On ohtralt juhtumeid, kus õppeasutusse tuleb kas kohaliku omavalitsuse või haridus- ja teadusministeeriumi revisjon või audit. Revisjon või audit võib olla plaanipärane või -väline ehk tingitud konkreetsetest õppeasutust puudutavatest asjaoludest. Näiteks kui lastevanemad või kooli personal on saatnud koolipidajale märgukirju, võidakse korraldada plaaniväline revisjon. Kordan üle: asjaolu, et haridustöötaja suhtes esitatakse kaebuseid või märgukirju, on tema töö tavaline osa. Lastevanemad, õpilased, aga ka õpetajad kirjutavad üksteise ja direktori kohta märgukirju tänapäeval üsna palju. Enamik neist lahendatakse konstruktiivse koostöö käigus kiiresti ja suuremaid probleeme tekitamata. Mõnikord peab koolipidaja vajalikuks korraldada plaanivälise revisjoni või auditi.
Haridustöötajad on minult küsinud, kuidas käituda, kui revidendid kutsuvad õpetaja vestlusele ehk ütlusi andma.
Põhipunktid on siin järgmised.
- Ütluste andmisel kuula hoolikalt ära küsimus ja vajadusel täpsusta seda. Vasta ainult küsimusele.
- Kuigi karistusseadustiku § 320 sätestatud karistus puhuks, kui inimene ei räägi tõtt, ei kohaldu, sest inimene ei ole vande all, on soovitatav siiski rääkida tõtt.
- Jää võimalikult napisõnaliseks.
- Kui ei oska vastata või selgitada, siis tuleb nii ka ütelda.
- Üldine olek tuleks kujundada avatuks ja koostöövalmiks, aga vastata lühidalt.
- Vastata tohib ainult seda, mida oled vahetult kogenud või näinud. Ei tohi edastada teistelt kuuldut.
Ideaalis ei ole revisjoni või auditi eesmärk õppeasutust karistada, vaid nõustada. Revidendid soovivad saada selgust, mis toimub. Kui pilt on selge, siis esitavad revidendid soovitused, millised koolielu toimimise osad tuleks üle vaadata ja millised regulatsioonid on puudulikud.
Kui avastatakse õigusnormide rikkumisi, siis annavad revidendid sellest teada.
Revidendid töötavad viisil, mis häirib koolielu igapäevast töökorraldust võimalikult vähe. Haridustöötajatel on võimalik valida ütluste andmiseks sobiv aeg. Õpetaja ei pea koolitunnist ära tulema.
Minu praktikas ei ole õpetajatele töölepinguid üles öeldud revisjonide või auditite tulemusena. On olnud aga juhuseid, kus õppeasutuse juht on saanud hoiatuse või on temaga tööleping üles öeldud.
Korra kuus vastab jurist Külli Kröönström õpetajate küsimustele.
Ootame küsimusi juristile sirje@opleht.ee.
Lisa kommentaar