2024. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu uue alusharidusseaduse, mis hakkab kehtima 1. septembrist 2025. Et Eestis käib lasteaias 81% 1,5–3-aastastest ning 94% 4–7-aastastest lastest, on tegu olulise otsusega, mis puudutab valdavat osa koolieelikutest. Õpetajate Leht palus seaduse ettevalmistamisel osalenud huvigruppidel välja tuua, millised muudatused neile kõige rohkem rõõmu teevad, aga ka need, millega rahul ei olda või mida on raske täita.

Eesti Linnade ja Valdade Liit:
uus seadus loob paindlikkust ja selgust, omavalitsuste kohustused ja kulud aga kasvavad

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei sõnul on uue seaduse mõju eriti tuntav kohalikele omavalitsustele, kes seadusest tulenevalt kannavad alushariduse korraldamisel põhivastutust. Ühelt poolt muudab seadus selgemaks mitmeid varem vaidlusi tekitanud aspekte alushariduse korralduses ja pakub suuremat kindlustunnet lastevanematele. Teisalt toob see eelkõige omavalitsustele ja lasteaedadele kaasa uusi kohustusi.

Positiivse poole pealt võib Jan Trei sõnul välja tuua, et kui seni oli omavalitsusel kohustus pakkuda kõigile 1,5-aastastele lasteaiakohta, siis uus seadus näeb ette, et alla 3-aastastele lastele tagatakse kas lasteaia- või hoiukoht. See annab omavalitsusele võimaluse kasutada ressursse efektiivsemalt.

„Kuna seaduses on lastehoid selgelt määratletud haridusasutusena, mis toimib alushariduse riikliku õppekava alusel, aitab see vanematel mõista, et lastehoid ei ole lihtsalt hoiukoht, vaid kvaliteetne keskkond, kus last vastavalt tema vanusele ja vajadustele arendatakse,“ räägib Jan Trei. „Kindlasti aitab see vähendada vanemate ja omavalitsuste vahelisi vaidlusi, mis varem lastehoiukoha pakkumisega sageli kaasnesid. Samuti vältida olukordi, kus vanem nõuab lapsele lasteaiakohta, kuigi sobiv koht lastehoius on olemas. Lisaks kaovad pikad lasteaiajärjekorrad, kuna lastehoiukohta pakkudes on KOV oma kohustuse täitnud. Pingeid võib tekkida juhul, kui vanemad eelistavad lastehoiule siiski kohta lasteaias.“

Tema sõnul on omavalitsused rahul, et ka tugiteenuste korraldus muutub paindlikumaks. „Uus seadus lubab tugiteenuseid – näiteks logopeedi ja eripedagoogi abi – sisse osta, kui lasteaias koosseisulisi spetsialiste ei ole. See annab võimaluse korraldada tugiteenuseid efektiivsemalt ja paremini, jagades neid mitme asutuse vahel või ostes teenuseid erasektorilt. Samuti aitab lasteaedadesse loodav hariduslike erivajadustega laste tugiteenuste koordinaatori roll tagada teenuste sihipärasemat korraldust. Et tugiteenused peavad olema kättesaadavad ka lastehoius, väheneb oht, et alla kolmeaastased lapsed jäävad ilma vajaliku toeta.“

Omavalitsuste vaates on tervitatav, et uue seaduse kohaselt muutub hoolekogu roll otsuste tegemisel paindlikumaks. Näiteks toidukulu ja rühmade suurendamise otsused kuuluvad nüüd kohaliku omavalitsuse või lasteaia direktori pädevusse, samas kui hoolekogu arvamus jääb nõuandvaks. See muudatus vähendab bürokraatiat ja kiirendab otsuste langetamist.

Samas ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et kohalike omavalitsuste finants- ja halduskohustused uue seadusega mõnes valdkonnas kasvavad, tõdeb Jan Trei.

„Et lastehoiud muutuvad haridusasutusteks, kus hakkavad kehtima uued kvaliteedi- ja töötajate kvalifikatsiooninõuded, võib see suurendada personalikulusid ja muuta sobivate töötajate leidmise keerulisemaks. Kuna omavalitsus peab tagama tugispetsialistide kättesaadavuse ka lastehoiukohtades, nõuab teenuste korraldamine ja rahastamine lisaraha ning tõstab halduskoormust,“ selgitab ta.

