Mitmekeelne ja -kultuuriline Euroopa on jõudnud ajajärku, mil geopoliitilised konfliktid ja rändevood muudavad riikide enesemääratlust ja tulevikuvaadet. Meie ümber toimuv mõjutab ka hariduspoliitikat. Globaalne inglise keel troonib teiste keelte üle hoomamatus ulatuses.
Kuidas leida motivatsiooni teisi võõrkeeli õppida ja õpetada? Mida ütlevad motivatsiooni kohta teadusuuringud? Selle üle arutlesid detsembri algul Grazis Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse mõttekojas haridusinstitutsioonide esindajad kõigist euroliidu maadest, kandidaatriikidest ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni partnermaadest.
Anna Solé Mena Euroopa Komisjonist tutvustas 2023. a avaldatud Eurydice’i raportit, mis võtab kokku 37 Euroopa haridussüsteemi info, ja 2024. a kevadel läbi viidud Eurobaromeetrit, mis näitavad, et eurooplaste keeleoskus on üldiselt paranenud. Keskmiselt seitse noort eurooplast kümnest oskab inglise keeles vestelda, see on 9% rohkem kui eelmise uuringu ajal (2012). Muude võõrkeelte – LOTE-keelte (Languages Other Than English) koha pealt pole progressi, sest motivatsioon nende õppimiseks on madal.
Inglise keele domineerimine
Inglise keel, praegusaja lingua franca, on kohustuslik võõrkeel pea kogu Euroopas.
95% Eesti koolinoortest õpib A-võõrkeelena inglise keelt. Sama pilt on enamikus Euroopa maades. 11 riigi haridussüsteemis saab inglise keelt õppida esimesest klassist gümnaasiumi lõpuni välja. Näiteks Poolas on peale õppekava reformi 2017. a kohustuslikud võõrkeele, s.o inglise keele tunnid juba lasteaias ja gümnaasiumi lõpuks koguneb inglise keele tundide koguarvuks 990, mis lubaks palju kõrgemat taset, kui eesmärgiks seatud B1. B-võõrkeel lisandub 7. klassis 120 tunniga ning gümnaasiumiastmes (seal võib B-võõrkeelt vahetada) õpitakse kuni 240 tundi teist võõrkeelt.
Enam-vähem sarnaselt on keeleõpe korraldatud ka teistes maades. Sarnane on ka see, et kui põhikooli teises või kolmandas astmes lisandub teine võõrkeel, siis tundub see raske – ümbritsevas meedia- ja kultuuriruumis pole neid keeli kuulda ega näha. Peab tõsiselt õppima, need ei jää nii kergelt külge ning pealegi tundub see ponnistus mõttetu – inglise keelega saab igal pool hakkama.
Vähestes Euroopa maades on esimeseks võõrkeeleks mõni muu keel, nt prantsuse keel Belgia saksakeelses ja flaami regioonis, Luksemburgis, mõnes Šveitsi kantonis. Küprosel on prantsuse keel inglise keele järel teine kohustuslik võõrkeel. Saksa keel on kohustuslik võõrkeel riikides, kus see on üks riigikeeltest: Luksemburgis ja Šveitsi mittesaksakeelsetes kantonites.
98,3% Euroopa lastest õpib põhikoolis esimese võõrkeelena inglise keelt. Mis saab mitmekeelsest ja -kultuurilisest Euroopast, kui me üksteise keeli enam ei õpi ega mõista? Kuidas leida motivatsiooni teiste võõrkeelte õpetamiseks ja õppimiseks? Mõttekojas otsitigi häid näiteid ja toimivaid praktikaid Euroopa maadest.
Häid kogemusi eri riikidest
Ana Kanareva-Dimitrovska Taani võõrkeelekeskusest rääkis jõupingutustest, mida tehakse Taanis teiste võõrkeelte õppe jaoks. Nt eraldas valitsus 40 miljonit Taani krooni ülikoolidele saksa ja prantsuse keele õppeks. Kooli on võimalik kutsuda nn keelesaadikuid (language ambassadors). Üliõpilased või erasektoris töötavad inimesed kohtuvad õpilastega ja jagavad kogemusi, kuhu on võõrkeeleõppega võimalik jõuda.
