Õpetaja rolli mõtestamisel ameti kontekstis on tähtis koht õpetajatel endil, nende koolitajatel ja haridusteadlastel, haridusjuhtidel, haridusasutuste pidajatel ja hariduspoliitika kujundajatel. Just nende esindajad on aasta jooksul teinud iga kuu vähemalt ühe pika tööpäeva ja palju kodutööd ning kaasanud teisi valdkonna eksperte, et luua uus õpetajate kutsestandardite süsteem.
Kutsestandard on kogukonna kokkulepe, mis kirjeldab lühidalt ühe ameti eesmärgid, töö olulised osad ja nende täitmiseks vajalikud pädevused. Näiteks uutes õpetajate kutsestandardites oleme välja toonud, et õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Tema töö olulised valdkonnad on töö iseenda, õppijate, kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega. Igaühes neist neljast tööosast oleme kirjeldanud ka selle täitmiseks vajalikku kompetentsust. Kompetentsus on avatud tegevusnäitajate ja teadmiste kaudu.
Kokku on uuendatud kutsestandardites sõltuvalt kutsetasemest avatud kuni 25 tegevusnäitajat ja nimetatud 33 teadmiste komplekti. Tegevusnäitaja on näiteks „Õpib tundma igat õppijat, sh eripärasid, ja arvestab neid oma töös“ ja sellega seotud teadmise näide on „psüühika toimimise alused“.
Kutsestandardi kasutuseesmärk on eelkõige suunamine. Standardi sisu peaks suunama iga õpetajaametist huvitatut saama aru sellest, mida ja kuidas õpetaja teeb ning millised peavad olema selleks teadmised ja oskused. Ülikoolidele on standardid aluseks õpetajate koolitamisel – nii esmaõppes, et lõpetajad vastaksid täielikult kvalifikatsioonile, kui ka täiendusõppes ja muudes professionaalse arengu tegevustes, et toetada õpetajate arengut läbi karjääri. Õpetaja peab oma ametis professionaalina püsimiseks järjepidevalt ennast arendama. Loomulikult ei pea ta seda tegema ainult ülikoolide toel ja nii on kutsestandardid ka hea alus õpetajale enda professionaalsuse hindamiseks ja sellele tuginevalt arenguplaanide tegemiseks. Kutsestandardeid kasutatakse ka kutsekompetentsuse hindamisel ehk kutse andmise protsessis. Praegu annab Eestis õpetajakutset Eesti Õpetajate Liit, kes on värvanud suure hulga hindajaid, koolitanud neid ja toetab neid järjepidevalt.
Milline on õpetajate kutsestandardite uus süsteem?
Esimene õpetajate kutsestandardite süsteem kinnitati 2013. aastal. Siis kirjeldati selles neli kutsestandardit: õpetaja, tase 6 ja tase 7; vanemõpetaja, tase 7 ja meisterõpetaja, tase 8. Uus süsteem on väliselt suhteliselt sarnane, kuid siiski oluliste uuendustega. Kui varem olid fookuses ainult lasteaia- ja kooliõpetajad, siis nüüd hõlmati süsteemi ka abi- ja huvihariduse õpetajad. Seeläbi oli vaja kohendada sisu, aga lisandus ka üks uus standard – õpetaja, tase 5. Need tasemed tulenevad Eesti kutsekvalifikatsioonide raamistikust, mis on kooskõlas hariduslike kvalifikatsioonide raamistikuga.
5. taseme puhul ei eeldata kõrgharidust – piisab keskharidusest. Sellised õpetajad võivad töötada abiõpetajana koolis või lasteaias ning alustava huvihariduse õpetajana huvikoolis. Kuigi nad ei täida iseseisvalt kõiki õpetajatööga seotud ülesandeid, tegutsevad nad huvihariduses siiski suhteliselt iseseisvalt, juhendades õppijaid ja viies läbi õppetööd vastavalt õppekavale. Täielikku iseseisvust õpetajatöös eeldatakse alates 6. tasemest. Valdav osa lasteaia- ja huvikooliõpetajatest peakski vastama 6. taseme õpetaja kutsestandardile. See aga ei tähenda, et nad ei võiks liikuda karjääriredelil edasi vastavalt järgnevale kolmele standardile 7. ja 8. tasemel. Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse üldainete õpetaja peab vastama 7. taseme õpetaja standardile. Vanemõpetaja standard on samal tasemel, kuid eeldab suuremat kompetentsust ja vastutusrikkamat rolli. Meisterõpetaja on 8. tasemel ja temalt eeldatakse veelgi suuremat kompetentsust – sellist, mis on hariduslike kvalifikatsioonide maailmas võrreldav doktorikraadiga, kuigi kutsekvalifikatsiooni saamiseks ei pea seda omama.