Lisaks on seaduses säte, et KOV peab pakkuma lasteaiakohta ka neile lastele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei pruugi vastata tegelikule elukohale. See tähendab, et omavalitsused peavad tegema lisatööd pere tegeliku elukoha tuvastamiseks, mis võib olla aeganõudev, kulukas ning suurendada haldusvaidlusi.

Uus seadus seab praegusega võrreldes tõsisemad piirangud rühmade suurusele. Kui seni võis omavalitsus rühmi erandkorras suurendada, siis nüüd on tegu ajutise meetmega, mis peab olema selgelt põhjendatud. Selline piirang vähendab Jan Trei sõnul omavalitsuste paindlikkust olukorras, kus lasteaiakohti napib, ning tekitab vajaduse rajada uusi lasteaedu või rühmaruume, mis on praeguses majandusolukorras rahaliselt kurnav. Kuigi hoolekogu roll on muutunud nõuandvaks, peavad omavalitsused ja lasteasutused endiselt tagama hoolekogu arvamuse kuulamise ning dokumenteerimise oluliste otsuste puhul. See võib lisada halduskoormust, eriti suuremates omavalitsustes.

Jan Trei hinnangul nõuab seaduse rakendamine omavalitsustelt rohkemate ressursside leidmist, sest riigieelarvest ei ole täiendavat rahastust ette nähtud.„Nii omavalitsused kui ka lasteasutused ootavad Haridus- ja Teadusministeeriumilt kui hariduspoliitika kujundajalt sisulist tuge seaduse rakendamisel.“ 

Eesti Lasteaednike Liit:
lastevanemate õiguste kõrval on välja toodud ka nende vastutus ja kohustused 

Lasteaednike liidu juhatuse esimees Evelin Sarapuu meenutab, et kui töö uue seaduse ettevalmistamisel kümmekond aastat tagasi algas, ootasid lasteaednikud, et laste arvu rühmades vähendatakse, lastega hakkavad tegelema peamiselt kõrgharidusega pedagoogid, tagatakse lapse arengu mahajäämuse varajane märkamine ning ka lastehoiud hakkavad töötama õppekava alusel. Seda kõike eesmärgiga tõsta alushariduse kvaliteeti.

Evelin Sarapuutoob välja, et uue seadusega seoses sõnastati Eesti Vabariigi haridusseaduses põhimõte: lasteaias toetatakse kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. Alla kolmeaastased lapsed omandavad alusharidust hoiurühmas, mis võivad tegutseda ka lasteaias. Senised sõimerühmad nimetatakse ümber hoiurühmadeks.

Septembrist kehtima hakkavas seaduses on laste piirarv aiarühmas jäänud samaks, rühmas võib olla 20 last ning direktori ettepanekul tohib rühma suurendada nelja lapse võrra. Lisatud on kitsendus, et otsus tehakse iga rühma kohta eraldi, arvestades iga lapse vajadusi ja heaolu. „Kui ilmneb, et eri- või tõhustatud tuge vajavaid lapsi rühmas ei ole, on võimalik laste arvu suurendada. Rühmas, kus on tõhustatud või erituge vajavaid lapsi, on lapsi vähem, arvestades, et üks haridusliku erivajadusega laps täidab kolm kohta,“ selgitab Evelin Sarapuu. 

Kuni kolmeaastaste rühmas võib praegu kehtiva seaduse järgi olla 14 last, uus seadus näeb ette, et kui rühmas töötab kõrgharidusega õpetaja, võib lapsi olla kuni 16. Laste arvu suurendamine võib lasteaednike liidu hinnangul muuta varajase märkamise ning eakohase arengu tagamise keerukamaks. 

Uus seadus võimaldab avada hoiurühmi (ka praegusi sõimerühmi), kus personali koosseisus on ainult abiõpetajad. On küsitav, kas kõrgharidusega õpetaja asendamine lapsehoidja ettevalmistusega abiõpetajaga kindlustab alla kolmeaastastele lastele senise alushariduse, arvestades kui väike on lapsehoidjate 4. ja 5. taseme ettevalmistuses pedagoogiliste kompetentside osakaal.

