Valga Põhikooli karjäärispetsialist ja õpilasnõustaja Tuuli Mekk peab oluliseks, et karjääriteemasid hakataks käsitlema juba esimeses klassis, sest karjäärikujundamise oskuste arendamine aitab noorel mõista iseennast.

Kose Gümnaasiumi direktor Martin Medar ütleb, et alates 2024/2025. õppeaasta sügisest on kõikide 9. klasside tunniplaanis üks kord nädalas karjääri planeerimise ainetund. „Varasemalt oli karjääri planeerimise õppeaine tunniplaanis eriklasside õpilastele,“ lisab ta.

Medari sõnul oli karjääriõpetuse ainet vaja, sest üha enam põhikoolilõpetajaid oli kevaditi olukorras, kus nad ei olnud mõelnud, mida pärast põhikooli teha.

„See puudutas enam õpilasi, kellel puudus kindel soov jätkata õpinguid gümnaasiumis,“ selgitab ta. „Karjääri planeerimise aine eesmärk on suunata õpilast oma tugevusi, võimeid ja oskusi mõtestama ning nendele tuginedes valikuid tegema.“

Medari sõnul on karjääri planeerimise õppeaine läbiv teema esimesel poolaastal minapilt ja isikuomadused. „Õpilased saavad teoreetiliste ning praktiliste ülesannete käigus teada, millised on nende huvid, võimed, hoiakud ja oskused,“ sõnab ta. „Käsitletakse konfliktide lahendamist, motivatsiooni ning enesehinnanguga seotut. Vajadusel minnakse koos õpilastega külastama kutseõppeasutusi ning toetatakse kokkulepete tegemisel näiteks õpilasvarjuks minemisel.“ 

Medar ütleb, et teisel poolaastal keskendutakse sisseastumise, aga ka näiteks tööleasumisega seotud dokumentide koostamisele, vestluste harjutamisele, tutvutakse eri erialade ning töötamist reguleerivate seadustega.

„Paralleelselt ainetundidega toimuvad 9. klassi õpilastele töötukassa õpitoad ning individuaalsed karjäärinõustamised. Nõustavad töötukassa karjäärinõustajad.“ 

Kose Gümnaasiumi 8.–9. ning ka 11.–12. klassi õpilased käivad vähemalt korra õppeaastas õppekäigul töötukassa karjäärikeskuses. Olenevalt klassist osalevad õpilased töötubades ning panevad ennast proovile digitaalseid eksponaate kasutades.

Medari sõnul on karjääriõpetus lõimitud teistesse õppeainetesse, nagu näiteks ühiskonna- ja inimeseõpetus ning arvutiõpetus, hõlmates teemavaldkondasid, nagu tööturg, ametid, sotsiaalsete oskuste arendamine, infootsing ja dokumentide koostamine.

Kose Gümnaasium teeb tihedat koostööd ka Kose valla noorte heaolu spetsialistiga.

Kiili Gümnaasium osales karjääriõppe katseprojektis

Kiili Gümnaasiumi karjäärikoordinaator Angela Rebas ütleb, et karjääriõpe on koolis jaotunud karjääriõpetuse tundide, karjäärisündmuste, õppekäikude, karjäärinõustamise ja ainetundidesse lõimimise vahel. 

„Seda on meie koolis peetud oluliseks valdkonnaks juba 2010. aastast, mil kool osales karjääriõppe katseprojektis,“ lausub ta.  

„Kursused on ehitatud üles karjääri kujundamise mudeli alusel, ainetunnis räägime läbi nii eneseanalüüsi, edasiste võimaluste kui ka planeerimise teemad,“ sõnab Rebas. „Õpilased saavad iga alateema kohta teha ülesande, nt eneseanalüüsi essee, õpiplaani koostamine, aga ka aktiivselt tegutseda, nt käia avatud uste päevadel ja infotundides, töövarjuks. Töövarjuks käimine on meil kohustuslik igas gümnaasiumiklassis, õpilane tutvub gümnaasiumi lõpuks seega kolme huvipakkuva ametiga.“

Rebas ütleb, et karjääriteemat lõimitakse ainetundidesse nii arutelude kui õppekäikude kaudu. „Näiteks geograafiaõpetaja käis õpilastega karjääris lõhkaja ametiga tutvumas, ajalooõpetaja tutvustab arheoloogi tööd. Võõrkeeletundides on ametid teemana sees,“ toob ta näiteid.

