Riigieksamid saabuvad sel aastal natuke teistmoodi ja selle peamine põhjus on teatavasti põhikoolieksamite toimumise aeg. Kui varasemalt sooritasid põhikoolilõpetajad oma eksamid juunis, siis nüüd hakkavad nad neid tegema juba aprillis. Mai keskpaigaks ollakse eksamitega ühel pool. Sellega on seotud ka üks peamisi muudatusi varasemaga võrreldes. 

Kui avalikustati info, et põhikoolieksamite aeg tõstetakse varasemaks, oli otsuse kriitikute üks peamisi argumente see, et enne eksameid ei jõuta kõiki teemasid läbi võtta või peab seda tegema kiirustades, mis peegelduks ilmselt ka eksamitulemustes. Haridus- ja Noorteameti (Harno) hindamiskeskuse juhi Alge Ilosaare sõnul jäetakse lõpueksamitest selle probleemi lahendamiseks teatud teemad välja. „Et põhikoolieksamid liigutati ettepoole, tähendab, et ligi kuu võrra tunde lükkub eksamijärgsesse aega. Nende õppematerjalid jäävad eksamiks omandamata. Umbes sellesama mahu raames on eksamikoostajate komisjon mõelnud, mida eksamist välja jätta,“ selgitab Ilosaar. Suurim murekoht seisneb tema hinnangul selles, kuidas motiveerida õpilasi pärast eksameid veel uusi teemasid omandama. „See on kindlasti üsna keeruline,“ nendib ta. 

Välisvaatlejad kaovad

Põhikoolieksamite ettepoole nihutamine pole aga ainus silmapaistev muutus, mis tänavu eksamiperioodiga kaasneb. Kui varasemalt viibisid keskkooli lõpueksamite ausa ja õiglase läbiviimise tagamiseks eksamiruumis ka välisvaatlejad, siis enam see nii ei ole. „Harno eelarves ei ole välisvaatlejate kaasamiseks enam raha ette nähtud, see on seotud riigi üldise kokkuhoiupoliitikaga,“ tõdeb Ilosaar. See tähendab, et kõikide eksamite korraldus hakkab olema analoogne põhikoolieksamite omaga, kuna seal vastutab eksamite õiguspärase ja õiglase läbiviimise eest juba praegu lõpueksamite komisjon. „Täpselt samamoodi, nagu kool tagab selle, et kontrolltööd sooritatakse õiguspäraselt, tagab nüüd kool ka riigieksamite puhul aususe,“ ütleb Ilosaar. 

Natuke koolide jaoks olukord ikkagi muutub, kuna eksamikomisjoni tuleb võtta üks liige juurde – eksamiruumis peab viibima vähemalt kaks komisjoniliiget. Kõik muu toimub koolide jaoks aga harjumuspäraselt. 

„Üldjuhul on iga muutus negatiivse fooniga, aga mina usun Eesti koolidesse. Seal adutakse, et kui tahame eksamitulemusi võrrelda, nagu me seda teeme, siis peame kõik koos eksamite õiguspärase ja ausa läbiviimise tagama. Igapäevases õppetöös tagatakse seda ju kogu aeg,“ räägib Ilosaar. 

Lisaks on selgunud, et uue plaani kohaselt jõuavad palju kuulsust kogunud e-eksamid kohale 2027. aastal. Ja kuigi täiemahulised katseeksamid tehakse järgmisel aastal, viiakse väiksem katsetus, millest igas aines võtab osa ligi tuhat õpilast, läbi ka tänavu. „Eksamite sisuvalmidus on olemas. Küsimus on tehnilise võimekuse taga, aga me ei pakuks sellist ajaplaani välja, kui ei oleks optimistlikud, et see õnnestub,“ ütleb Ilosaar ning lisab, et eelnev jutt ei kehti matemaatika kohta, kuna kuskil maailmas ei ole veel kindlaks tehtud, kuidas selles aines e-eksamid toimuma peaks. 

PISA test keskendub seekord loodusteadustele

Tänavu toimub ka järjekordne PISA uuring, mis on Eesti jaoks alati edukas olnud. Eelmisel korral saavutasime Euroopas esimese koha. Peamine testimisvaldkond, mis teatavasti roteerub, on seekord loodusteadused. Need sisaldavad lisaks matemaatika- ja loodusülesannetele nüüd ka keskkonna ja säästlikkusega seotuid. „Uuenduslik osa on ka õppimine digimaailmas, mille abil vaatame, kas õpilane on ennastjuhtiv või mitte. Need on väga huvitavad ülesanded,“ räägib Harno rahvusvaheliste uuringute juht Gunda Tire. 

PISA test toimub veebis. Et see õnnestuks, on eelkõige vaja väga head internetiühendust ja suurt ekraani, mis hõlbustaks lugemist. Lisaks klaviatuuri, kuna ligi pooled ülesannetest ei ole valikvastustega. „Vaadatakse ka seda, kas õpilane oskab kirjutada või mitte, see on osa testist,“ selgitab Tire, kelle sõnul ei ole valimisse sattunud lapsed midagi taolist kunagi näinud. Seega on tegemist kogemusega, mis samuti uuringutulemustes kajastub. 

Tire sõnul on ta viimased nädalad veetnud eri riikides ning vahetanud oma kolleegidega mõtteid ka PISA rolli kohta tänapäeva maailmas. Prantsusmaal jõuti uuringu üle arutledes järeldusele, et PISA ei ole pelgalt edetabel, vaid peegeldab maailma eri paikade kujutlust haridusest, mis omakorda peegeldub edetabelikohas. Tema sõnul teavad Eestis kõik, mis on PISA test, tänu tõsiasjale, et oleme saanud selles esikoha. „Ükskõik, kus sa paikned, sa saad ise otsustada, millises suunas sa liigud.“ 

Ühtlasi teeb võistlusmoment õnneks või kahjuks tihtipeale imesid. Mitmes vaesemas piirkonnas, näiteks Kesk-Aasias tehakse tänu PISA-le reforme, mille abil haridus areneb. Seda puhtalt soovist olla parem kui naaber. „Neil on vaja võistlusmomenti, ja see, et nad selle tõttu haridusest nii palju räägivad, on suur väärtus,“ räägib Tire. Ta lisab, et kuigi Eesti on Euroopas esikohal, peame ka meie mõtlema, kuidas seda kohta säilitada. „Millega me peaks rohkem arvestama ja mida ära kasutama, on need tõed, mis PISA uuringust välja tulevad. Need on teaduspõhised!“ lõpetab Tire.