Evelin Sarapuu sõnul jääb üle loota, et lasteaiapidajad ei hakka õpetajate põua leevendamiseks hoiurühmadesse õpetajate asemel lapsehoidja kutsega abiõpetajaid palkama.

Erirühmi uue seaduse järgi lasteaedadesse enam ei looda. Küll aga võib laste arengu toetamiseks moodustada väiksemaid rühmi. Siinjuures on väga oluline, et lapsevanemad annaksid lasteaiale esimesel võimalusel oma lapse toevajadusest teada, et juba rühma komplekteerides saaks sellega arvestada. 

Alushariduse seadusega on määratletud mõnede lasteaiatöötajate uued kvalifikatsiooninõuded. Lasteaia direktor peab edaspidi omama magistrikraadi. Õppejuhtide puhul piisab endiselt kõrgharidusest, kuigi oli ootus, et ka see muudetakse magistrikraadiks. Õpetaja abid ja assistendid nimetatakse ümber abiõpetajateks ning nende kvalifikatsioon saab olema keskharidus ja 4. või 5. taseme lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised pädevused, mida hindab lasteaia direktor. Kompetentsina arvestatakse ka pedagoogilist staaži ja läbitud koolitusi.

Evelin Sarapuu peab väga oluliseks muudatuseks, et uues seaduses on toodud lisaks vanemate õigustele välja nende kohustus teha lapse arengu toetamiseks koostööd lastehoiu või lasteaiaga, sh kohustus pöörduda lasteasutuse ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole.

Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus:
lapsele vajaliku toe pakkumine on seaduses põhjalikult sätestatud

„Lastehoidude toomine sotsiaalvaldkonnast haridusvaldkonda toob kaasa õppekava üldoskuste osa rakendamise lastehoius, lapse ealise arengu analüüsi ja toetamise kohustuse, lapsehoidjate kvalifikatsiooninõuded ning tugispetsialistide toe,“ räägib alushariduse juhtide ühenduse esimees Heda Kala, kelle sõnul on lapse arengut takistavate põhjuste märkamine ning lapse arengu toetamine kõige tõhusam just alla kolmeaastase lapse puhul.

Juhtide jaoks on küsitav lastehoiu võimaldamine kuni lapse seitsmeaastaseks saamiseni, kuna lastehoid ei pea hindama ega toetama koolivalmiduse kujunemist ning lastehoius ei pea olema õpetajat. „Kui kohalikul omavalitsusel tekib näiteks raskusi lasteaeda pedagoogilise personali leidmisega või napib eelarvevahendeid, annab uus seadus võimaluse pakkuda lapsele hoiukohta. Aga kui laps tuleb hoiust lasteaeda üle kuueaastaselt, on tema arengus olulised perioodid möödas,“ toob Heda Kala näite.

Tema sõnul on positiivne, et seaduses on põhjalikult sätestatud lapsele vajaliku toe väljaselgitamine ja abi pakkumine ning lähtutakse eelkõige lapsest ja tema arenguvajadustest. Koostöö lapsevanemaga põhineb lapse pedagoogilis-psühholoogilisel hindamisel ehk objektiivsetel andmetel, mitte ainult arvamustel.

„Arvestades, et eritähelepanu vajavaid lapsi on juba igas rühmas, on tugiteenuste koordineerija ametikoha loomine oluline samm,“ leiab Heda Kala. „Samuti on hea, et olenevalt lapse vajadustest on sätestatud talle tõhustatud või eritoe rakendamine ning mõlemal puhul lahti kirjutatud nii lapse vajadused kui ka lubatud laste arv antud rühmas.“

Rühmas, kus on eri- või tõhustatud tuge saav laps, peavad õpetajal olema lisaks kvalifikatsioonile eripedagoogilised kompetentsid. Seetõttu on juhtide arvates õpetajate tasemekoolituses eripedagoogiliste teadmiste osa suurendamine hädavajalik. Õpetajakoolituses on juba eripedagoogika osakaalu suurendatud ning ilmselt on vaja suurendada ka praktika osa, et tulevane õpetaja tunneks ennast tööle asudes kindlalt. Töötaval õpetajal peab olema võimalus vajalik pädevus omandada täienduskoolituses tasuta kursusel, sest nõue tuleneb seadusest.