Lisaks tundidele toimub Kiili Gümnaasiumis igal aastal gümnaasiumiõpilastele mõeldud karjääriseminar töötubade ja infotundidega. Põhikooli 8. ja 9. klassi karjääripäeval saadakse tuttavaks kutsekoolide erialadega, gümnaasiumitega, aga ka võimalustega minna vahetusõpilaseks. 

Rebase sõnul on sündmuste korraldamisel tekkinud tihe koostöö kutsekoolide ning mõne gümnaasiumi, aga ka kõrgkoolidega. Lõpuklassi õpilasi nõustatakse koostöös Eesti Töötukassa Tallinna karjäärikeskusega individuaalselt koolis. Lisaks on võimalus kõigil 8.–12. klassi õpilastel pöörduda karjäärinõustamisele kooli karjäärinõustaja juurde. 

„Karjääriinfo spetsialistid on meil teinud tööseadusandluse ja kooli sisseastumise töötube,“ räägib Rebas. „Karjääriinfot saavad lõpuklasside õpilased karjääriõpetuse e-kursuse kaudu, nii kooli karjäärikoordinaator kui õpetajad jagavad valikuvariantidest infot kooli infosüsteemi kaudu.“ 

Rebase sõnul karjäärivaldkond muutub ja tuleb pidevalt kursis olla ühiskonnas toimuvaga, seda nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. 

Silmaringi laiendab ettevõtete külastamine 

Paikuse Kooliõpetaja ja karjäärikoordinaator Kadri Haavandi ütleb, etka nendekoolis on karjääriõpe tähtsal kohal. „Oleme lõiminud karjääriõppe muidugi ainetundidesse, kuid karjääriteemad on esimeses kooliastmes kaasatud ka majandustundidesse ning 7. klassis on valikainena lõimitud ettevõtlus- ja karjääriõpetuse tunnid,“ lausub ta. „Lisaks toimuvad igal nädalal klassijuhatajatunnid, kus karjääriõpe on samuti üks teemadest, eriti kolmandas kooliastmes.“  

Haavandi lausub, et kool teeb kogukonnaga tihedat koostööd. „Meil käivad regulaarselt külalisõpetajad nii lastevanemate kui vilistlaste seast,“ sõnab ta. „Samuti kaasame piirkonna asutusi ja ettevõtteid, sh näiteks häirekeskus, päästeamet, politsei ning paljud Paikuse ja ka Pärnumaa ettevõtted.“

Haavandi sõnul külastavad klassijuhatajad ja aineõpetajad igal õppeaastal õpilastega ettevõtteid ja asutusi, et laiendada õpilaste silmaringi. 

„Ka projekti- ja teemapäevadel jälgime, et karjääriteemad oleksid kaasatud,“ sõnab ta. „Teeme süsteemset ja läbimõeldud koostööd meie heade partneritega, nagu Eesti Töötukassa, maakondlik arenduskeskus, noortekeskused jne. Võtame osa töövarjupäevast ja „Tööle kaasa“ päevast – kord kolme aasta tagant lausa nii põhjalikult, et kõik meie õpilased ja õpetajad lähevad töövarjuks!“ 

Haavandi sõnul muutub õpilaste jaoks karjääriõpe tähtsamaks kolmandas kooliastmes, kui ees seisab valik, mida järgmisel haridustasemel teha. 

„Tähtis roll on ka aineõpetajal, kes sõnastab, et õpilased arendavad õppides ka karjääri kujundamise oskusi – tehes näiteks eneseanalüüsi, tutvudes ainevaldkonna ametite ja töövõimalustega ja mida kõike veel,“ selgitab ta. „Karjääriõpe peab algama juba 1. klassist, muidugi eakohaselt, et põhikooli lõpuks oleks õpilane võimeline ennast ja oma eelistusi analüüsima ning selle alusel planeerima ja tegutsema. 9. klassis alustada on hilja, mistõttu on tähtis karjääriõpe tervikuna, mitte ainult karjääriõpetuse tund.“ 

Paikuse Koolis korraldab karjääriõpet koolis ja koostööd kooliväliste partneritega karjäärikoordinaator. Tema pakub ka õpetajatele tuge ning abistab õpilasi karjääriteemadel, töövarjutamise koha leidmisel jne. 

