Neljapäeval, 30. jaanuaril ei toimunud Rannu koolis tavapäraseid ainetunde. Kuna see aasta on nimetatud eesti raamatu aastaks, sest möödub 500 aastat esimese eestikeelse trükise ilmumisest, siis kõik neli tundi, mis sel päeval toimusid, olid seotud eesti kirjandusega.

Isetegemise tunnis joonistasid algklassiõpilased raamatutegelasi. Mõned lapsed otsustasid, et ei joonista ainult ühte tegelast, vaid kujutavad tegelase mingit tegevust sooritamas. II kooliastme õpilased pidid kujundama raamatu esi- ja tagakaane. Selleks pidid kõik õpilased kaasa võtma oma lemmikraamatu, sest tagakaanele oli vaja jutust kirjutada ka väike kokkuvõte. Esikaant ei tohtinud originaali pealt maha joonistada, vaid kõik pidid kasutama oma fantaasiat ja loovust. Kõige vanemad õpilased pidid paaristööna tegema kirjaniku kohta labürindi. Selleks pidid nad otsima internetist fakte kirjaniku kohta ja need labürindile kandma. Labürindi võttis kokku üks tuntud tsitaat kirjaniku sulest. Kirjanikud, kelle kohta labürinte koostati, tõmbasid õpilased loosiga. Valikus olid näiteks Kristiina Ehin, August Gailit, Betti Alver, Paul-Eerik Rummo, Tõnu Õnneaplu, Viivi Luik, Eduard Vilde jt. Isetegemise tunnis valminud tööd pannakse koridoridesse välja, et kõik saaksid neid  uurida ja vaadata.

Ühes tunnis toimus kõikdele klassidele pimekohting raamatuga. Õpilased pidid katkendite põhjal ära arvama, millistest raamatutest on need pärit. Tublimad lapsed kirjutasid juurde veel ka katkendite autorite nimed. Algklassidel olid valikus näiteks Eno Raua „Sipsik“ ja „Naksitrallid“; Aino Perviku „Kunksmoor“ ja „Kollane autopõrnikas sõidab ringi”; Ellen Niidu „Pille-Riini lood” ning Silvi Väljal „Jussikese seitse sõpra”. II kooliastme õpilased pidid ära tundma näiteks Astrid Reinla raamatu „Teofrastus“, Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook“, Aino Perviku jutustuse „Arabella, mereröövli tütar“. Samuti olid neil valikus katkendid, mida oleksid kindlasti teadnud ka laste vanavanemad, nt Oskar Lutsu „Kevade“, Jaan Rannapi „Agu Sihvka annab aru“. III kooliastme õpilased pidid ära tundma katkendid nii rahvuseeposest, August Kitzbergi raamatust „Libahunt” kui ka Andrus Kivirähki raamatust „Rehepapp ehk November“ ja Indrek Hargla „Apteeker Melchiori” sarja kolmandast osast. Tunni viimases kolmandikus vaatasid kõik klassid animafilmi või lühifilmi, mis olid loetud katkendite põhjal tehtud. Filmi vaatamisele järgnes väike arutelu, kus võrreldi raamatut ekraniseeringuga.

Kolmas tund oli kõikidel klassidel rahvamajas. I ja II kooliastme õpilastele oli külla tulnud koduvalla kirjanik Juhani Püttsepp, kes rääkis lastele oma raamatu „On kuu kui kuldne laev“ kaudu teise maailmasõja ajal üle lahe põgenenud inimestest. Nendest sündmustest rääkides jõudis kirjanik korduvalt tõdemuseni, kui õnnelik rahvas me tegelikult oleme. Vaatamata kõigele, oleme me suutnud säilitada oma keele ja me oleme rahvusena püsima jäänud. Erilist põnevust tekitas lastes kirjaniku jutt sellest, kui ta rääkis, kuidas nii põgenikud kui ka siiajääjad saatsid pudelipostiga kirju.

Samal ajal toimus III kooliastme õpilastele konverents „Eesti kirjanduse kujunemine”. Konverentsil sai kuulata kolme ettekannet, mille olid koostanud kuus 9. klassi tüdrukut. Esimeses ettekandes räägiti esimestest eestikeelsetest vaimulikest tekstidest, keeleõpikutest, aabitsatest ja teistest kooliõpikutest. Teine ettekanne rääkis juhuluulest ja Reiner Brockmannist, Käsu Hansust, Kristjan Jaak Petersonist ja tema luuletustest ning Lydia Koidulast kui luuletajast ja näitekirjanikust. Kolmas ettekanne tutvustas F. R. Faehlmanni, F. R. Kreutzwaldi ja Carl Robert Jakobsoni ning nende loomingut. Iga ettekande lõpus toimus Kahoot, mille olid koostanud kolm 9. klassi poissi.

Ära ei unustatud ka liikumist. Üks tund toimus kõikidele võimlas, kus rühmad pidid läbima viis pesa. Igas pesas olid erinevad ülesanded, mis tulid aja peale ära lahendada. Ühes pesas olid tuntud eesti kirjanike nimedest moodustatud anagrammid. Nende lahendamisega ühelgi võistkonnal raskusi ei olnud. Teises pesas pidid lapsed kokku viima kirjaniku ja tema loodud raamatutegelase. Kolmandas pesas oli tekst, kuhu olid peidetud raamatute pealkirjad. Lapsed pidid need üles leidma ja õigesti välja kirjutama. Eriliseks pähkliks osutus pesa, kus olid luuletuse ühe salmi sõnad lahti lõigatud ning õpilased pidid need õigesti ritta seadma. II ja III kooliastme õpilastele oli valitud temaatiline luuletus „Emakeel ja keelepeksja“, mille autoriks Heiki Vilep. Viimases pesas oli vaja kokku panna kirjaniku pilt, mis oli pusletükkideks lõigatud. 1.–3. klass pidid kokku panema Aino Perviku pildi, 4.–6. klass Leelo Tungla pildi ja 7.–9. klass Reeli Reinausi foto.

Päev oli tavapärasest koolipäevast teistsugune ja täis erinevaid tegevusi. Kõik õpilased, kes kohal olid, said kindlasti uusi teadmisi. Mõnel võib-olla tekkis mõte mõni ammu loetud raamat uuesti läbi lugeda. Samas mõni õpilane võis avastada mõne huvitava raamatu, mille võiks sel aastal läbi lugeda, on ju ikkagi eesti raamatu aasta.