Heda Kala lisab, et kuna seadus jõustub 1. septembril ja veel ei ole saadetud kooskõlastusringile seaduse rakendusakte (õppekava, sise- ja väliskeskkonna määrusi), sobib praegune aeg arutlusteks ja koostööks nii tööperedes kui ka omavalitsustes. Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus ongi kavandamas seminare piirkondade juhtidele ja juhtide esindajatele, et toetada uue alusharidusseaduse rakendamist.

Eesti Lastehoidude Liit:
uus seadus on suur samm kvaliteetsema ja kättesaadavama alushariduse suunas

Birgit Anette Bibikov lasteklubist Väike Päike kinnitab, et lastehoidudel on hea meel, et unistus ühtsest alusharidussüsteemist on saanud reaalsuseks ning lastehoiud muutuvad haridusasutusteks. „Meie hinnangul on see suur samm kvaliteetsema ja kättesaadavama alushariduse suunas. Oleme õnnelikud, et tänu uuele seadusele võetakse eralastehoide alushariduses võrdse partnerina.“

Uue seadusega muutub ka lastehoidudes kohustuslikuks õppekava rakendamine, mille peamine eesmärk on toetada laste üldoskuste arengut. See loob eeldused lapse sujuvamaks üleminekuks lasteaeda ning aitab lapsel kujuneda iseseisvaks, enesekindlaks ja õnnelikuks inimeseks. Tänu õppekava nõudele paraneb lastehoidude kvaliteet ning tõuseb vanemate teadlikkus lapse eakohastest teadmistest ja oskustest. Lisaks tekib lastehoidudel kohustus jälgida ja hinnata iga lapse arengut, mis loob tervikpildi tema personaalsest õpiteest. 

Birgit Anette Bibikov toob esile, et nüüd peab omavalitsus pärast seda, kui lapsevanem on koha saamiseks taotluse esitanud, pakkuma lapsele kohta kahe kuu jooksul ning arvestama seejuures vanema eelistusega. „Vanemal on õigus märkida mitu eelistust, valides kas eralasteaia ja -hoiu või munitsipaallasteaia ja -hoiu. Samuti saab valida lapsele lasteaiakoha mitte üksnes asukoha, vaid ka sobivaima pedagoogikasuuna või lasteaias rakendatavate õppetegevuste ning muude võimaluste järgi. Näiteks kui lapsevanem soovib panna oma lapse õuehoidu, peab kohalik omavalitus selle sooviga esmajärjekorras arvestama, igal juhul aga tagama lapsele lasteaia- või hoiukoha kodu lähedal.“

Lastehoidude liit peab väga oluliseks, et uue seadusega pannakse vanematele kohustus teha lapse arengu huvides lastehoiu ja lasteaiaga koostööd. Vähemalt kaks korda aastas kutsub lastehoid koostöö edendamiseks kokku vanemate koosoleku. 

Töötajatele hakkavad kehtima uued kvalifikatsiooninõuded ning seoses eestikeelsele õppele üleminekuga ka keeleoskusnõue, mille rakendamiseks on paika pandud ülemineku tähtajad, et lasteasutustel jääks aega ümberkorraldusi teha.

Birgit Anette Bibikov selgitab, et 31. augustiks 2028 peab lapsehoidjatel olema vähemalt lapsehoidja 4. kutsetase. „Kuna lapsehoidja kutsetunnistuse saamine võtab aega, on hea meel näha seaduses punkti, et aastase tähtajalise lepingu saab vajadusel sõlmida ka inimesega, kellel lapsehoidja kutsetunnistus puudub. Küll aga peavad tal olema lastega tegutsemiseks teadmised ja oskused, mida hindab lasteasutuse juht. Uues seaduses on selgelt sõnastatud abiõpetaja ametinimetus, kelle roll on toetada õppe- ja kasvatustöö läbiviimist rühmas.“ 

