiakud – austav ja alandlik, aga ka visioneeriv ja otsustav;  

väärtused – tugev kliimat austav väärtusbaas. 

Need on sarnased üldise kestliku arengu juhtide pädevustega. See kõik koos tundub olevat ühele inimesele saavutamatu. Ehkki uuring on tehtud suhteliselt väikse piirkonna kohta, on tulemused üldistatavad laiemalt. 

Teadmiste ja käitumise lõhe

Ehkki Eesti kooli õppekavades on juba paarkümmend aastat läbiva teemana keskkonnahoid ja säästev areng, selgus 2023. aastal tehtud õpilaste keskkonnateadlikkuse uuringust, et õpilased ei tea keskkonnast, sh kliimateemadest just palju. Õpilased ise hindavad oma teadmisi riigi keskmisest kehvemaks ja pole kogu elanikkonnaga võrreldes oma tegevustes ka kliimahoidlikumad. 

Paraku pole selline teadmiste ja käitumise lõhe maailmas erandlik. Seda kinnitab Piia Posti, Krista Uibu, Jaanus Terasmaa, Evelin Jürgensoni, Grete Arro, Anne Laiuse ja Velle Tolli ülevaateartikkel, mis võtab kokku rahvusvahelises teaduskirjanduses käsitletud kliimamuutuste hariduse strateegiad. Artikkel püüab luua üldisemat konteksti kliimateadlikkuse projekti käigus kokku pandud arusaamale Eesti kliimamuutuste hariduse seisust. 

Kliimateadliku projekti käigus koolitati sadu eesti õpetajaid. Grete Arro, Aet Annist, Jaanus Terasmaa, Anneli Alekand, Elina Malleus-Kotšegarov ja Triinu Jesmin analüüsisid EHA erinumbri artiklis kvalitatiivselt ühe lühikese koolituse mõju õpetajate kliimateadlikkusele ning jõudsid järeldusele, et õpetajate teadmised kliimamuutustest ja jätkusuutlikkusest ei ole süsteemsed. Esineb palju väärarusaamu. Koolituse tulemusena muututi teadlikumaks kliimamuutustega kohanemise tegevustest. Just kliimamuutuste ohjamise tegevustest teadsid õpetajad varem vähe. Artikkel lõpeb tõdemusega, et õpetajate väljaõppes ja täienduskoolituses on vaja pöörata kliimamuutuste lahendustele senisest rohkem tähelepanu, sest hoolimata õpetajate huvist ja valmisolekust õpetada kliimamuutuste teemasid, ei ole nad nende käsitlemiseks hästi ette valmistatud. 

Sarnastele tulemustele jõuab ka teine õpetajate uuring, milles Kaire Jõgi, Aigi Kikkas ja Marilin Kiisa küsisid, kuidas lasteaiaõpetajad hindavad oma teadmisi kliimamuutuste põhjustest, tagajärgedest ja ohjamisest. Õpetajad hindasid oma teadmisi just kliimamuutustega kohanemise teemal hõredaks. Küsitletud arvasid, et kliimateadlikkust võiks hakata kujundama koolieelses eas, mil on kõige tõhusam omandada uusi teadmisi ja kujundada käitumismustreid. Samas ei olnud kolmandik vastanutest kliimamuutuste teemat lastega käsitlenud. 

Autorid soovitavad riiklikus õppekavas lisaks keskkonnahoidliku mõtteviisi kujundamisele sõnastada selgemalt eesmärgid, mis aitavad muutuvas kliimas toime tulla ning pakkuda õpetajate toetamiseks teemakohaseid koolitusi. Lapsepõlves kujunenud hoiakutel ning õpitud oskustel on üldjuhul elukestev mõju. Varasemad uuringud näitavad, et nii õpetajakoolituse üliõpilased kui ka tegevõpetajad ei ole enda hinnangul kliimamuutuste teema käsitlemiseks piisavalt ette valmistatud või kardavad, et teema pole lastele eakohane, ega pööra seetõttu nimetatud valdkonnale oma töös väga suurt tähelepanu.

Kolmes EHA erinumbri artiklis kirjutatakse sellest, kuidas luua tõhusat õppevara. Kristel Uiboupin, Krista Uibu ja Piia Post esitavad oma artiklis õpilaste ilmakirjaoskuse hindamisvahendi, mida saab kasutada harrastusteaduslikus projektis osalevate õpilaste teadmiste hindamiseks. Anne Laius, Rolf Saarna ja Janari Teessar leidsid oma artiklis, et eesmärgipäraselt sõnastatud vinjettide kasutamine on tõhus vahend, et saada teavet kliimamuutusi puudutavatest arusaamadest ning muuta õpilased kliimamuutustest teadlikumaks. Janari Teessari, Miia Rannikmäe, Regina Soobardi ja Anne Laiuse artiklis näidatakse, et ringmajanduse mudeli põhimõtteid tutvustav õppematerjal aitab edendada gümnaasiumiõpilaste kliimateadlikkust ja kujundada ülekantavaid oskusi.

Kliimateadlikkuse projekt on lõppenud, kuid selle käigus loodud kümned uued õppematerjalid on koondatud kliimatarkused.ut.ee lehele ja on sealt kõigile vabalt kasutatavad. Õppevara loodi põhimõttel, et kõik õpetajad saaksid iseseisvalt seda oma tundides kasutada, seepärast on kõigile lisatud õpetajamaterjalid. Samuti võib sealt leida kümneid videoid lühiloengutega nii loodus-, humanitaar- kui ka sotsiaalteadlastelt, kes räägivad kliimamuutustest just oma valdkonna vaatevinklist. Need sobivad hästi nii õpetajate endi kui gümnasistide harimiseks.

Erinumbris tutvustatakse ka kaht tõlkeraamatut. Velle Toll kirjutab tunnustatud keskkonnateadlase Johan Rockströmi ja tema kolleegi Mattias Klumi mõtlemapanevate fotodega ilmestatud raamatust „Suur maailm, väike planeet. Küllus planetaarsete piiride raames“ (tõlkinud Vallo Kask) ja Krista Uibu tutvustab 2024. aastal ilmunud Graham Parkesi tõlkeraamatut „Kuidas mõelda kliimakriisist“ (tõlkinud Krista Kallis).