Emakeelepäeval anti Tartus haridus- ja teadusministeeriumis Peeter Põllu saalis toimunud pidulikul aktusel kätte 2024. aasta keeleteo auhinnad. Teiste seas pälvis tunnustuse Häädemeeste Keskkooli õpilase Rute Marie Maddisoni koostatud „Äädemeeste aabits“, mis valmis 11. klassi uurimistööna ja millele ta on teinud nii teksti- kui ka pildiosa.  

Rute Marie sõnul võttis aabitsa tegemine aega terve aasta. Töö koosnes mitmest osast: tuli välja valida murdekeelsed sõnad ja laused ning joonistada juurde pildid. 

„Kuigi olen ise Häädemeeste kandist Kablist pärit, ei teadnud ma kohalikust murrakust midagi,“ tunnistab Rute Marie. „Kui mulle koolis uurimistööks seda teemat pakuti, tundus see huvitav. Tahtsingi valida midagi, mis oleks tehtav, aga mida tehes õpiksin juurde ka midagi uut.“

Alustuseks tutvus ta kohaliku rahvaluuleuurija Marta Mäesalu murdekogumiku tekstide ja sõnaseletustega ning käis Mulgimaal murdelaagris. Rute Marie sõnul oli kõige raskem aabitsasse sobivaid sõnu ja väljendeid leida ja sõnade tähendusi uurida. Samas oli põnev teada saada, kust mingi sõna on tulnud ja kus sõnade juured kokku jooksevad.

„Enamikust sõnadest sain aru, aga oli ka täiesti arusaamatuid,“ räägib neiu. „Väga ilus sõna on minu meelest „ablus“, mis tähendab männiokast. „Irama“ on mürama ja hullama, „lorukapukas“ laiskvorst ja „nosu“ polegi nina, nagu arvata võiks, vaid nohu.“

Rute Marie ütleb, et valis aabitsasse sõnu ja lauseid mitte ainult tähenduse järgi, vaid valikut mõjutas ka pildipool. „Kuna joonistasin aabitsasse kokku kümme suurt tervet lehekülge täitvat pilti ja lisaks 17 väikest, mõtlesin ka sellele, mida oleks hea joonistada.“

Sisu loomine ja piltide tegemine meeldisid talle võrdselt. „Murdesõnade uurimine oli minu jaoks uus ja huvitav, sain palju teada. Joonistamine on mulle tuttav tegevus, aga nii suures mahus pole ma seda varem teinud. Olin teinud pilte, mis räägivad mingit lugu. Aabitsa puhul oli see nagu pikema loo jutustamine piltide kaudu ning kindlasti mahukam ja teistmoodi. Ehkki tööd oli palju, oli seda mõnus teha. Pildid joonistasin arvutis, sest nii läks kiiremini.“

Rute Marie kiidab ja tänab oma juhendajaid, kes olid talle palju toeks ja abiks. Eesti keele õpetaja ja raamatukoguhoidja Ave Varik aitas teemasse sisse minna ja sisu osas, kunstiõpetaja Marika Ristmäe juhendas pildi ja kujunduse poolt. 

„Esimest korda sain omatehtud aabitsat käes hoida augustis selle esitlusel Häädemeeste muuseumis. Oli väga lahe tunne,“ meenutab Rute Marie. „Kõige toredam on, et aabitsa vastu on olnud suur huvi. Olin üllatunud, et nii paljud soovisid selle endale osta.“

Kevadel lõpetab Rute Marie keskkooli ja tahab jätkata õpinguid mõnel humanitaar- või kunstierialal. „Praegu on küll nii läinud, et see, mis ma seni olen teinud ja mille vastu huvi tundnud, avab mingi ukse. Mul on võimalus sellel alal edasi õppida või seda lihtsalt huvi pärast teha.“

Juhendaja Ave Varik kiidab Rute Marie põhjalikkust ja sihikindlust. Ta ütleb, et eeskujuks võeti „Muhu oabits“ ning et teemasse sisse minna, küsiti nõu ka Tartu Ülikooli murrete professorilt Karl Pajusalult, kes on samuti Häädemeeste kandist pärit. Tema kutsus neid Mulgimaale murdelaagrisse, kus kohtuti teiste murdeuurijatega. Professor koostabki oma meeskonnaga praegu Häädemeeste murraku sõnaraamatut ja otsib inimesi, kes võiksid talle abiks olla ja selgitusi anda. Paraku on alles vaid üksikuid vanemaid inimesi, kelle kõnepruugis on murrakule omaseid jooni või kes mäletavad mingeid sõnu ja väljendeid. 

Ave Varik räägib, et aabitsas on 32 lehekülge, iga tähe juures mõni lause, mõistatus, mõttetera, rahvatarkus, u-tähe juures ussisõnad. Kõiki tähti aabitsas ei ole. H-tähte ei ole põhjusel, et Häädemeeste murrakus ei alga ükski sõna selle tähega. 

