Eestis tehtud uuringud näitavad, et karjääriõppe korraldus, õppe tase ja tõhusus on Eesti koolides väga erinev. Peamised puudused on süsteemitus, vähene koostöö ja kohaliku kogukonna vähene kaasatus.

Kas õpilane saab osaleda kõiki kooliastmeid hõlmavas karjääriõppes (sh töövarjutamine või esmase töökogemuse omandamine, väljaspool kodukohta õppeasutustega tutvumine jne), sõltub näiteks tema elukohast, kooli suurusest ja asukohast, karjääriteemade väärtustamisest koolijuhi, õpetajate ja tugispetsialistide poolt. Vähe on tähelepanu pööratud õpilaste sotsiaalmajandusliku tausta mõjule nende karjäärivalikutele.

Koolil üksi võib olla raske õpilastele karjääriteenust tagada. Olukorra parandamise võti peitub koostöös, seda nii koolis kui ka kooliväliste partneritega. Just kohalik omavalitsus koolipidajana saab panna õla alla oma piirkonna võimalusi arvestava ja noorte vajadustest lähtuva karjääriteenuse koostöisele pakkumisele.  

Karjääriõppe elluviimist ja selle täiendamist teiste karjääriteenustega võivad sõltuvalt piirkonna eripärast toetada mitteformaalhariduse pakkujad (noortevaldkond, huviharidus, kutseharidus), teised koolid, lastevanemad, Eesti Töötukassa, ettevõtted, MTÜ-d jt koolivälised partnerid. Nende valiku, koostöö sisu ja ulatuse üle otsustavad koolid ise. Õppekava rakendamise vaates on koostöö praegu sageli juhuslik, rollid ja vastutus on määratlemata. Kuna kohalikest ressursidest tulenevad võimalused erinevad piirkonniti, on vaja ka eesmärgistatud koostööd erinevalt korraldada.

Toetamaks haridusasutusi ja kohalikke omavalitsusi viisid Stories For Impact ja MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Haridus- ja Noorteameti tellimusel läbi sekkumisuuringu ning kujundasid koostöömudelid, mille rakendamisest on kasu õpilaste karjääri kujundamise oskuste edenemisele koolides ja piirkondades.

Mudelite koosloome töötubades osalesid 30 eksperti 20 organisatsioonist, omavalitsustest, gümnaasiumitest, kutsekoolidest ja noortekeskustest. Õpilastega tehti 16 sihtgrupiintervjuud.

Valminud mudelid kirjeldavad võimalusi eesmärgistatud ja õpilaste vajadustest lähtuvaks koostööks karjääri kujundamise pädevuste arendamisel kohalikul tasandil ja karjääriõppe tulemuslikkuse hindamiskriteeriume.

Koolidele, koolipidajatele ja karjääriteenuste osutajatele ning arendajatele kasutamiseks mõeldudraportis on kirjeldatud kümme koostöömudelit koos näidetega praktikast, mille rakendamine loob eelduse süsteemse karjääriteenuse pakkumiseks õpilastele õppekava raames. Fookuses on kolmas kooliaste.

Inspireerivate mudelite hulgas on nii eri piirkondades juba toimivaid kui ka seni veel vähe kasutusel olevaid. Loodud mudelid on keskse küsimuse „Kes võtab koordineerija ja eestvedaja rolli?“ alusel omakorda nelja gruppi jaotatud.

Koolidele, koolipidajatele ja karjääriteenuste osutajatele ning arendajatele kasutamiseks mõeldudraportis on kirjeldatud kümmet koostöömudelit koos näidetega praktikast, mille rakendamine loob eelduse süsteemse karjääriteenuse pakkumiseks õpilastele õppekava raames. Fookuses on III kooliaste. 

Inspireerivate mudelite hulgas on juba nii eri piirkondades toimivaid kui ka seni veel vähe kasutusel olevaid. Loodud mudelid on omakorda jaotatud nelja gruppi keskse küsimuse „Kes võtab koordineerija ja eestvedaja rolli?“ alusel. Järgnevalt on toodud lühiülevaade disainitud piirkondlikest koostöömudelitest.

I Karjääriteenuste koostööd koordineerivad mitteformaalsed maakondlikud võrgustikud

1. Koolid loovad omavahelised koostöövõrgustikud, milles teevad koostööd teiste osapooltega. 2. Maakondlikud karjääriõppe ainesektsioonid. 3. Töötukassa kohalike spetsialistide loodud maakondlikud võrgustikud. 4. Maakondlikud koolijuhtide ja/või õppejuhtide ühendused, kus arutatakse ja koordineeritakse omavahel ka karjääriteenustega seotud teemasid ja koostööd.

Mitteformaalsed võrgustikud on praegu Eestis levinuim piirkondliku koostöö tasand, millega kaasnevad ka mitmed väljakutsed.

Esiteks seotus inimese, mitte ametikohaga. Kui inimene vahetub, on oht võrgustiku lagunemiseks.

Kõik piirkonna koolid ei ole kaasatud.

Olulised eksperdid või osapooled jäävad kaasamata, kui eestvedaja neid ei tunne.

Võrgustiku tegevuste ja koordineerimise rolli rahastada on keeruline.

Suurtes maakondades on vaja liigendust väiksemateks piirkondadeks, sest võrgustikud võivad kasvada tõhusa haldamise ja ühisosa omamise jaoks liiga suureks.

Kui karjäärikoordinaatori rolli täidavad lõpuklasside klassijuhatajad, vahelduvad võrgustikus osalejad igal aastal.

Koolijuhtide võrgustikes toimuvate arutelude juurde on oluline täiendavalt kaasata karjäärispetsialiste.

