Õpetajate karjäärimudelit seadustav põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja erakooliseaduse muutmise eelnõu püüab neil päevil saada toetust ministeeriumite kooskõlastusringil ning ees seisab debatt Riigikogus, kuid ajakirjanduse veergudele on juba nüüd jõudnud tulised arutelud.

„Eelnõu kohaselt võib edaspidi kvalifikatsioonile mittevastava õpetajaga sõlmida mitte ühe-, vaid kuni kolmeaastase lepingu,“ kirjutas ERR-is 6. veebruaril avaldatud arvamusartiklis „Vähikäik hariduses“ Järva valla haridusjuht, endine õpetaja ja koolijuht Piret Sapp. „See idee on üks väheseid eelnõus olevaid punkte, mis väärib toetust. Paraku tõmbavad sellele punktile kolinal vee peale õpetaja jäika riiklikku karjäärimudelit kehtestavad seadusesätted. Nimelt on lubatud peale seaduseelnõu heaks kiitmist näiteks samaaegselt ülikoolis õpetajakutset omandavale ja koolis õpetavale õpetajale (st kvalifikatsioonita õpetajale) maksta kuupalka 820 eurot.“

Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Anu Vau ütleb, et karjäärimudeliga on seotud need õpetajad, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele. 

„Õpetajaametis töötava kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja palgakorralduse kehtestab koolijuht,“ selgitab ta.

Vau sõnul on haridusleppe osapooled kinnitanud, et haridusleppes kokku lepitud tegevused lähtuvad kehtivast pearahapõhisest rahastamismudelist ja selle mudeli komponentide määrasid ei vähendata. 

„Seda kinnitas haridus- ja teadusminister ka haridusjuhtide ees aastakonverentsil,“ lausub ta. „Kui rahastamise alused ei muutu ebasoodsamaks, diferentseeritav osa suureneb, on väga vähe tõenäoline, et õpetajale makstav palk võrduks riikliku miinimumpalgaga.“

Vau ütleb, et riigi poolt koolipidajatele õpetajate palkadeks eraldatav haridustoetus sisaldab töötasu alammäärale lisaks palgafondi diferentseerimiskomponenti, mille eesmärk on kujundada õpetajate tööülesannete jaotuse põhised ametikohad. 

Palgafondi on kavas suurendada

„Karjäärimudeli edukaks rakendamiseks on plaanis palgafondi diferentseerimiskomponenti suurendada 20 protsendilt 24-ni, mis annab koolipidajale senisest suurema autonoomia ja võimaluse diferentseerida õpetajate töötasu,“ selgitab ta. „Siinkohal on paslik meelde tuletada, et ka haridusleppe sõlmimise järel lepivad õpetaja tööülesannetes, koormuses ja palgas kokku koolijuht ja õpetaja (ehk tööandja esindaja ja töötaja).“

Vau sõnul saab seega väita, et tegemist on puhtalt teoreetilise võimalusega, mille realiseerumine ei ole tõenäoline. „On oluline, et kohalikud omavalitsused tunnetaksid oma vastutust õpetajate töötingimuste reguleerimises ning teeksid selleks ka vajalikke samme,“ lausub ta. „Üks võimalus on sõlmida kollektiivlepingud, kuid see on kohalike omavalitsuste pädevuses ja nende otsustada, sinna ei saa riik sekkuda.“

Vau meenutab, et kui 2021. aastal laiapõhjalises töörühmas õpetajate järelkasvu tegevussuunad kokku lepiti, siis sõnastati ühe olulise tegevusena ka õpetaja karjäärimudeli loomine ja rakendamine. 

„Aastaks 2026 seati eesmärgiks, et karjäärimudel on igapäevane tööriist õpetaja professionaalse arengu toetamisel ja suunamisel koolis ning see on muu hulgas seotud ka töötasuga,“ selgitab ta. „Seega, karjäärimudeli loomine ja rakendamine õpetajaameti mainet kindlasti ei kahjusta. Karjäärimudeli eesmärk on toetada iga õpetaja töist arengut ja heaolu, samuti tagada hea ja tõhus õpetamine igas koolis ning õpilastele kvaliteetne haridus. Samuti motiveerida tänaseid kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid oma tööd jätkama ning end täiendama. Koolis töötavaid õpetajaid, kes veel ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, motiveerib see suunduma kvalifikatsiooni omandama. See aitab tagada õpetajaskonna järelkasvu. Mudeli ülesanne on hoida tasakaalu: motiveerida praeguseid õpetajaid ja toetada piisava järelkasvu kujunemist.“

Palgakasv on riigieelarve küsimus

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Heljo Pikhofi (SDE) sõnul pole temani jõudnud infot, et õpetajad ei toetaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS-i) muutmist – pigem vastupidi. „Karjäärimudelit on kultuurikomisjonis korduvalt arutatud ning seda on väga oodatud,“ lausub ta. „Ma ei näe kusagilt, et õpetajaameti mainet oleks kahjustatud. Haridustöötajate ametiühing eesotsas Reemo Voltriga on samuti nende muudatuste taga ning need heaks kiitnud.“

Pikhof ütleb, et õpetajate palgakasvu küsimust eelnõu ei lahenda ega ka kahjusta, sest see on riigieelarve küsimus. „Õpetajate järelkasvu osas on oluline, et veel kutseta õpetajaga saab sõlmida kuni kolmeaastase lepingu ning alustav õpetaja ei saa palka vähem kui kvalifikatsiooniga tavaõpetaja,“ selgitab ta. „Kui direktoril pole võimalik leida kvalifikatsiooniga õpetajat, ei hakka ta ka kvalifikatsioonita õpetajale oluliselt madalamat palka maksma.“

Pikhof on seisukohal, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu on samm õiges suunas. „Toetan seda,“ lausub ta.

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liina Kersna (Reformierakond) tõdeb, et õpetajate karjäärimudeli teemalist seadusemuudatust ei ole Riigikogule veel saadetud ja parlamentaarsed arutelud sel teemal on veel ees. „Ettepanek, et kvalifiktsioonita õpetajatele võiks maksta mitte õpetajate, vaid riiklikku miinimumpalka, kindlasti ei motiveeri karjääripöörajaid õpetajaametisse tulema,“ lausub ta. „Vaatasin läbi ka kultuurikomisjoni protokollid, kus on olnud õpetajate karjäärimudelist juttu. Sellist ettepanekut ei ole meile tutvustatud.“ 

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) ütleb, et kui eesmärk on õpetajate järelkasvu toetamine ja haridussüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine, vajab eelnõu kriitilist analüüsi ning praegusel kujul Keskerakond seda pigem ei toeta. 

„Esiteks on haridusminister Kristina Kallas oma haridusleppe initsiatiiviga selgelt lati alt läbi jooksnud ning erinevalt temast ei saa me ignoreerida fakti, et 79 kohalikust omavalitsusest on lepingule alla kirjutanud ainult üheksa, mis on lihtsalt naeruväärne,“ lausub ta. „Võttes arvesse, et ligi 90% koolidel on koolipidajaks kohalik omavalitsus, ei oma see hariduslepe suurt perspektiivi. Ja isegi kvalifitseeritud õpetaja palga küsimust eelnõu ei lahenda – seal puudub selge plaan, kuidas õpetajate palgad hakkaksid jõudma koalitsioonilepingus lubatud 120%-ni keskmisest palgast. Seega, kui lähtuda hariduse pikaajalisest arengust ja õpetajate olukorra parandamisest, on raske leida argumente eelnõu toetuseks praegusel kujul.“