Rumeenia paistab silma paindliku võõrkeeleõppega, neil on ka lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe) väga levinud. Kooliprogrammis on ette nähtud kaks kohustuslikku võõrkeelt, kuid õpilane saab valida, mis mahus ta õpib − kaks, neli või kuus koolitundi nädalas. Esimese võõrkeelega alustatakse 2. klassis. Gümnaasiumis õpitakse kuni nelja keelt. Võimalik on õppida kakskeelses programmis (rumeenia ja võõrkeel) kuus tundi nädalas. Koolides on ka nn teise keele sektsioonid, kus osa ainetunde toimub prantsuse või hispaania keeles ja lõpetajad võivad taotleda Hispaania või Prantsusmaa vastavaid keelediplomeid.
Rumeenias on 14 riigi tunnustatud vähemusrahvust. Vähemusse kuuluval õpilasel on õigus saada omakeelset kooliharidust. Neis keeltes kooliõpikud on õpilastele digitaalselt või paberil tasuta kättesaadavad. Kuidas see päriselt välja näeb, on muidugi hea küsimus. Võimalik, et õpilane osaleb tundides nn koolikeeles ja tal on toeks omakeelne õpik-töövihik. Võõrkeelena saab Rumeenia koolisüsteemis õppida inglise, prantsuse, saksa, hispaania, itaalia, portugali, jaapani, hiina, vene, kreeka, türgi ja heebrea keelt. Võõrkeelevalik on vaba, domineerib inglise keel, millele järgnevad prantsuse ja saksa keel. Kuna õpilastel on palju valikuvariante, on nad ka motiveeritud keeli õppima.
Saarimaa liidumaa Saksamaal
Saksamaa 16 liidumaast ainult Saarimaal on esimene kohustuslik võõrkeel prantsuse keel. Liidumaa laiem eesmärk on muutuda mitmekeelseks prantsuse ja saksa mõjudega piirkonnaks. Geograafiliselt elatakse kõrvuti Prantsusmaaga.
Esimese võõrkeelena peetakse Saarimaal prantsuse keelt inglise keelest sobivamaks, kuna see erineb saksa keelest rohkem ja pakub õppijatele suuremat vaimset väljakutset. Prantsuse keelt õpitakse juba lasteaias. Sealsetest koolidest 30% pakub seda 1. klassist, enamik alates 3.-st. Aastast 2010 teevad kõik Saarimaa liidumaa koolilapsed, kes on esimesest klassist alates prantsuse keelt õppinud, 4. klassi lõpus A 1.1.-tasemele vastava Prantsusmaa riikliku keeletesti.
Kakskeelsuse edendamist võetakse tõsiselt ka kõrghariduse tasandil. Saarimaa ülikooli klassiõpetaja õppekavas on kohustuslik kursus „Varajane keeleõpe ja mitmekeelsus“, lisaks tuleb hiljem valida kursuste „Saksa keel teise keelena“ või „Varajane prantsuse keel“ vahel.
Mida jagas Eesti teistega?
HTM-i peaekspert Marika Peekmann rääkis, kuidas Eestis mõjub õppijate motivatsioonile positiivselt B-võõrkeele valimise võimaluse pakkumine. Kuid kui võrrelda teiste Euroopa riikidega, siis algab meie koolides võõrkeeleõpe hilja. Eurydice’i uuringu andmetel algab kuues Euroopa koolisüsteemis võõrkeeleõpe 3–5-aastaselt, 26 süsteemis 6–8-aastaselt ja kuues, sh Eestis asuvad alles 9–10-aastased õpilased võõrkeelt õppima. Kindlasti võiks võõrkeeleõpe (LOTE-keeled) alata palju varem, ideaalis juba lasteaias.
Mõttekojas sai selgeks, et muret LOTE-keelte õppimise motivatsiooni pärast tuntakse kogu Euroopas. Järgmise sammuna hakatakse Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse eestvedamisel koostama Motivation manifesto’t, mis annab juhised, kuidas rakendada Euroopa Nõukogu soovitust „Demokraatlikku kultuuri toetava, mitmekeelse ja kultuuridevahelise hariduse tähtsus“.
Inglise keelt oskame me (peaaegu) kõik. Väikese rahvana peame oskama võimalikult paljusid keeli. Diskussioon selle üle, mida me järgnevatel aastakümnetel oma B-võõrkeele õppega saavutada tahame ja kuidas oma õppijaid selleks motiveerime, seisab meil veel ees.
Artikkel tugineb Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse mõttekoja „Fostering motivation in language education: what role for decision-makers and educators?“ ettekannetele ja arutelule. Ettekannetega saab tutvuda SIIN.
Lisa kommentaar