II Kool võtab karjääriteenuste koostöö korraldamisel eestvedaja rolli

1. Kool eraldab ressursi, palkab spetsialistid (nt karjäärikoordinaatori või karjääriõpetuse õpetaja), pakub teenust piirkonna väiksematele koolidele. 2. Piirkonna koolid palkavad mitme peale karjääriõpetuse õpetaja ja/või karjääriteenuste koordinaatori.

Peamised väljakutsed selle mudeli puhul on: 1) keeruline ressursside hankimine koostöö korraldamiseks; 2)inimeste arv võrgustikus võib minna väga suureks, eriti kui kaasatakse lastevanemaid, vilistlasi, piirkondlikke ettevõtjaid; 3) keeruline on arendada välja ühist süsteemi koolide vahel, kus oma tavad on juba välja kujunenud; 4) ühel koolil pole hoobasid ja ressursse teisi koole vedada.

Koolide karjäärispetsialistid nimetasid koolide tandemõppe ja koolidevahelise koostöö korraldamist pärssivate asjaoludena õige kontaktisiku leidmise keerukust ja aktiivsematel koolidel juba olemasolevaid traditsioonilisi formaate. Paremini toimib üldhariduskoolide ja (piirkonna) kutseõppeasutuste koostöö.

III Kohalik omavalitsus võtab karjääriteenuste koostöö korraldamisel eestvedaja rolli

1. Kohalik omavalitsus kutsub kokku piirkondliku võrgustiku. 2. Kohalik omavalitsus palkab spetsialisti, kes toetab mitut kooli paralleelselt. 3. Kohalik omavalitsus loob omavalitsuse juurde allasutusena karjääriteenuste tugikeskuse, mis teenindab kõiki piirkonna koole. 4. Ühe piirkonna omavalitsused koostööna loovad karjääriteenuste tugikeskuse, mis toetab eri koole.

Kuigi sellist mudelit veel ei kohta, on sellel teiste mudelitega võrreldes mitmeid eeliseid: 1) võrgustiku hoidja ja looja vastutus on kohalikus omavalitsuses selgem ja otsesemalt seotud ka haridusvaldkonnaga; 2) maakonna tasandi mitteformaalsetes võrgustikes pole eestvedajad tingimata alati ise haridusvaldkonnast; 3)-võimaldab konkreetsel inimesel/inimestel spetsialiseeruda karjääriteemadele.

Kõik kirjeldatud mudelid eeldavad omavalitsuse suurt tuge karjääriteenuste valdkonnale, samas enamikul omavalitsustel ei ole üldist hariduse tugikeskust, mille alla võiks karjääriteenused liita või mille mudelit kasutada karjääriteenuste tugikeskuse loomisel eeskujuna. Väljaspool konkreetset kooli tegutseval karjäärispetsialistil võib olla keerulisem teha koostööd koolisiseselt ja aineõpetajate toetamisel karjääriteemade integreerimisel ainetundidesse. Väljakutse võib olla ka teiste piirkondlike spetsialistide (näiteks töötukassa maakondliku keskuse) kaasamise vähenemine.

IV Karjääriteenuste võrgustik on omavalitsuse hariduse ja noorsootöö koostöövõrgustiku osa

Mudeli puhul on eestvedajaks samuti kohalik omavalitsus, võrgustiku koordinaatoriks omavalitsuse haridusosakond ja selle spetsialistid. Karjääriõppe osapooled on kaasatud laiemasse haridus- ja noorsotöö valdkonna koostöövõrgustikku omavalitsuse sees.

Sellise võrgustiku eeliseks on formaalhariduse, huvihariduse ja noorsootöö suurem lõimitus ning osapoolte tihedam koostöö, mis loob soodsama pinnase ka muudeks koolivälisteks partnerlusteks. Mudel sobib pigem linnadele, kus eri asutused on ühel territooriumil tihedamalt koos. Hajaasustusega piirkondades on spetsialiseerunud keskuste vahel keeruline liikuda.

Praegu toimub karjääriteenuste koostöö enamasti mitteformaalsete võrgustike tasandil ning sõltub tihti üksikutest eestvedajatest. Intervjueeritud ekspertide hinnangul on kõige jätkusuutlikum mudel karjäärikoostöö arendamine kohalike omavalitsuste eestvedamisel piirkondlike karjäärikoordinaatorite või karjäärikeskuse näol sarnaselt mitmes piirkonnas toimivale hariduse tugikeskusele või ka selle osana. Taolistesse keskustesse on hariduse tugispetsialistid koondatud kooliüleselt.

Sõltumata formaadist on koostöömudeli jätkusuutlikkuse kriteeriumid kindla vastutaja olemasolu (vastutus on seotud asutuse ja rolli, mitte isikuga), rahatugi tegevuste läbiviimiseks (nii tegevuste teostamiseks kui nende koordineerimiseks) ja süsteemsus osapoolte kaasamisel.

Toimivate mudelite ellurakendamine eeldab asjaosaliste ühiseid baasteadmisi karjääri kujundamisest ja karjääriõppest. Piirkondlike tugiteenustena saab korraldada nt mentorlust koolis, koolide vahel või võrgustikus laiemalt, ühiseid koolitusi ja töötubasid, kovisioone, arutelusid jms.

Raportis on esitatud ka karjääriteenuste rakendamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamise põhimõtted ja indikaatorid kooli ning piirkonna tasandil ning nimistu elementidest, mille olemasolu on kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse saavutamise eeldused.

Mudelite põhjalike kirjeldustega on võimalik tutvuda Haridus- ja Noorteameti veebilehel raportis https://harno.ee/karjaariope. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Tutvu%20ka%20piirkondlike%20karj%C3%A4%C3%A4riteenuste%20mudeli%20raportiga_0.pdf