„Tekste otsisime koos, aga Rute Marie tegi lõpliku valiku ja otsustas, mis aabitsasse läheb. Ta otsis ise ka hästi palju materjali ning tegutses väga pühendunult ja iseseisvalt. Kuna Rute on hea joonistaja, tegi ta ise kõik illustratsioonid, et ka seda külge endast näidata.“ 

Õpetaja lisab, et uurimistöö eest sai Rute Marie hindeks viis plussi ning tema töö esitati ka õpilaste teadustööde konkursile.

Ave Variku sõnul teeb rõõmu, et Häädemeeste Keskkoolis on mitu aastat järjest tehtud kodukohaga seotud töid. „Kõigepealt tegid kaks 8. klassi tüdrukut värviraamatu, kus on sees meie kirikud, seltsimajad, koolid, rahvariided jne. 2023. aastal valmis 11. klassi uurimistööna tähestiku põhimõttel Häädemeeste-teemaline töövihik, kus on mitmed kodukandiga seotud teemad. Nüüd on meil ka oma murdekeelne aabits. Tegemisel on murrakut tutvustav tööraamat, mille kallal ma praegu ise töötan.“

---

Millised olid 2024. aasta parimad keeleteod?

Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Helin Kask ütleb, et kokku kandideeris 2024. aasta keeleteo tiitlile 33 keeletegu. Nagu igal aastal, anti välja peaauhind, mille saaja otsustavad kõik taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, ning rahvaauhind, mille väljaselgitamiseks sai igaüks veebis oma lemmiku poolt hääletada.

Peaauhinna saaja otsustasid ministrid väga üksmeelselt. 2024. aasta keeleteo peaauhinna võitis Paul-Eerik Rummo James Joyce’i monumentaalse romaani „Ulysses“ tõlkimise eest eesti keelde. Toodi esile, et selle 878-leheküljelise eripärase ja mitmekihilise romaani suurepärane tõlge on ühtlasi tugev märk eesti keele elujõulisusest ja kestlikkusest. 

Lisaks tunnustasid ministrid veel kolme keeletegu.

Narva Pähklimäe Kool pälvis tunnustuse keeleralli eest, kus lõimitakse eesti keele õpe Eesti teema-aastatega. See võimaldab õpilastel süveneda eesti keele ja kultuuri rikkusesse.

Eestikeelsele õppele üleminekuga seoses toodi esile ka Tallinna Ülikooli eesti keele keskuse tegevus. Keskus loodi 2024. aasta kevadel TLÜ humanitaarteaduste instituudi juurde ning see ühendab eesti keele õppimise, õpetamise ja uurimisega tegelevaid keele- ja haridusteadlasi. Keskus koordineerib valdkonna teadustööd, metoodikaarendust, uudsete metoodikate levitamist, korraldab koolitusi ning aitab panustada õpetajate järelkasvu.

Samuti tõstsid haridusministrid esile Häädemeeste Keskkooli õpilase Rute Marie Maddisoni koostatud ja kujundatud „Äädemeeste aabitsa“, mis sisaldab kohalikke tekste, mõistatusi, sõnade seletusi ja vahvaid illustratsioone. Ministritele meeldis, et aabitsa tegemise algatus tuli kogukonnast ning et see valmis õpilastööna. 

2024. aasta keeleteo rahvahääletuse võitis Jegor Andrejev Eesti Laulu 2024. aasta võiduloo „(nendest) narkootikumidest ei tea meie (küll) midagi“ viipekeelse tõlke eest. Lisaks laulusõnadele andis tõlge suurepäraselt edasi emotsiooni ja muusikalise elamuse. Võit oli ülekaalukas, esikoht sai pea kaks korda rohkem hääli kui teine koht. 

Teise koha pälvis Kõnetoru keelejutud sotsiaalmeedias. Sotsiaalmeediakonto postitused tutvustavad eesti keelt lihtsas ja kaasahaaravas võtmes ning toovad keeleteaduse tavainimesele lähemale.

Kolmanda koha said rahvahääletusel Pakendikeskuse ja reklaamiagentuuri Tabasco koostöös valminud reklaamid, mis reageerivad humoorikalt ja nutikalt päevakajalistele sündmustele ning kus kasutatakse kujundlikke väljendeid ja vaimukat keelemängu. 

Lisaks keeleteo auhindadele anti emakeelepäeval üle keelekümbluse kvaliteediauhinnad ja parima kõrgkooliõpiku auhind.

Helin Kask kutsub koole üles märkama kogu õppeaasta jooksul keeleteo auhinna väärilisi algatusi ja neist aegsasti teada andma. Keeleteo auhinna kandidaate saab taas hakata esitama detsembris, aga et need meelest ära ei läheks, võib kohe kirjutada helin.kask@hm.ee.

Tiina Vapper