Tallinna Kullatera lasteaias hakkab lõpule jõudma põnev roheprojekt, mis pööras tähelepanu säästmise ja taaskasutuse teemale ning mille raames vahetati nii mänguasju, riideid kui ka raamatuid. 

Lasteaia projektijuht Kärt Tagel räägib, et kuiKeskkonnainvesteeringute Keskus avas taotlusvooru „Lasteaialaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamine“, arutati omavahel, kuidas ületarbimise ja taaskasutuse teemat lastele parimal moel arusaadavaks teha. Kullatera lasteaed on liitunud „Rohelise kooli“ programmiga ning keskkonnaprobleemidest ja säästliku eluviisi tähtsusest on lastele räägitud ka varem. Prügikastid prügi sorteerimiseks pandi rühmadesse poolteist aastat tagasi ja lapsed on harjunud prügi sorteerima. Oktoobris käis lasteaias külas elektrijänes ja viis läbi mängulises vormis koolituse elektrist, selle säästmisest ja mõjust keskkonnale. Lapsed teavad, et pärast ruumist lahkumist peab tule ära kustutama, käsi pestes ei tohi vett jooksma jätta, paberit tuleb säästlikult kasutada jne – kõige selle üle arutlevad õpetajad lastega. Lasteaias järele jäänud toidu viib juba mitu aastat üks talunik oma kanadele, et toitu mitte raisata.

Kuna Kullatera lasteaias on õppeaiad ja taimekastid, kasvuhoonet aga mitte, tuli mõte soetada projektiraha eest lasteaiale kasvuhoone ning seda talvisel ajal ringmajanduse ja taaskasutuse propageerimiseks ära kasutada. Nii valmiski projekt „Kullatera väikesed rohesammud suurte muutusteni“.

Mänguasjade vahetus tekitas lastes elevust

Eelmise aasta lõpus paigaldatud kasvuhoonest sai talvisel ajal vahetuspunkt, mis oli avatud nii lastele, lastevanematele, lasteaiatöötajatele kui ka tervele kogukonnale. 

„Jaanuaris kuulutasime välja mänguasjade vahetuse. Kuna selline kogemus oli meie jaoks esmakordne, olime ootusärevad, kuidas vanemad ettepaneku vastu võtavad,“ räägib Kärt Tagel. Selgus, et väga hästi. Mänguasju toodi kastide viisi: klotse, puslesid ja lauamänge, pehmeid mänguasju, nukke, nukunõusid, mudelautosid, palle, aga ka beebidele mõeldud lelusid, sest paljudel lastel on kodus nooremad õed-vennad. 

Lisaks vanematele tõid kodudest mänguasju ka lasteaiatöötajad, kelle lapsed on juba suured ja asjad niisama seisavad. Õpetajad viisid ka rühmadest vahetuspunkti mänguasju, millega kaua ei olnud mängitud, ja võtsid midagi asemele, näiteks mõne põneva lauamängu.

Kärt Tageli sõnul oli hommikuti ja õhtuti vahetuspunktis kogu aeg rahvast. Mõnikord ka päevasel ajal, sest kõrvaltänavas asub Kesklinna Perepesa, kus käivad oma vanemetega lapsed beebidest kuni koolieelikuteni ning kellele samuti vahetuspunktist teada anti. Infot jagati ka teiste kesklinna lasteaedade õppejuhtidega. Autovärav seisis päev otsa lahti ja tänavale pandi suur silt, mis julgustas sisse astuma.„ Meie eesmärk oligi olla ka kogukonnale avatud,“ selgitab Kärt Tagel. „Kuna panime jooksvalt iga päev asju juurde, veensid lapsed vanemaid igal õhtul enne kojuminekut kasvuhoonest läbi astuma ja enamasti võeti sealt ka midagi kaasa. Lastele meeldisid eriti üllatusmunade vidinad ja muud tillukesed asjad, mida oli terve kastitäis. Ka üks hiigelsuur kaisuloom, roosa ükssarvik, leidis väga kiiresti uue omaniku.“ 

