Haridustöötajatel on õpilase karjääri kujundamise toetamisel võtmeroll. Nende suunamine ja tugi võivad anda noortele vajaliku enesekindluse, et avastada oma kutsumus ja kujundada tähendusrikas elu. 

Kuidas aidata noortel teha teadlikke valikuid kiiresti muutuvas maailmas? Karjääriõpe mängib siin võtmerolli. See aitab noortel mõista, kuidas nende huvid ja tugevused haakuvad tööturu vajadustega ning mil moel elukestev õpe võib avada uusi võimalusi. Kui õpilane tajub oma hariduse seost päriseluga, kasvab tema õpimotivatsioon ja väheneb risk koolist välja langeda. Karjääriõpe on võimalus pakkuda kvaliteetset ja tulevikku suunatud haridust, mis annab noortele kindluse oma valikutes. 

Üksiktegevustest tervikliku süsteemini

Eestis toimib karjääriteenuste süsteem, kus karjääriõpe on õppekavas selgelt määratletud ja selle fookuses on karjääri kujundamise pädevuste areng. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad annavad koolidele ülesande tagada karjääriteenused, et iga noor saaks tuge oma haridus- ja töövalikute tegemisel.

Sel kevadel valmib materjal „Õpilaste karjäärikujundamise pädevuste arengu toetamine“. Soovitused on loodud toetama üldhariduse riiklike õppekavade rakendamist karjääriõppe vallas ning need valmisid Eesti Karjäärinõustajate Ühingu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös. 

Riiklikud õppekavad annavad koolile ülesande toetada õpilase liikumist ühelt haridusastmelt teisele, seades selleks selged ootused. Koolil on ülesanne korraldada õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimise võimalustest, tagada karjääriteenuste kättesaadavus ning nende süsteemne ja vajaduspõhine korraldus. Karjääriteenuste hulka kuuluvad karjääriõpe, karjääriinfo vahendamine ja -nõustamine. 

Neid komponente kombineerides ja teiste tegevustega lõimides saab kool kokku panna oma vajadustest ja võimalustest lähtuva karjääriteenuste süsteemi, mille põhialused kirjeldatakse kooli õppekavas ning avatakse detailsemalt õppeaasta karjääriteenuste korralduskavas. 

Karjääriõpe koolis

Riiklikud õppekavad võimaldavad karjääripädevuste arengut toetada eelkõige üldpädevuste arendamise, õppekava läbiva teema käsitlemise ning karjääri kujundamisega seotud õppeainete, sh karjääriõpetuse valikaine kaudu. Kõik see kokku moodustab karjääriõppe. Karjääriõpe peaks moodustama kooli pakutavate karjääriteenuste keskme, mida lähtuvalt õpilaste vajadustest saab täiendavalt tõhustada karjääriinfo vahendamise ja -nõustamisega.

Üldpädevuste arendamiseks ja õppekava läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine“ rakendamiseks korraldatakse koolides aineõppe- ja tunniväliseid tegevusi: nt loov- ja uurimistööd, teema- ja projektipäevad, töö- ja õpilasvarjutamine, ettevõtete ja koolide külastused, külalisesinejad, õpiränne. Need saavad suurepäraselt toetada karjääri kujundamise oskuste arendamist, kui neid mõtestada karjääriõppe kontekstis. Lõimingu planeerimisel on hea võtta aluseks karjääri kujundamise pädevused ning õppeaine või -tegevuse eripärast tulenevalt valida sobivad fookused ja meetodid.

• Eneseteadlikkus. Pakkudes eneserefleksiooni toetavaid õppetegevusi, saab arendada õpilase teadlikkust enda huvidest, väärtustest, võimetest, oskustest ja isiksuseomadustest ning nende seostamise oskust karjäärivalikutega. Olulisel kohal on ka õpioskuste arendamine. Eesmärgistatud eneseanalüüs aitab mõtestada ja juhtida enda õpinguid, kujundada ja hoida positiivset minapilti. 
• Võimaluste analüüs. Õpetaja saab luua tingimused töö- ja haridusvõimalustega tutvumiseks ning aidata õpilastel seostada õpitut töömaailmaga. Olulisel kohal on kogemuste ammutamine väljaspool kooli, et tekiks realistlik pilt valdkonna omapärast.
• Planeerimine. Karjäärivalikute tegemiseks ning vajalike sammude planeerimiseks tuleb selgitada välja alternatiivsed võimalused ning seostada neid enese- ja võimaluste analüüsi tulemustega. Õppetegevuses saab aidata õpilasel neid seoseid mõista ja kasutada oma tegevuskava loomisel.
• Tegutsemine. Praktilised õppetegevused nii koolis kui väljaspool annavad õpilastele võimaluse kogeda eri valdkondades tegutsemise eripära ja arendada oma karjäärieesmärkide saavutamiseks vajalikke oskusi. Koos teadlikult planeeritud ja eesmärgistatud refleksiooniga saab õpilast toetada kogetu lahtimõtestamisel karjäärikujundamise valguses.

Koolid saavad pakkuda ka karjääriõpetuse valikainet. Karjääriõpetus võimaldab teadvustada, tervikuks siduda ja süvendada läbiva teema abil omandatud pädevusi. Õppeaine korraldamisel võib aluseks võtta olemasolevad ainekavad „Karjääriõpetus“ või „Ettevõtlikuna töömaailma“. Samuti saab luua mõne muu õppeaine, kus karjääritemaatika on ainekavas selgelt lahti kirjutatud. 

