Rootsi keelt on üldhariduskoolides saanud õppida juba veidi üle 30 aasta. Kust saaks aga uusi õpetajaid?

Võrreldes suuremate (inglise, saksa, prantsuse, vene) keeltega on rootsi keele õpe üldhariduskoolides ühes paadis soome ja hispaania keele omaga – pole kõige tavalisem, ent siiski juba sageli pakutav alternatiiv. Paljudes koolides (Miina Härma Gümnaasium, Poska Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Viimsi Gümnaasium, Põlva Gümnaasium) õpetatakse rootsi keelt sporaadilisemalt, mõnes (Gustav Adolfi Gümnaasium, Noarootsi Gümnaasium, Hugo Treffneri Gümnaasium, Pärnu Sütevaka Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium) järjepidevamalt. Kui gümnaasiumides sai mõni aasta tagasi võimalikuks valida täiesti uus B-võõrkeel ega pidanud jätkama tingimata põhikoolis valituga, lisandus rootsi keele õpe mitmesse gümnaasiumisse (Tõnismäe Riigigümnaasium, Pelgulinna Riigigümnaasium, Tallinna Kristiine Gümnaasium jt). Samuti õpetatakse rootsi keelt aeg-ajalt mõnes põhikoolis (Noarootsi Kool, Emmaste Põhikool, Vormsi Lasteaed-Põhikool, Viimsi kool, Ruhnu Põhikool). 

Möödunud aastal püüdis rootsi keele õpetajate seltsi esindus pärast üldkoosolekult saadud mandaati uurida, kas rootsi keelt õppinud gümnaasiumiõpilastele võiks pakkuda sarnaselt inglise, saksa ja prantsuse keele eksamitega ametlikku rahvusvaheliselt tunnustatud testi (Swedex). Selleks tuleb aga kõigepealt luua testimiskeskus Eestis ning läbirääkimised jooksid raha ja huvi puudusel liiva nii Tartu kui Tallinna ülikooliga ning jäid õhku ka Folkuniversitetetiga Tartus.

Suurim probleem on praegu rootsi keele õpetajaskonna vananemine. Kust tulevad uued rootsi keele õpetajad? 

Eesti taasiseseisvumise ajal õpetati rootsi filoloogiat Tartu Ülikooli kõrval ka Tallinna Ülikoolis. Kuid humanitaarvaldkonna rahastusraskuste tõttu on õpetamist igal pool koomale tõmmatud ning rootsi filoloogia peaeriala kadus Tallinna Ülikoolist juba selle sajandi esimesel kümnendil, jäädes kõigest kõrvalerialaks. Nüüdseks on järele jäänud vaid rootsi keele tunnid. 

Tartu Ülikoolis saab rootsi keelt peaerialana õppida skandinavistika erialal, mille raames pakutakse juba üle kümne aasta võimalust saada selgeks mitte ainult peaeriala keel (milleks on vahelduvalt rootsi, norra ja taani keel), vaid passiivsel tasemel ka teised Skandinaavia keeled. Mingis mõttes mõjus raskelt üleminek Bologna süsteemile. Õppekavadel hakatakse paljusid keeli, sh rootsi keelt õppima nullist. Seega tuleb keel omandada üsna heal tasemel kahe esimese aastaga, sest juba teisel aastal algavad õppeained ka teistes Skandinaavia keeltes ja see muudab peaeriala keele kinnistumise veidi keeruliseks. Samuti on kolme napi aasta jooksul raske omandada piisavas mahus kõrvaleriala, kui üliõpilane soovib käia vahetusaastal näiteks Rootsis. Igal juhul on peaeriala keeles kõrget taset saavutada üsna raske. 

Enne Bologna süsteemi oli Tartus pärast nelja-aastast bakalaureuseõpet võimalik läbida ka üheaastane õpetajakoolituse aasta, mida kasutasid mitmed rootsi filoloogia eriala lõpetanud. Paraku kadus võimalus rootsi keele õpetajaks õppida. Praegu püütakse uuesti sarnast magistriprogrammi välja arendada. Tõsiasi on, et uusi rootsi keele õpetajaid on ülikoolist viimastel kümnenditel sirgunud vähe, vaid paar inimest. Õppekavasid välja arendades ei tohiks muidugi unustada ka seda, et meil ei ole (enamasti) võimalik pakkuda täiskohaga tööd ühelegi rootsi keele õpetajale, kindlasti tuleks õppekava raames omandada ka mõne teise aine õpetaja kutse. Sellele soovitan üliõpilastel mõelda juba kõrvaleriala valides.

Rootsi keele õpetajaid ühendab juba 2003. aastast oma selts (erkos.ee). Tegutseme vaikselt, kuid üsna järjekindlalt. Rootsi keele õpetaja eripära ongi see, et meil ei ole oma töökohas teisi rootsi keele õpetajatest kolleege. Seetõttu on seltsi olemasolu eriti oluline: saab kohtuda konverentsidel, käia õppekäikudel, vahetada kogemusi uute õppevahendite ja koostööprojektide teemal. Sageli teevad rootsi keele õpetajad oma tööd mõne teise töö kõrvalt. Kuna õpilased on rootsi keele enamasti ise valinud, on õpetajatel erakordne võimalus kohtuda keskmiselt motiveeritumate õppijatega. Rõõmu meil seega jagub!

Eesti rannikul ja saartel elas kunagi arvestatav rootsikeelne rahvakild ning meie alad kuulusid ka Rootsi kuningriigi koosseisu. Seepärast kuulub rootsi keel nende keelte hulka, mille oskuse säilitamine võiks olla enesestmõistetav, et säiliks side ajalooga. 

Kuna Tartu Ülikool asutati 1632. aastal Rootsi kuningriigi teise ülikoolina ja me arvestame ülikooli vanust just sellest, Academia Gustaviana loomisest, on rootsi keele õpetamine alma mater’is olnud samuti otsekui märk ajaloolisest järjepidevusest. Alates taasiseseisvumisest on Eesti kultuurilised ja majanduslikud kontaktid Skandinaaviamaadega tugevnenud, siin on palju Rootsi firmade tütarettevõtteid (kas või pangad). Ka soovivad Eesti ettevõtted laieneda Skandinaavia turule, kuhu sisenemiseks avab rootsi keel mitmedki uksed. Oleme üha tihedamalt seotud ka julgeolekupoliitiliselt. Eestindatud on palju rootsikeelset ilukirjandust, luulet ja draamakirjandust. Ehkki nüüdsel ajal tungib peale rootsi krimikirjandus, leidub ka uute tõlgitud teoste seas palju kvaliteetkirjandust, mis aitavad meid naabermaadena tugevamini siduda. Seetõttu on tore, kui rootsi keele oskajad Eestist otsa ei saa!