Vanemate arvates oligi mänguasjavahetuse puhul tähtis kasvatuslik pool, mis õpetab lapsi oma asju teistega jagama. Kärt Tageli sõnul rääkis üks ema, et tema laps ei olnud alguses nõus ühestki mänguasjast loobuma, kuigi polnud nendega mitu aastat mänginud. Nüüd saidki vanemad kodus lapsega selle üle arutleda, et asju on kogunenud liiga palju ja need võiksid teisi lapsi rõõmustada. Soovi korral võis laps mõne uue mänguasja asemele võtta. 

Riiete vahetus oli vanemate hulgas populaarne

Mänguasjade järel pandi kasvuhoonesse välja laste riided ja jalanõud. „Riideid toodi väga palju: jopesid, kombinesoone, pükse, kampsuneid, pusasid, kleite, pluuse, särke, jalanõusid, mütse, kindaid, sokke, sukkpükse jne – kõik korralikud, terved ja puhtad asjad. Et vanematel oleks lihtsam, paigutasime tüdrukute ja poiste riided eraldi ja suuruste kaupa,“ räägib Kärt Tagel.

Ta lisab, et kui mänguasjavahetus oli ootuspäraselt populaarsem laste seas, siis riiete ja jalanõude vahetus vanemate hulgas. „Lapsed kasvavad ju riietest ja jalanõudest kiiresti välja ja need jäävad lihtsalt seisma. Lapsevanemana tean, kui palju asjade uuskasutuskeskusesse viimine või müümine aega ja energiat võtab.“ 

Vahepeal korraldatud tagasisideküsitluses tõidki vanemad välja, et on väga tänulikud võimaluse eest kodus kasutuseta jäänud asjad vahetuspunkti tuua ning sealt täiesti tasuta midagi uut asemele leida. Praegusel majanduslikult keerulisel ajal, mil hinnad aina tõusevad, on see lastega perede jaoks suur asi. Palju rõhutati ka taaskasutuse keskkonnasäästlikku külge. Selle asemel et kogu aeg poest uusi asju osta, võiksid asjad rohkem käest kätte käia. Vanemad avaldasid soovi, et lasteaed korraldaks selliseid vahetusnädalaid ka edaspidi.

„Kui alguses oli plaanis viia ülejäänud riided koos lastega uuskasutuskeskusesse, siis vanemate soovi arvestades panime need järgmise korrani hoiule,“ ütleb Kärt Tagel. „Õpetajad on projekti raames käinud lastega ka taaskasutuskeskuses, Humana poes ja laos, kus lapsed said teada, kuidas riided sinna jõuavad, ning nägid, kuidas neid sorteeritakse. Humana töötajad viisid lasteaias aiarühmadele läbi ka T-särgi töötoa. Iga laps pidi võtma kodust kaasa vana ühevärvilise T-särgi, millele sai tekstiilivärvidega maalida või markeritega joonistada ja mida võis templitega või šablooni abil kaunistada. Tore oli näha, kui erinevalt lapsed sellele ülesandele lähenesid. Rühmades käies võib näha, et mõnel lapsel on praegugi enda kaunistatud T-särk seljas.“

Raamatute vahetus pöörab tähelepanu raamatuaastale 

Märtsi alguses algas kasvuhoones raamatute vahetus, mis osutus samuti menukaks. Vanemad ja õpetajad tõid lasteaeda sadu raamatuid: alates väikelastele mõeldud pappkaantega raamatutest ja muinasjuttudest ning lõpetades teatmeteostega. Toodi vanu ning päris uusi raamatuid, aga ka ligi 150 Tähekese ajakirja varasematest aastatest. „Eesti raamatu aastal pöörame lasteaias raamatutele tavapärasest rohkem tähelepanu ja loodame, et seegi algatus innustab lapsi rohkem lugema,“ ütleb Kärt Tagel.