Kui 5. tasemel ootame tegutsemist kogenuma kolleegi juhendamisel ning 6. ja 7. taseme õpetajad toimetavad iseseisvalt, siis vanemõpetaja oluline roll on teisi juhendada ja toetada eelkõige oma organisatsioonis. Meisterõpetaja peaks võtma rolli juba haridusprotsessi kujundamisel, uuenduste loomisel ja katsetamisel üle-eestilises ja rahvusvahelises koostöös. Viieastmeline süsteem annab hea võimaluse õpetaja karjäärimudeli ülesehitamiseks ja koostöö soodustamiseks. Selles süsteemis ei seisa iga õpetaja üksnes enda eest, vaid vastutab laiemalt ka õpetajate kogukonna eest.
Mida ootame õpetajalt nii uute kui ka praegu veel kehtivate standardite järgi?
Jätkuvalt on õpetaja peamine ülesanne õppijaid toetada. Kuidas õpetaja seda tegema peaks, ei ole samuti palju muutunud. Lähtume endiselt sotsiaal-konstruktivistlikust paradigmast, mille kohaselt õppija konstrueerib uusi teadmisi, tuginedes olemasolevatele, jagades oma mõtteid teistega, kuulates teiste mõtteid ja toetades ka teiste õppimist. Samamoodi on tähtsal kohal lähtumine õppijast – õpetaja on õppija partner, kes toetab õpilase eneseregulatsioonioskuste arengut ja aitab tal saada parimaks iseendaks. Samas, õppijakesksus ei tähenda individualismi. Õppeprotsessis on väga oluline roll õppijate omavahelisel koostööl. Õpetaja peab õppima igat õppijat tundma ning seda teadmist kasutades looma kõigile turvalise ja kaasava keskkonna. Selle alus on suhete loomine ja õppijast hoolimine ning sellele tuginevalt saab võimestada igat õppijat, leppides nendega kokku eesmärkides, valides kohased õppematerjalid ja meetodid ning tagasisidestades õpiprotsessi ja tulemust nii, et õppijad saaks tagasiside põhjal edasi õppida. Õppija on siin tähenduses laps lasteaias, õpilane koolis või ka täiskasvanud õppija mis iganes kontekstis.
Mis on muutunud võrreldes seniste standarditega?
Uued standardid ei ole enam nii killustunud, on kompaktsemad ja selgema fookusega ning seeläbi paremini hoomatavad ja õpetaja põhilisi tööosasid avavad. Kutsestandardite vaates ei oota me enam nii paljudesse detailidesse süvenemist – jätame rohkem paindlikkust ja mõtestamisvabadust. Kui uutes kutsestandardites on kuni 25 tegevusnäitajat, siis seni kehtivates on neid kuni 84 – lihtsus kasvab justkui üle kolme korra. Lihtsamaks teeb uued standardid ka see, et me ei oota enam valitavate kompetentside kirjeldamist. Leidsime, et nende tõendamine ei anna praktikas palju juurde ei töökohal ega muid rolle täites. Hoiame fookust ega too kutsestandardites välja ühtegi valitavat kompetentsi ja ka spetsialiseerumist.
Eelnevates standardites esitatud 11 läbiva kompetentsi asemel on uutes avatud kaheksa üldoskust: analüüsi- ja sünteesioskus, õppimisoskus, innovatsioonipädevus, väärtustest lähtumine, säilenõtkus, suhtlemisoskus, koostööoskus ja digipädevus. Igaüks neist on ka täpsemalt avatud. Näiteks innovatsioonipädevuse all ootame, et õpetaja läheneb väljakutsetele eri vaatenurkadest, otsib neile loovaid ja tõhusamaid lahendusi ning rakendab uudseid lähenemisviise, meetodeid ja materjale, olles valmis tulema toime ebakindluse ja eksimise võimalustega.
Mis on uued rõhuasetused õpetaja töös?