Põhikoolis on soovitatav karjääriõpetust pakkuda varem kui 9. klassis, kuna lõpuklassis tuleb õpilasel samal ajal arendada karjääri kujundamiseks vajalikke pädevusi, teha otsuseid, lõpetada kool ja valmistuda järgmisesse kooli astuma. Võib kaaluda valikaine jaotamist mitme õppeaasta peale ning isegi selle alustamist juba II kooliastmes, kus on ka valikainete maht suurem. Gümnaasiumis on tõhusam korraldada kursus eri perioodide jooksul.

Karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine

Karjääriinfo, sh info haridusest, tööturust ja ametitest aitab õpilasel oma karjääri teadlikult valida. Ligipääs aja- ja asjakohasele karjääriinfole on oluline ka lastevanemate ja õpetajate jaoks, kes õpilast karjäärialaste valikute ja otsuste tegemisel toetavad. Kasuks tuleb, kui kooli kodulehel on eraldi alajaotus, mis kajastab karjääriinfo allikaid, -sündmusi jne. Lisaks sellele on tähtis pöörata tähelepanu, et õpilased omandaksid oskused info otsimiseks ja analüüsimiseks karjäärivalikute kontekstis.

Karjäärinõustamine toetab õpilast enda tundmaõppimisel, oma huvide, isiksuseomaduste ja võimete analüüsimisel ning karjäärieesmärkide seadmisel ning otsuste vastuvõtmisel. Oluline on silmas pidada, et karjäärinõustamisi viib läbi vastava väljaõppega spetsialist. Kui koolis spetsialisti pole, tasub leida koostööpartner. Näiteks pakub Töötukassa koolidele nii individuaalset kui grupinõustamist ja karjääriinfo töötube, ning Eesti Karjäärinõustajate Ühingu väljastatud kutsetunnistusega karjäärispetsialiste kajastab kutseregister.

Koolis ja väljaspool

Toimiva karjäärisüsteemi alus on koolimeeskonna ja väliste partnerite hea koostöö. Sellele aitab kaasa ülesannete selge jaotus ning ühtne arusaam kooli karjääriteenustest tervikuna. Tulenevalt võimalustest ja vajadustest võivad nii asjaosalised kui nende rollid kooliti erineda. Küll aga on karjääriteenuste fookusesse tõstmisel ja nende pakkumise tagamisel võtmeroll juhtkonnal. Süsteemi tõhusaks toimimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on soovitav, et karjääriteenuste koordineerimise eest vastutaks kindel koolitöötaja ehk karjäärikoordinaator. 

Nüüdisaegne töömaailm on keerukas ja mitmekesine. Et õpilane mõistaks koolis õpitu ja töömaailma seoseid, on asendamatud ühistegevused kooliväliste partneritega (nt Töötukassa, ettevõtted, lapsevanemad). Sellised õpikogemused muudavad eneseteadlikumaks ning aitavad märgata võimaluste paljusust. Partnerite valikul on oluline hinnata nende sobivust lähtuvalt kooli väärtustest, tegevuse eesmärgist ning valmisolekust tööks noortega.

Ühistegevuse planeerimisel on vaja sõnastada koostöö põhimõtted ning ühised eesmärgid. Selle põhjal saab teha kokkulepped õppegrupi eripära (nt grupi suurus, õpilaste vanus, tegevuse aeg), formaadi (nt õppekäik), vajalike eel- ja järeltegevuste (nt ettevalmistav ülesanne, õppekäigu refleksioon) ning rõhuasetuse kohta (nt ametite ja tööprotsesside tutvustamine, vajalike hariduslike eelduste tutvustamine). 

Kvaliteedi hindamine

Tõhusa karjääriteenuste süsteemi arendamine koolis on kompleksne ülesanne. Teenuste kvaliteedi hindamine võimaldab analüüsida, kuivõrd need toetavad õppija karjääripädevuste arengut, osapoolte rahulolu süsteemiga ning ressursside optimaalset kasutamist. Seepärast on hea luua seiresüsteem, mis määratleb süsteemi kvaliteediindikaatorid, nende hindamise korralduse ning hindamistulemuste kasutamise teenuste arendamiseks. Karjääriteenuste kvaliteedi hindamisel tuleb analüüsida järgnevat.

• Süsteemi kirjeldus ja teenuste kättesaadavus – karjääriteenuste osutamise põhialuste kokkuleppimine ning kirjeldamine kooli õppekavas ja karjääriteenuste korralduskavas, asjaosaliste vastutuse ning teenuste osutamiseks vajalike ressursside määratlemine, pakutavate teenuste kohta käiva info kättesaadavus, arvestades osapoolte vajadusi, ülevaade teenustel osalenud õpilaste osakaalust.
• Osapoolte kompetentsus ja rahulolu – kooli personali arenguvajaduste väljaselgitamine ja kompetentsuse arendamine, asjaosaliste rahulolu kooli karjäärisüsteemi ja omavahelise koostööga.
• Tulemuslikkus ja vastavus õppijate vajadustele – õppijate karjääripädevuste areng, õpilaste enesekindlus järgmiste sammude suhtes hariduses ja tööelus, õpilaste ja vilistlaste rahulolu karjääriteenustega.