„Karjäärinõustamist korraldame koostöös töötukassaga, kuigi oleme õnnelik kool – meil on endal ka karjäärinõustaja taustaga sotsiaalpedagoog, mistõttu saame õpilastele pakkuda mitmekülgset tuge,“ lausub ta. „Karjääriinfot pakub karjäärikoordinaator tundides ja individuaalsetes vestlustes, kuid vajadusel kaasame ka töötukassa spetsialiste.“

Toilas on karjääriõpe juba põhikoolis

Toila Gümnaasiumi muusika- ja karjääriõpetuse õpetaja Stella Müsler ütleb, et karjääriõpetus on tunniplaanis olev valikaine 8. ja 9. klassis, kokku 35 õppetundi. 

„Kuni eelmise õppeaastani algas karjääriõpetuse valikaine 8. klassil jaanuarikuus ja lõppes 9. klassis jaanuaris,“ selgitab ta. „Käesoleval aastal, seoses põhikooli lõpueksamite uue korraldusajaga, sai 9. klass suurema osa tundidest septembrist detsembrini ja jätkab karjääriõpetusega aprilli lõpus. 8. klass alustas karjääriõpetusega detsembris ning esimene osa valikainest lõppeb aprillis.“

Müsleri sõnul on varasematel aastatel karjääriõpetus olnud gümnaasiumiastmes ka valikaine. 

„Praegu pakume koostöös töötukassaga karjääriteemalisi infotunde gümnaasiumiastmes klassijuhatajatunnis. Klassid valivad neid huvitavad teemad Eesti Töötukassa kodulehel pakutust,“ räägib ta. 

Karjääriinfo spetsialist on igal õppeaastal külaline mõnes 8.–9. klassi karjääriõpetuse tunnis. „Leian, et see on õpilastele hea vaheldus, nii on karjääriõpe kindlasti tõhusam,“ sõnab ta.

Müsler ütleb, et põhikooli või gümnaasiumi lõpuklassil on võimalik saada grupi- ja individuaalset karjäärinõustamist.

„Karjääriõpet toetavad mitmesugused üritused. 1.–8. klassi õpilased saavad osaleda „Tööle kaasa“ üritusel, karjääriõppes osalevad kõik 9. klassi õpilased töövarjupäeval ning annavad klassikaaslastele selle kohta tagasisidet,“ räägib ta. „Gümnaasiumiõpilased saavad osaleda tudengi- või töövarjupäeval. Loodetavasti vahendab karjääriinfot õpilastele Toila Gümnaasiumi karjääriaken Facebookis, mille sõbraks on endiselt ka kooli vilistlased.“

Müsleri sõnul on aineõpetajad sidunud mitmeid karjääriteemasid oma õppeainetega. „Olgu selleks siis ametid võõrkeeles, CV loomine arvutis, enesetundmine inimeseõpetuses või eelarvega seotu matemaatikas ja karjääriõpetuses,“ toob ta näiteid. „Klassijuhatajad korraldavad õppereise, et tutvustada eri ameteid ja valdkondi. Igal aastal on õpilastel võimalik kuulata mõne meie kogukonna liikme või kooli vilistlase lugu jne. Lisaks saavad õpilased oma ettevõtlikkust ja ideid katsetada Toila Gümnaasiumi õpilasesinduses, Voka avatud noortekeskuses, Toila valla noortevolikogus.“ 

„Tähtis on, et iga õpilane arendaks eneseteadlikkust, tutvuks eri valdkondade ja karjäärivalikutega, tutvuks reaalse tööeluga, oskaks leida ja kasutada karjäärialast informatsiooni ning valida teadlikult. Karjääriõpetuse õpetaja, klassijuhataja ja lapsevanem on õpilasele toeks ja julgustajaks,“ võtab ta teema kokku. 

Kiired muutused nõuavad uusi teadmisi 

Valga Põhikooli karjäärispetsialist ja õpilasnõustaja Tuuli Mekk ütleb, et sõna „karjäär“ on paljude inimeste arusaamas endiselt tööalase edukusega seotud. 

