Vahetult enne jõuluaega lahkus igavikuteele kauaaegne pedagoog, koolijuht ja haridustegelane Hillar-Endel Põldoja.

Õpetajahariduse sai ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis, erialaks vene keel ja kirjandus. Mitmekülgselt võimeka ja andeka inimesena ei piirdunud tema õpetajatöö vaid vene keele õpetamisega, kooli vajadustest lähtuvalt sai ta ühtviisi hästi hakkama nii tütarlaste tööõpetuse tundide kui muusikaõpetusega.

Õpetajatöö algusaastad möödusid Hillar-Endel Põldojal Kuivajõe ja Jõelähtme 7-klassilises koolis. Aastal 1960 sai temast Sausti 8-klassilise kooli õpetaja ning selle kooli arengusse panustas ta 1997. aastani. Just selles koolis läbis Hillar-Endel Põldoja kõik olulised tasandid: alustas õpetajana, edasi sai temast õppealajuhataja ning aastal 1980 sama kooli direktor. Direktoriametist lahkus H.-E. Põldoja 1995. aastal.

Järgnes töö Harju maavalitsuse haridusosakonna inspektorina. Tema tegevus ja panus haridusellu on olnud tähelepanuväärne. Kogu karjääri vältel tegeles ta lisaks tööle koolis hariduselu edendamise ja juhtimisega. Hillar-Endel Põldoja oli aastaid Harju rajooni ainesektsiooni juhataja, Harjumaa direktorite nõukogu esimees, vabariigi direktorite nõukogu ja revisjonikomisjoni esimees ning haridusministeeriumi ainekomisjoni liige. Teadustööd tegi ta Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudis (ÜPUI) alates 1966. a. 1998. a valiti Hillar ÜPUI esimeheks, ühtlasi juhendas ta sealse pedagoogikaajaloo sektsiooni tööd. Peale ajalehtedes ja ajakirjades avaldatud artiklite on ÜPUI kogumikes temalt ilmunud 11 teadustööd didaktikast, pedagoogika ajaloost, lingvistikast.

Tema juhitud Sausti (hilisem Kiili) kool oli pidevalt parimate koolide hulgas, seda külastasid paljud delegatsioonid (ka välisriikidest). Tema selge visioon, otsusekindlus ja julge pealehakkamine aitasid Sausti 8-klassilisel koolil 1990. aastal keskkooliks muutuda. Esialgu vaid kümmekonna õpilasega keskkooliosaga ettevõtmist pidasid paljud juba ette ebaõnnestunuks. Direktorina uskus Hillar-Endel, et keskhariduse pakkumine kogukonnakoolis avardab siinsete noorte võimalusi ning kinnistab haridusasutuse pikaajalise arengu ja püsimise. Aeg on näidanud, et tollane julge otsus tõi endaga kaasa kohaliku elu täiesti uue toimimise, seda nii kooli kui ka hilisema Kiili valla tasandil.

Mitmekülgselt andeka inimesena tegeles Hillar-Endel Põldoja väga paljude asjadega: spordis oli ta klubi lauatennise ja välkmale meister ja samade võistkondade liige rajooni spartakiaadidel. Tema hobiks oli fotograafia ning esperanto keel, mida ta oli õppinud ja õpetanud. Ta pühendas oma elu noorte harimisele, olles õpetaja ja koolijuht, kes uskus iga õpilase potentsiaali.

Lisaks õpetajatööle oli Hillar-Endel Põldoja läbi elu seotud muusikaga. Tema musikaalsus ja eriline keeletunnetus võimaldas tal luua muusikat ja kirjutada laulusõnu. Rahva Võidu kolhoosi klubi segakoori asutajana oli ta selle esimene dirigent ja tantsuorkestris asendamatu klaverimängija. Alates 1955. a laulis ta meeskooris ja segakoorides, sealhulgas kõrge vanuseni Eesti Õpetajate Meeskooris.

Teda on autasustatud paljude aukirjadega. 1977. a omistati talle vabariigi teenelise õpetaja aunimetus. 2005. ja 2006. a esitas Harju maakond ta Vabariigi Presidendi hariduspreemia kandidaadiks.

20. oktoobril 2018. a, kooli vilistlaspäeval avati Kiili Gümnaasiumi ees Hillar-Endel Põldoja auks tänupink. Sellel on tekst: „Sidugu sõpruse vöö neid, keda ühendas õppetöö. Sausti ja Nabala pool, ühine on teil nüüd kool!“ Niisuguste sõnadega tuli Hillar-Endel Põldoja kirjutatud ja viisistatud koolilaul esmakordselt ettekandele Sausti 8-klassilise kooli uue maja pidulikul avamisel 1. septembril 1968. aastal Venekülas (praegu Kiili alev).

Koolipere väljendas oma tänu Hillar-Endel Põldojale tema tehtu eest teeneka koolimehe elust ja tegevusest ajendatud laulu ja videolooga „Mu kool ja koolitee“, mis jõudis 2019. aasta aasta kooli konkursi finaali. Kiili vald tunnustas teenekat koolmeistrit 2019. aastal aastate teo tiitliga.

Tunnustused ja hiilgav karjäär ei tekitanud temas üleolekut või kõrkust. Loomult tagasihoidlikuna jäi ta alati teistega arvestavaks. Tema siiras huvi iga inimese heaolu vastu ja vankumatu pühendumus tegid temast tõelise eeskuju. Ühiskondlikus töös ei jäänud tagaplaanile perekond – abikaasa, isa ja vanaisa rollis oli ta õnnelik ja uhke!

Hillar-Endel Põldoja jäi alatiseks ÕPETAJAKS selle kõige ilusamas tähenduses. Ta ei unustanud kunagi oma kooli – praegust Kiili Gümnaasiumit. Ta oli alati kutsutud ja oodatud kooli pidulikele sündmustele ning auväärsel pedagoogil oli alati midagi head, tunnustavat ja julgustavat öelda. Särav mõistus, huumorimeel ja teravmeelsus ei jätnud teda ka aastate lisandudes. Ta oli kursis hariduselu uuendustega, mõtles elavalt kaasa ja avaldas arvamust. Veel aasta tagasi, kooli 165. aastapäeval, pidas vanahärra peokülalistele vaimuka ja särava kõne. Elurõõm, uudishimu ja väärikus hoidsid teda aastate lisandudes jätkuvalt noorusliku ja reipana.

Oleme tänulikud selle eest, et meist väga paljudel õnnestus teda tunda, temaga koos olla ja tema tarkusest osa saada.

Kiili Gümnaasiumi nimel Ruth Pikkorainen ja Ardo Niinre

HiIlar-Endel Põldoja saadeti viimsele teele Jüri kirikust 20. detsembril 2024. a.

Tema põrm sängitati 28. detsembril Rahumäe kalmistule.