Kui üks uus rõhuasetus on üldoskused (või õigem oleks öelda üldpädevused), siis teine täiesti uus rubriik kutsestandardites on tulevikuoskused. See on ekspertrühma kirjeldus sellest, millises suunas muutub õpetajaamet ja millised pädevused saavad seeläbi senisest veelgi olulisemaks. Oleme toonud esikohale kohanemisvõimelisuse ja suutlikkuse paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Lisaks rõhutame, et veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus – pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonna, pedagoogiliste meetodite kui ka õppimise ja õpetamise käsitluste osas. Õpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga õppijatele. Seega on väga oluline rakendada kaasava hariduse põhimõtteid. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat keskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Lisaks on tulevikus veelgi olulisem õpetaja võime analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat vastavalt kogutud andmetele ja teaduslikele järeldustele. Kesksena püsib tehnoloogiapädevus – vajadus olla kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutada neid oma töös arukalt ja eetiliselt.
Kõige tähenduslikumaks on minu jaoks aga õpetaja iseenda ja tema kolleegidega seotud muutused. Uutes standardites toome esimesele kohale õpetaja tööheaolu ja professionaalsuse tagamise kompetentsuse, sest selleta võivad õpetajad lihtsalt läbi põleda ja lahkuda töölt või jätkata tööd läbipõlenult, mistõttu kannataksid lisaks õpetajale endale ka nende kolleegid ja õppijad ning kaob õpetaja autoriteet. Sõnum on väga lihtne – igaüks peab esmalt iseenda eest hoolt kandma ja alles seejärel saab ta teisi aidata. Nagu lennukis hapnikumaski kasutades. Nii peab iga õpetaja jälgima enda vaimset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu ning kavandama tegevused nende hoidmiseks ja arendamiseks, kuid jälgima ka enda koormust ja tööaega ning hoidma teadlikult tasakaalu töö- ja eraelu vahel.
Kui mõni õpetaja enda heaolu või tasakaalu hoidmisega siiski hätta jääb, siis saame üheskoos mõelda, milliseid pädevusi on vaja arendada. Samas ei tohi me siin ühtegi õpetajat üksi jätta. Meid on lihtsalt liiga vähe, et kasutada vanasõna „uppuja päästmine on uppuja enda asi“. Ma kaotaks selle vanasõna üldse meie kultuuriloost ära, et liikuda konkurentsikultuurilt koostöökultuuri suunas. Jah, igaüks peab pingutama, aga meil kõigil on kolleegidega ülesanne panna tähele meie ümber toimuvat ja toetada üksteist, aidata kompetentside arendamisel, et saavutada heaolu, tasakaal ja liikuda oma karjääriteel edasi, et igaüks saaks jõuda parima iseendani ja seeläbi toetada parimal moel õppijaid.
Mis saab edasi?
Praegu on teinud suure töö ära 11-liikmeline töörühm ja nende tagala, sh kolleegid koolidest, lasteaedadest, huvikoolidest, ülikoolidest, haridus- ja teadusministeeriumist ja Kutsekojast. Me oleme kogu meeskonnaga ülimalt tänulikud üksteisele ja kõigile kaasamõtlejatele. 11. veebruaril avasime kutsestandardite valmimise protsessi ja tulemust ka avalikul veebiseminaril, mille salvestust on võimalik vaadata Kutsekoja veebilehel. Praegu aga ootame kõigilt huvilistelt tagasisidet, arvamusi ja ettepanekuid valminud kutsestandardite kohta. Tagasisidet saab anda kuni 5. märtsini ja materjalid leiab samuti Kutsekoja veebilehelt. Seejärel saab hariduse kutsenõukogu moodustatud töörühm kokku ja analüüsib kogu tagasisidet, teeb vajalikud muudatused ja mõtleb läbi, kuidas anda tagasisidet tagasisidestajatele. Oma mõtteid jagame veel veebiseminaril 2. aprillil. Seejärel saame teha laiemale arutelule tuginevalt viimased muudatused ja esitada standardid hariduse kutsenõukogule kinnitamiseks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on aprilli lõpuks uuendatud standardid kinnitatud ja hakkavad kehtima septembrist. Kutseandja ja ülikoolid saavad siis juba oma protsesse vastavalt sellele uuendada.
Ootame kuni 5. märtsini kõigilt huvilistelt arvamusi ja ettepanekuid valminud kutsestandardite kohta Kutsekoja veebilehel www.kutsekoda.ee/ootame-arvamusi-opetajate-kutsestandardite-kavanditele/.
Lisa kommentaar