„Õpilastega räägitakse rohkem tasemeõppe valikutest (kutse- või keskharidus, kõrgharidus), vähem sellest, kuidas luua rahuldust pakkuv teekond!“ lausub ta. „Karjääriteemade peamine lähtekoht sisaldab enesetundmist, info kogumist, planeerimist ja tegutsemist. Kahjuks keskendutakse koolis peamiselt õppekava läbimisele. Ülekantavate oskuste, nt üldpädevuste arendamist peetakse vähem oluliseks. Sellepärast ongi tähtis toetada seoste loomise oskuse arengut, see sisaldab kogemuse mõtestamist ja reflekteerimist. Siit tuleb selgelt välja vajadus õpetajate täiendõppe või mentorluse järele, mis toetaks aineõpetajat karjääriõppe läbiviimisel. Õpetajad tegutsevad oma parima teadmise põhjal, kuid kiired muutused nõuavad uusi lähenemisi ja teadmisi.“

Valga Põhikoolis on karjääriteemad ainekava üks osa ning see avaldub peamiselt üldpädevuste arendamisena. Karjäärikursus lõpuklassi õpilastele toimub koostöös Valgamaa Kutseõppekeskuse ja Valga Gümnaasiumiga. Toimunud on see juba kümmekond aastat. Kool teeb karjääriteenuste pakkumiseks koostööd töötukassa Valgamaa osakonna karjäärispetsialistidega. Igal aastal jagatakse 8. ja 9. klassi õpilastele karjääriinfo töötoas või grupinõustamisel infot haridusvalikute kohta või toetatakse noore enesetundmist. Lisaks on põhikoolilõpetajal võimalik osaleda individuaalsel karjäärinõustamisel ja kandideerimisvestluse simulatsioonil.

„Karjäärispetsialistina näen, et karjääriteemasid on vaja käsitleda rohkem. Seda saaks teha klassijuhataja- või ainetundides, sh kaasates eri valdkondade eksperte, kes aitavad luua seoseid eluliste teemadega,“ lausub Mekk. 

Mekk ütleb, et karjääripäeva jooksul saavad noored kuulata inimeste teekonnast ja kogemustest lugusid ning seejärel töötoas kogetut reflekteerida.

„Lisaks suunasime klassijuhatajaid liituma Eesti Kaubandus-Tööstuskoja algatusega „Tööle kaasa“, mille eesmärk on kaasata lastevanemaid ja kogukonda noorte karjääriteadlikuks kujunemisel,“ lausub ta.

„Põhikooli lõpuklassi õpilastele pakun karjäärinõustamist, sest töötukassa võimalused on piiratud. Lisaks jagan eraldi karjääriinfot lõpuklassi lastevanematele, et suurendada nende teadlikkust haridus- ja tööturul toimuvast. Paraku on huvi kesine.“

Meki sõnul jagab karjääriinfot karjäärikoordinaator, õpetaja või kooli juhtkonna liige. „Lisaks vahendame karjääriinfot kooli tugikeskuse stendil. Soovime muuta tugikeskuse kuvandit õpilasesõbralikumaks, et noor teaks: siin saab infot või karjäärinõustamist. Vajadusel suuname ka tugispetsialisti juurde.“

Mekk tõdeb, et oluline on kaasata ka kooliväliseid partnereid. „Esile võib tuua Valga Gümnaasiumi, Valgamaa Kutseõppekeskuse, Eesti Töötukassa Valga osakonna ning sellest õppeaastast ka Valga valla noorte heaoluspetsialistid,“ lausub ta. 

„Karjäärispetsialistina näen aga, et põhikooliõpilane vajab rohkem juhendamist eneseteadlikkuse suurendamisel ja info töötlemisel,“ lausub Mekk. „Eelnevat toetaks karjääriteemade süsteemsem käsitlemine. Pean väga oluliseks, et karjääriteemasid hakataks käsitlema esimesest klassist alates, sest karjäärikujundamise oskuste arendamine aitab noorel mõista iseennast. Kes ma olen ja mida ma tahan? Meie roll on õpetada noort märkama inimeste erinevusi, huvisid ja muutusi ning muutustega toime tulema.“

Kokkuvõtteks ütleb Mekk, et koolid vajavad väga karjääriõpet, õpetajate täiendõpet ja mentorlust. „Õpetajad käsitlevad karjääriteemasid tundides, kuid on seda tehes ebakindlad,“ sõnab ta. „Valga Põhikoolis liigume karjääriõppe tõhustamise suunas.“