Eesti Lastevanemate Liit:
kõik lapsed vajavad hoidmist ja haridust 

Eesti Lastevanemate Liit on rahul, et koolieelse lasteasutuse seaduse asemel on nüüd alusharidusseadus, mille eesmärk on alushariduse omandamise toetamine, mitte lasteasutuste töö korraldamine. Kuna lastehoiud on alusharidussüsteemi osa, paranevad loodetavasti nii alushariduse kättesaadavus kui ka kvaliteet, räägib liidu juhatuse liige Helen Rohumaa. Tema sõnul on lastevanemate liidu hinnangul palju sellist, millega uues seaduses rahul olla. Vajadusel tuleb koostada lapsele individuaalne arenduskava ning kui ilmneb lapse andekus, peavad õpetajad või teised spetsialistid pakkuma talle lasteaias lisajuhendamist. Arengukava koostamisel tuleb arvestada riskianalüüsi tulemustega. Abiõpetajale kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded ja neil peab nüüdsest olema vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus nõutud tasemel. Lasteaia tugispetsialistidel tekib uue seadusega õigus taotleda lähtetoetust, mis aitab parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust läbijaga võib direktor varasema ühe aasta asemel sõlmida tähtajalise töölepingu kuni kolmeks aastaks, mis muudab õppeprotsessi järjepidevamaks ja stabiilsemaks. Koolivalmiduskaartide kandmine otse infosüsteemi lihtsustab lasteaedade ja koolide koostööd. Uuendusena tuleb hoolekogu koosolekud nüüdsest protokollida ja avalikustada, mis tagab selguse ja läbipaistvuse otsuste dokumenteerimisel. 

Samas on uues seaduses ka hulk kitsaskohti. „Leiame, et seadus peaks toetama ka nende laste arengut, keda lasteaeda või lastehoidu ei panda või kes käivad seal vaid episoodiliselt,“ selgitab Helen Rohumaa. „Lastevanemate liidu ettepanek oli, et ka nende laste heaolu, kelle areng jääb vanemate hooletuse või teadmatuse tõttu kodus tagamata, oleks seadusega tagatud ja reguleeritud. Kahjuks sellega ei arvestatud. Loodame, et lapsevanemaks olemise teadlikkuse tõstmine meedia vahendusel ja vanemahariduse koolituste näol aitavad seda lünka täita.“ 

Lastevanemate liit ei ole rahul, et hoolekogude pädevust on mitmel juhul vähendatud. „Pakkusime omalt poolt välja, et piirangute asemel võiks hoolekogu vastutust täpsustada, aga selle ettepanekuga ei arvestatud,“ ütleb lastevanemate liidu kauaaegne liige, jurist Jüri Ginter. 

Samuti on tema sõnul kahetsusväärne, et lasteaedadest kaotatakse ära pedagoogilised nõukogud. „Jääb selgusetuks, kuidas hakatakse kaasama lasteaia töötajaid lasteaia juhtimisse, nagu seadus ette näeb.“

Lastevanemad on mures, et direktorite töökoormus võib uue seaduse raames oluliselt suureneda, sest lasteaias ei pea enam olema õppealajuhatajat ja tervishoiutöötajat ning direktor võib olla ka tugiteenuste koordineerija. See omakorda võib olulisel määral mõjutada asutuste juhtimiskvaliteeti.

Tugiteenuste rahastuse ja kättesaadavuse tagamine võib olla problemaatiline piirkondades, kus spetsialiste napib.

Loobutud on kirjaliku ülevaate andmise kohustusest hoolekogule ja pidajale, mis liidu arvates oleks võinud jääda, sest hoolekogu koosolek tuleb igal juhul kirjalikult protokollida, mis on aga vabatahtlikule protokollijale väga keerukas ülesanne.

Seaduses tuuakse välja, et lapsevanem, lasteaed ja lasteaiapidaja vastutavad lapse alushariduse omandamise toetamisel ühiselt. „Seaduses oleks vaja täpsustada, milles see vastutus seisneb ja mis juhtub, kui soovitud tulemust ei saavutata,“ leiab Jüri Ginter. 

