Klassiruumis võib õpilastele, kes seal õpetajat hoolega kuulavad, aga teemast täpselt aru ei saa, jääda mulje, et nad on rumalamad kui nende klassikaaslased. Sama mulje võib jääda nende vanematele, kelle kogu info põhineb tihti ekraanilt vastu vaataval hindel. Tegelikult võib nendele õpilastele sobida lihtsalt teisel moel õppimine.
Eratundide vajadus ongi üsna harva seotud õpilase vaimsete võimetega. Õpilased omandavad teadmisi väga erinevalt ja klassiruumi keskkond ei pruugi kõigile sobida. Loomulikult on neid, kellele kõik jõuabki justkui nipsust kohale ja kes ei unusta õpitut naljalt ka ära. See ei ole aga kaugeltki tavaline.
Jüri-Mikk Udami sõnul saabki õpilasi just seda silmas pidades mitmeks jagada: „On neid, kes õpivad väga kiiresti ja unustavad selle siis ära, ning neid, kellel kulub aega, et teema selgeks saada, aga kellele jäävad omandatud teadmised alles.“ Udami hinnangul sobibki osale õppida just sel moel, et nad saavad kellegagi koos ülesandeid kaua pusida ja mõtteid põrgatada. Eratunnis selgub vahel, et ainest saavad nad aru isegi sisulisemalt ja paremini kui mõni teine. Seega ei pruugi nad klassis oma täie potentsiaalini küündida.
Huvitav on see, et intervjueerijaga vesteldes peatusid kõik õpetajad ühel konkreetsel matemaatika teemal, millest paistab õpilastel olevat keeruline aru saada ja mille kallal eratundides palju pusitakse. Selleks on põhikooli teises pooles õpitavad tekstülesanded. Keir Zukker ütleb, et tema juurde tuli üks 9. klassi õpilane, kelle teadmised vastasid igati vajalikule tasemele ja kes oskas ka õppida. Tekstülesandeid ta aga lahendada ei osanud. Seda põhjusel, et tal puudus funktsionaalse lugemise oskus. „Matemaatika ülesanne, mis hõlmab endas puhtal kujul arvutamist on hoopis midagi muud kui ülesanne, kus tuleb andmed vastavalt kontekstile ise üles leida. See nõuab juba keeleoskust,“ toob Zukker näite olukorrast, kus matemaatika ja eesti keel kattuvad. Eelmistel lehekülgedel sõna saanud eesti keele õpetaja sõnul valmistavad tekstülesanded muret ka võõrkeelsetele lastele. „On hästi tarku võõrkeelseid lapsi, kes on matemaatikas väga tugevad, lausa silmapaistvalt hea mõtlemisega viielised ja kes hakkavad äkki saama kolmesid. Siis ma juba tean, et hakati võtma tekstülesandeid,“ ütleb ta, lisades, et vanemad ei tule tihti selle peale, et matemaatikas võib taoline asi hakata rolli mängima, ja on kehvasid hindeid nähes üllatunud.
Lõpetuseks üks moment matemaatika eratunnist. Ülesande õige lahenduskäik hõlmas ristküliku pindala arvutamist. Õpilane ütles, et ta ei tea selle valemit. Õpetaja vaidles vastu, et teab küll, mille peale õpilane kinnitas, et ei tea. Õpetaja joonistas seejärel tema ruudulisse vihikusse mööda jooni ühe veidi suurema ristküliku ja küsis, mitu vihikuruutu selle sisse jääb. Päris kiiresti vastas õpilane, et 48. Kui õpetaja uuris, kuidas nii kiiresti vastuse leidis, ütles õpilane, et luges külgedele jäävad ruudud kokku ja korrutas omavahel. Järelikult oli õpetajal õigus ja õpilane teadis seda valemit suurepäraselt.
Lisa kommentaar