„Igas rollis on oma seisukohad, aga nendesse ei tohi kinni jääda. Ei tohiks jääda paigal tammuma, vaid tuleb liikuda edasi,“ ütleb Urmo Uiboleht, kes juhib Tartu Erakooli ja Eesti Koolijuhtide Ühendust ning on ka setode kuninga Peko maapealne asemik – ülemsootska.

Urmo Uibolehe sõnul on kõik kolm juhirolli talle väga tähtsad. Tartu Erakooli (TERA) juhiks sai ta 2012. aastal ja just selles ametis ta arenes ja kasvas juhina. 

„Tänu sellele tööle usaldati kuue aasta eest mulle koolijuhtide ühenduse juhtimine, kasvas tuntus Setomaa kogukonnas ning eelmisel suvel valitigi mind sealse kultuuri kandja väärikasse rolli,“ räägib Uiboleht.

TERA koosneb kaheksast haridusasutusest: viis koolikohta, kaks lasteaeda ja huvikool. Mudel on teadlikult ehitatud ja kujundatud selliseks, et meeskond kannab juhivastutust ühiselt. 

„Oleme loonud tingimused, et meie kõigi üksuste juhid saaksid olla eestvedajad,“ märgib Uiboleht. „Nende panus võib olla isegi suurem minu omast. Olen väga tänulik, et nad võimaldavad mul olla ka teistes rollides ja majast eemal viibida.“

Erakoolis on Uibolehe tööülesanded aastate jooksul varieerunud. Koolijuhi kohustustele on lisandunud koolipidaja funktsioon juhatuse liikmena Hariduse Edendamise Sihtasutuses. 

„Koolipidamisel on kohustuslik mekk man, pigem nimetaks end koolihoidjaks ja -edendajaks,“ täpsustab Uiboleht.

Koolijuhtide ühenduse esimehena on ta püüdnud edendada koolijuhi karjääri- ja kompetentsimudelit selles suunas, et juhi mõjuulatus ning roll areneksid. Tööga kasvavad kogemused ja laienevad võimalused teha midagi ka ühiskonna heaks. 

„Kui oled koolijuhina tähtajaliselt ametisse kinnitatud, on ootused sulle oma organisatsioonis sedavõrd kõrged, et laiem panustamine väljapoole on piiratud,“ sõnab Uiboleht. Kuid koolijuhtide pädevusi vajame ka väljaspool haridussüsteemi. Koolijuhid on tippjuhid ja nende teadmised ühiskonnas toimuvast tulevad ka laiemalt kasuks.

Koolijuhtide ühenduse juhina tuleb tihti olla eestkõneleja. Vahel tekib ka rollikonflikt: kas avaldada isiklikku või nii-öelda summeeritud keskmist arvamust. 

„Kolleegid peavad sind usaldama, kuid arvamus ei pruugi olla absoluutselt kõigi oma,“ nendib Uiboleht.

Ühenduse juhtimine on sattunud keerukasse aega: mitmesugused kriisid, õpetajate töötasu ja -tingimuste arutelud, haridusleppe sõlmimine. Ootusi-lootusi on väga palju. 

„Arvamusi jagub, aga teadmist on vähe,“ sõnab Uiboleht. „Aga teisipidi teeb rõõmu, et haridusest räägime. Pinge on tuntav, kuid peame pingutama, et hariduses oleks ära- ja kokkuleppimist rohkem ning jõuaksime konsensusele.“

Kolme juhirolli peamine erinevus on Uibolehe sõnul see, et koolijuhil on tööleping, selgelt määratletud vastutusala ja töö eest määratud tasu. Teised rollid on ühiskondlikud, aga needki erinevad üksteisest. Kui koolijuhtide ühenduse esimehel on väljakujunenud ülesanded, siis ülemsootska kujundab ameti enda näo järgi. Pole standardit. On vaid setode jumala Peko tahe ja ilmutus. Ja ei saa anda hinnangut, kas teed oma tööd hästi või halvasti.

„Minu jaoks on olnud tähtis tutvustada oma kultuuri,“ lausub Uiboleht. „Kultuur ei saa tugevaks iseenesest. See on varasemate sootskade ja kultuuriedendajate töö vili. Identiteet on väga tähtis. Ühte kindlat tugevat juurt vajavad kõik ja selleks peab pidevalt vaeva nägema. Mida rohkem oma juuri tunned, seda tugevam on identiteet. Varasemalt on seto ühiskond olnud pigem matriarhaalne, nüüd paistavad ka mehed rohkem silma.“

Setod on juba aastakümneid käinud jõulude puhul tänamas asutusi ja organisatsioone, kes on nende rahva ja kultuuri jaoks head teinud – või pole teinud halba. Urmo Uiboleht on võtnud omaks setoliku mõtteviisi: tuleb olla tänulik. Ta soovib, et märkaksime rohkem seda, mis meil näppude vahel on. 

„Kipume liialt kurtma ja vingume end vigaseks. Võiksime sagedamini mõelda vabaduse tähenduse üle,“ märgib Uiboleht. „Tänulikkus tähendab ka uhke olemist. Sisemist väärikust ja uhkust saabki setodelt õppida. Üritan teadlikult neid sõnumeid levitada. Setod on olnud kahe riigi piiri peal, pidanud kannatama ja õppima koostööd tegema. Koos tegemine on meie kultuuris tugevalt sees.“ 

Seto rahva jaoks on tähtis, et ülemsootska tuleb üritustele kohale ja vaatab silma. Loob sisemist kindlust.

„Oma osalemisega austad kutsujat,“ nendib Uiboleht. „Igas rollis on oma seisukohad, aga nendesse ei tohi kinni jääda. Ei tohiks jääda paigal tammuma, vaid tuleb liikuda edasi. Tugevad seisukohad on enamasti diktaatoritel. Neid imetletakse, aga see imetlus võib hetkega kaduda. Koostöö ja kultuur viib edasi.“