Kuna rühmade suurendamine halvendab hariduse kvaliteeti ja õpetajate töötingimusi, pani lastevanemate liit ette, et rühma suurendamisel tuleks kindlasti lisada rühma juurde üks täiskasvanu, mis samuti seadusesse ei jõudnud. 

Lastevanemate liidu arvates peaksid lastevanemate koosolekud lasteaedades olema seaduses reguleeritud (nagu need on reguleeritud lastehoius, põhikoolis ja gümnaasiumis), see tagaks nende järjepidevuse. „Nii lastehoius kui ka lasteaias võiks kaaluda ka lastevanemate seaduslikku õigust lastevanemate koosolek kokku kutsuda (nagu PGS-s). Samuti võiks seadusega reguleerida arenguvestluse pidamist, mida praegu pole,“ pakub Jüri Ginter. 

Kuna uues alusharidusseaduses keskendutakse suures osas hariduslikele aspektidele, loodab lastevanemate liit, et see ei vii laste hoiu ja hariduse tasakaalu balansist välja. „Turvaline, arendav ja eakohane kasvukeskkond hõlmab ju endiselt ka selliseid aspekte nagu laste tervise, heaolu ja emotsionaalse turvalisuse toetamine, mistõttu loodame, et eelkooliealiste laste eest hoolitsemine jääb hariduslike eesmärkide täitmise kõrval endiselt esmatähtsaks.“

Jüri Ginter möönab ka, et ükski seadus iseenesest ei muuda olukorda, näiteks kehtib ka praegu säte, et lasteaiapedagoogid on kohustatud nõustama teeninduspiirkonnas elavate, aga lasteasutuses mitte käivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes. Tegelikult aga enamik asjaosalisi seda ei tea ning nõustamist ei toimu.

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Maila Rajamets, HTM-i alushariduse valdkonna juht

Kuidas te ise seadusega rahul olete?

Seaduse eesmärk on luua terviklik ja toimiv alushariduse süsteem, mis tagab kõigile lastele kvaliteetse alushariduse lastehoius ja lasteaias. Muudatustega seoses muutub lapsehoiuteenus osaks ühtsest alusharidussüsteemist, pakkudes lastehoiu- ja lasteaiakohti vastavalt laste ja perede vajadustele. Oleme aktiivselt kaasanud eri huvigruppe ja teinud nendega koostööd, et leida parim lahendus. Samuti on mõistetav, et lasteaiaõpetajate, juhtide, kohalike omavalitsuste, lastehoidude pidajate ja lastevanemate seisukohad ei pruugi kõigis küsimustes ühtida. Seadus on loonud kõikide asjaosaliste jaoks tasakaalustatud kompromissi.

Milline punkt tööprotsessile tagasi mõeldes kõige rohkem vaidlusi tekitas?

Seaduse väljatöötamise käigus tekitas arutelu eelkõige säte, mis seondus lasteaiakoha tagamise nõudega kahe kuu jooksul. Selle üle arutleti palju ja muudeti sõnastust korduvalt. Kuna seadust on koostatud pikka aega, on mõistagi olnud ka teisi küsimusi ja teemasid, mis on tekitanud arutelusid. Näiteks töötajate kvalifikatsiooni teema, laste arv rühmas ning hoolekogu roll.

Kui kaugel on töö õppekava ja rakendusaktidega ning mis saab edasi: kas ja millist tuge on HTM-il kavas asjaosalistele seaduse rakendamisel pakkuda? 

Alushariduse riikliku õppekava eelnõu ajakohastamine on lõpusirgel ning liigub üsna pea kooskõlastusringile. Riikliku õppekava eelnõu ajakohastatud lõppversiooni arutellu ja tagasisidestamisele oleme kaasanud Tartu ja Tallinna ülikoolide ekspertgrupi liikmeid, kelle ülesanne oli ajakohastada eelnõu 2020. aastal. Haridus-ja Teadusministeerium koostab alushariduse riikliku õppekava edukaks rakendumiseks juhendmaterjale. Lisaks jõuab lähiajal kooskõlastamisele määrus „Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“, mis on ajakohastatud koostöös Sotsiaalministeeriumiga. 

Haridus- ja Teadusministeerium toetab seaduse rakendamist infopäevade ja juhendmaterjalidega.