Raamatuid on rühmades palju ja lastele meeldib, kui neile ette loetakse. Aiarühmades on kasutusel projektõpe ning kui tekib vajadus mis tahes teemat käsitleva raamatu järele, toovad vanemad neid ka kodudest, et lapsed saaksid neid rühmas koos uurida.

Raamatuaastaga seoses on vanemate rühmade lastel ees külaskäik Tallinna Lastekirjanduse Keskusesse ja noorematel Tondi raamatukokku. Sõimerühma lastele aga tuleb raamatukoguhoidja rühma raamatuid tutvustama.

Tulekul on põnev leiutamiskonkurss

Veel seisab ees leiutamiskonkurss, mis märtsi teises pooles kogukonnaüritusena välja kuulutatakse. „Osalejatel tuleb lasta fantaasial lennata ja taaskasutusvahenditest mingi põnev asi välja mõelda,“ selgitab Kärt Tagel. Kaasata tahetakse ka ümberkaudsed Kitseküla, Magdaleena, Kiisa ja Südamekese lasteaiad. Iga lasteaed võib esitada viis tööd ja kõigist neist pannakse kasvuhoones välja leiutiste näitus.  

Alles pärast seda saab kasvuhoone kasvuhoonena kasutusele võtta. Rühmades kasvatatakse juba taimi ette: lapsed panevad õpetajate juhendamisel seemneid mulda, et mai lõpus või juuni alguses need kasvuhoonesse istutada.

Kullatera lasteaias on kaks väikest õppeaeda, kuhu on aastaid pandud kasvama tomatit, kurki, paprikat, porgandit, kartulit, kõrvitsaid, maasikaid. Lisaks hooldab iga rühm taimekaste. Taimi kastavad ja nende eest hoolitsevad lapsed ise. „On väga oluline, et laps näeb taimede tärkamist ja kasvamist. Lapsed, kellel maavanaemasid ega maakodu pole, saavadki selle kogemuse lasteaias,“ lausub Kärt Tagel.

Vahetuspunkti-kasvuhoone projektiga jäädi lasteaias tema sõnul väga rahule, sest see liitis nii lasteaiaperet kui ka kogukonda. „Vahetuspunktist sai igapäevane kogunemiskoht. Lapsed rääkisid kodus lasteaia tegemistest ja vanemad arutlesid nendega säästlikkuse ja taaskasutuse teemade üle. Just nii saavadki lasteaed ja kodu koostööd teha. Lisaks hakkasid vanemad omavahel rohkem suhtlema. Kuna projekt nii hästi õnnestus, on eesmärk seda korrata. Lisaks on tulnud palju häid mõtteid edaspidiseks.“

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Mida annab lasteaiale projektides osalemine?

Piret Määr, Tallinna Kullatera lasteaia direktor

Selliste projektide peamine eesmärk on muuta lasteaiapäevad laste jaoks võimalikult toredaks ja huvitavaks ning õppetegevused mitmekesisemaks ja lõbusamaks. Viimase aja suund alushariduses ongi just mitmesuguste tulevikuoskuste arendamine ehk teisisõnu päris elu õpetamine, mida see projekt teebki. 

Samuti on väga tähtis kaasamine ja koostöö. Eesmärk on, et lapsed õpivad omavahel koostööd tegema ning ka vanemad oleksid kaasatud. Selle KIK-i projektiga jõudsime lõpuks nii kaugele, et saime teha aktiivset koostööd terve kogukonnaga. Ka meie lasteaia lähedal asuvast Perepesast on paljud vanemad koos lastega käinud vahetuspunktis asju toomas ja võtmas. Samuti on käidud teistest lasteaedadest. Lasteaia lahtioleku ajal on autovärav avatud ja suur silt kutsub kõiki möödujaid sisse astuma. Olime heas mõttes üllatunud, et algatus nii hästi käima läks ja sellest nii hästi osa võeti. Lisaks osaleb meie lasteaed ka mitmes teises projektis ja lasteaias käib palju külalisi.