Küsimus: „Olen üldhariduskooli õpetaja. Iga-aastane puhkusepäevade arv on mul 56. Sellel aastal vähendati seda kahe päeva võrra. Kas on õigustatud, et eelmise kalendriaasta eest saadud puhkusepäevi on vähendatud seoses sellega, et tasustamata puhkusepäevi oli mul seitse ja sellele liideti kolm streigipäeva? Kas kümme tasustamata puhkusepäeva vähendab puhkusepäevade arvu?“

Töölepingu seaduse § 68 lõige 2 sätestab: „Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud vanemapuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul (töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid), ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.“ 

Töölepingu seaduse § 19 punkt 4 annab õiguse keelduda tööst streigi korral, aga iga-aastase puhkuse õigust andvat tööstaaži streigitud päevad ei anna. Seega ei anna palgata puhkuse aeg ja streigitud aeg tasulise puhkuse õigust andvat staaži. 

Kui palju saab puhkust vähem anda? Arvestus käib järgmise valemi järgi.

365 päeva eest on ette nähtud 56 päeva puhkust.

Töötaja streikis 3 päeva ja oli tasustamata puhkusel 7 päeva. Seega on tal 2024. aastal ette nähtud tasulist puhkust 355 päeva eest
(365 – (3 + 7)).

Valemile saab vastuse klassikalise ristkorrutise järgi: 

x = 355 ∙ 56 ÷ 365

seega 54,4 puhkusepäeva. 

Kuna puhkus antakse täispäevades, on puhkusepäevade arv antud juhtumi puhul 54. 

Töölepingu seaduse § 68 lõige 5 sätestab, et põhipuhkus tuleb ära kasutada kalendriaasta jooksul. Tööandjal on antud näite korral õigus arvestada 2024. aasta puhkusest kaks päeva puhkust vähem.

Puhkuste ajakava koostab direktor. Ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta ja direktor teeb selle teatavaks töötajatele kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja huvidega. Puhkust antakse õppeasutustes üldjuhul suvekuudel. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osadena, kusjuures üks katkematu osa peab kestma vähemalt 14 kalendripäeva. Puhkust võib teisele ajale üle viia ainult vastastikusel kokkuleppel. Väljaspool puhkuste ajakava antakse korralist puhkust poolte kokkuleppel. Töötajad, kellel on õigus pikendatud põhipuhkusele, peavad informeerima tööandjat sellest tööleasumisel või kohe vastava õiguse tekkimisel. Informeerimiseks loetakse pikendatud põhipuhkuse õigust tõendavate dokumentide esitamist. 

Töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, emapuhkuse või streigis osalemise tõttu. Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine.

Juhin tähelepanu, et puhkuse ajal on töökeeld. Puhkuse ajal ei ole töötajal õigus näiteks tööandja nimel allkirjastada dokumenti, panna hindeid ega teha muid töölepingus ette nähtud toiminguid. 

---

Korra kuus vastab jurist Külli Kröönström õpetajate küsimustele.

Ootame küsimusi juristile sirje@opleht.ee.