Eesti Vabariigi president Alar Karis kuulutas hiljuti välja TI-hüppe ehk algatuse hakata koolides laialdaselt kasutama tehisaru. Eesti Masinatööstuse Liit otsustas seepeale küsida tehisarult, mida ta soovitab noortele, kes alles peavad aru, kelleks tulevikus saada. 

Kahele tehisaru keskkonnale, OpenAI-le ja Anthropicule, esitati üks ja sama lihtne küsimus: „Millised 15 eriala on Eesti majanduse jätkusuutlikkuse jaoks olulised?“ Sisend oli meelega üldsõnaline ja umbkaudne, kuna kui tehisarule liiga täpselt kõik ette anda, mõtleb see kõik ka täpselt välja. „Pigem tahtsime teada, kas ta suudab leida adekvaatsed vastused küsimusele, mida üks tavaline noor pikemalt mõtlemata esitada võib,“ selgitab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran. Tema sõnul sai eksperimendi õnnestunuks lugeda siis, kui tehisaru välja pakutud erialad ja valdkonnad Eesti analüütikute ja ettevõtjate omadega kattuvad.  

Katse tulemusena selgus, et väga suuri erinevusi tehisaru ja ekspertide välja pakutud erialadel ei olnud. Laias laastus on kõik nimetatud praktilised ning reaalainetel baseeruvad valdkonnad, mida on tulevikus kindlasti vaja. 

Tehisaru tuleb nii või naa

Kui taoline eksperiment õnnestus, kas siis noorte karjäärinõustamise võibki tehisaru hooleks jätta? Silme ette tekib tulevikuutoopia, kus lapsed istuvad järgemööda ekraani ette, mis nimetab neile nende tulevase elukutse. Harani sõnul oli katse eesmärk aga pigem rõhutada, et tulevikus küsivad inimesed tehisarult järjest rohkem nõu, mistõttu on oluline õpetada neile piisavalt analüütilisi oskusi, et nad suudaksid saadud infot õigesti tõlgendada ja kasutada. 

Eesti Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse liige Margit Rammo tõdeb, et tehisarust ei pääse ükski valdkond ja karjäärinõustamise maailmas on seda teemat juba arutatud. Nimelt kogunesid eelmisel aastal Norras Põhja- ja Baltimaade eksperdid, kes arutasid, kuidas tehnoloogia ja sealhulgas tehisaru võiks karjäärivaldkonnas kasulik olla. Aasta lõpus said karjäärispetsialistide eriala liidud üle maailma ka kokku. „Mõlemal üritusel leiti, et meil tuleb tehisaru paremini tundma õppida, et teenuseid kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks muuta. Karjäärispetsialistid annavad tehisarule sisendi, seega peavad nad oskama seda kasutada,“ ütleb Rammo.  

Tehisaru rakendades tuleb silmas pidada palju asju. Eelkõige tõsteti esile andmekaitset ja eetilisi aspekte: tehisaru kasutamisel isiklikuks otstarbeks ei tohi info, mida sellele antakse, internetisügavustes üle maailma uitama minna. „Konfidentsiaalsus on nõustamise töös väga oluline, kuna selle tegevusega käib kaasas igasuguste andmete jagamine,“ leiab Rammo. Ta lisab, et Põhjamaade kogunemisel nähtigi andmelekke ohtu ja leiti, et globaalsete suurte teenuseosutajate asemel peaks välja töötama regionaalsed tehisaru lahendused. „Nii on lihtsam tagada konfidentsiaalsust ja ka seda, et info on kvaliteetne ja tõenduspõhine, mitte suvaliselt genereeritud.“ 

Andri Haran on sellega nõus. Tema sõnul ei ole küsimus ju selles, kas tehisaru kasutusele võtta – see juhtub nii või naa –, vaid selles, kui tõene saadud info on. „Me ju teame, et kui me näiteks ChatGPT-lt midagi küsime, tuleb üldjuhul teha faktikontroll, sest saadud vastused ei pruugi olla õiged. Aga võime eeldada, et juba üsna pea muutub see laialdaselt kasutatavaks tööriistaks, mis annab üsna adekvaatseid vastuseid,“ räägib Haran. Tema hinnangul võib juba praegu arvestada, et lihtsamate valikute tegemise võtab AI tulevikus üle. 

Karjäärinõustajat ei asenda

Kui mõelda inimeste nõustamise peale, siis tehisaru kasutamiseni klienditöös on Margit Rammo sõnul veel pikk tee minna. „Praegu on seal inimaju ikka väga vaja. Aga tööturu ja hariduse infot kättesaadavamaks teha ning klientide tagasisidet edaspidises töös kasutada – seda saab tehisaru küll,“ ütleb Rammo. 

Värskelt on koolide jaoks valminud uus karjäärinõustamise juhend, mille koostamisel tehisaru peale ei mõeldud. Seda muuhulgas põhjusel, et tegemist ei ole otseselt karjäärinõustamise rakendamise dokumendiga. „Juhend on abiks koolijuhile, kes peab õpilaste karjäärinõustamise süsteemi üles ehitama. Täpsemalt on seal kirjas, kuidas karjäärinõustamine õppekavas kajastub, milliseid inimesi on selleks vaja, milliseid metoodikaid ja lähenemisi olemas on,“ selgitab Rammo. 

Ohtu, et uus juhend tehisaru tõttu kiiresti kasutuks muutub, tema sõnul ei ole. „Küll aga peab koolijuhi, õpetaja või noore allikakriitilisus laienema ka tehisarule – oluline on aru saada, mis selle taga tegelikult on ja kust see info tuleb.“  

Mõistagi on karjäärinõustamisel selle kõrval, kelleks oleks mõistlik saada või keda Eesti majandus vajab, ka palju muid tahke. Ja see on hea, vastasel juhul leiaksime end tõesti fantaasiafilmist. Lisaks ei oska tehisaru veel kõige vajalikuga arvestada. „Olukorrani, kus AI suudab anda noorele piisava üldistusastme ja detailsusega infot mänguliselt ja atraktiivselt – kusjuures täpselt sel ajal, mil noor seda vajab – on veel pikk maa minna,“ ütleb Rammo. „Ma arvan, et iga noor on tehisarult sel teemal nõu küsinud, aga pärast pöördunud abi saamiseks ikkagi usaldusväärse inimese poole. Kõik oleneb sellest, kus noor oma vajadustega parajasti on.“ Rammo sõnul siin mustvalget lahendust pole ja ilmselt ongi ka tulevikus mõistlik päris aru ja tehisaru abi kombineerida. 

Midagi sellist karjäärinõustamises juba ka tehakse. Nimelt on Eestis loodud üks näomiimika jälgimise tehisaru, mis aitab inimesel intervjuudeks valmistuda. Inimene salvestab oma esinemise ära ja taustaandmestiku põhjal ütleb tehisaru talle, kuidas ta end presenteeris: kui veenev ja enesekindel oli ning kui sõbralik välja paistis. „Kui kasutada seda tehnoloogiat tööle või kooli kandideerimiseks valmistumisel, võib sellest kasu olla küll,“ leiab Rammo.