Viivi Läll.

In memoriam. Viivi Läll (15.08.1932–26.12.2024)

Viivi Läll.
2 minutit
71 vaatamist

Õrn talveõhtu hämar

kui siidiriidessa;

täht vilksatab kord udus,

siis uinub tema ka.

Veel tuksatab kord süda,

jääb rahul’ tema ka:

ta ennast ühendand

on talveõhtuga.

Juhan Liiv

Jõulude teise püha õhtul lahkus igavikuteele legendaarne eesti keele ja kirjanduse õpetaja, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi auliige Viivi Läll.

Viivi oli seltsi üks asutajatest ja idee kandjatest 1989. aastal, paaril perioodil juhatuse liige ja aktiivne suunaja kuni elu lõpuni. Ta tegi sageli asjalikke telefonikõnesid juhatusele ka siis, kui ise enam kohale tulla ei saanud. Ta andis teada oma märkamistest, uudistest või küsis niisama seltsi käekäigu järele. EES-i maine oli talle oluline, ta vastutas.

Viivi Läll oli EES-i esimese kogemusvihiku „Naudi õpetamist!“ autor. Veel aasta tagasi unistas ta vihiku täiendamisest, uuest trükist. 

Viivi sündis 15. augustil 1932 Virumaal Simuna kihelkonnas esiklapsena ema Olga ja isa Albert Lutsu perre, kuhu kuulusid veel rätsepast vanaisa ja kaks vanaema ning hiljem noorem õde. Aastatel 1940–1948 käis Viivi Simuna koolis. 1948–1952 õppis Viivi Tallinna Õpetajate Instituudis matemaatikat, seejärel töötas õpetajana Tallinna 21. keskkoolis ja 3. koolis. Sellesse aega jäi abiellumine ja tütre sünd.

1957–1964 töötas Viivi Tallinna pioneeride palees. Suved möödusid romantilistes telklaagrites Tagametsas, Vetlas ja Purilas. 

Aastatel 1964–1968 viis Viivi täide oma unistuse ning õppis eesti keelt ja kirjandust Tallinna Pedagoogilise Instituudi päevases osakonnas. 1969–1984 töötas ta Tallinna 24. keskkoolis õppealajuhataja ja hiljem direktorina. Pärast seda, 1984–2007 oli Viivi õpetaja Tallinna Pelgulinna gümnaasiumis. Ta tundis rõõmu, et suutis avada õpilastele eesti keele ja kirjanduse rikkaliku varasalve, anda neile eluks midagi kaasa.

Pärast abikaasa surma 1991. aastal pühendus Viivi veelgi enam tööle. Umbes aastast 2007 hakkas ta „vabatahtlikuks pensionäriks“. Aastate jooksul aitas ta ka kodus paljusid õpilasi. Sageli olid teler ja raadio ühel ajal lahti – äkki on kasutusel mõni järjekordne uus väljend. Viivi ütles, et meie haridussüsteem on vahel kui laevuke tormisel merel. 

Viivi oli uhke oma tütretütre Pille-Riini üle, kellest on samuti saanud emakeeleõpetaja.

Eesti Emakeeleõpetajate Selts leinab ja avaldab kaastunnet lahkunu sugulastele, koolikaaslastele, kolleegidele ja õpilastele.

EES-i juhatus

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Villio Reinsalu: „Direktor pidi oskama kõike – kriidi hoidmisest hobuse saduldamiseni“

Ligi pool sajandit Illuka kooli juhtinud Villio Reinsalu pani 95….

8 minutit

KÕRVALPILK ⟩ Maarja Vaino

Kirjandusteadlasel Maarja Vainol oli esimeses kolmes klassis kuldne elu, sest toonane koolimaja asus peaaegu kodumaja taga. Kui hiljem Õismäelt ära Lasnamäele…

9 minutit
2 kommentaari

KÕRVALPILK ⟩ Pääru Oja arvates võiks lastel rohkem koolitunde ja kodutöid olla

Näitleja Pääru Oja sõnul võiksid lapsed rohkem aega koolikeskkonnas veeta. „Ka…

6 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht