Kui tõsiste teemadega tegelemise asemel on prioriteediks (m)asendustegevus (põhikooli eksamite aja nihutamine, koolivaheaegade pikkusega manipuleerimine jms), siis valdab lootusetuse tunne.

Haridus- ja teadusministri palju kiidetud nn hariduslepe (vt www.hm.ee/hariduslepe) sai eelmise aasta lõpus allkirjad. Tõsi, selles pütis pole eriti palju mett, tõrva see-eest küllaga. Et 79 kohalikust omavalitsusest ainult üheksa pidas lepet allkirjastamisvääriliseks, on kõnekas fakt.

Haridusleppe sõlmimise eesmärk pidi olema anda üldhariduse õpetajatele kogu ametit läbiv kindlus karjäärivõimaluste, töötasu ja -koormuse suhtes. Peaaegu iga koolis töötav õpetaja saab aru, et üldsõnalise leppega, millel puudub riigi garanteeritud finantskate, ei ole võimalik sõnastatud eesmärke täita. 

2024. aasta alguses toimunud õpetajate streigi tulemuseks oli naeruväärne palgatõus ja lubadus sõlmida hariduslepe, mis leevendaks kõige teravamaid probleeme – õpetajate palga mahajäämus riigi keskmisest töötasust ja õpetajate järelkasvu nappus. Teame, et 2025. aasta riigieelarves õpetajate palgatõusuks raha ei olnud ja 2026. aasta suhtes on lootust vähe. Siinkohal on paslik õnnitleda ministreid palgatõusu puhul: iga-aastane indekseerimine kergitab nende palka alates 1. aprillist paarisaja euro võrra. 

Mudel on, karjääri pole

Haridusleppe lisas on võimalik tutvuda nn õpetaja karjäärimudeliga. Seda lugedes tahaks naerda, aga samas ka nutta. Neljaastmelise karjäärimudeli alumisel astmel on oma imelist karjääri sissejuhatav õpetaja, keda kutsutakse leppes alustavaks õpetajaks. Tegelikult on paljudel ülikoolilõpetanutel mitmeaastane koolis töötamise kogemus ja siit küsimus: kas need õpetajad on nn alustavad õpetajad või juba õpetajad? 

Karjäärimudeli teksti lugedes jääb mulje, et karjääriredeli teisest astmest (õpetaja) enamik kõrgemale tõusta ei saagi. Astme kirjeldusest võime lugeda: „Sel astmel algab õpetaja kujunemine õpetamise eksperdiks, kolleegide arengu toetajaks ja professiooni eestvedajaks.“ Mis selle lausega öelda tahetakse, on minu jaoks selgusetu. Kui kaua kujunemine aega võtab ja mis saab sellest, kes ongi eksperdiks kujunenud? Jõuame järgmise huvitava kohani. 

Karjääriredeli järgmine aste on „vanemõpetaja“. Haridusleppe lisas on kirjas, et vanemõpetaja on silmapaistvalt hea ja tõhus õpetaja, kes toetab kvaliteetset õpetamist laiemalt. Kui laialt, on selgusetu. Kas leppe teksti koostajadki seda teavad? Astme kirjeldusest võib lugeda ka järgmist: „Õpetaja võib spetsialiseeruda kolme suunda: õpetamise ekspert; kolleegide arengu toetaja; kolleegide eestvedaja. Õpetaja tegutseb ka kooli, kogukonna ja KOV-i tasandil; võib alata töö õpetaja-uurijana.“ Kes on õpetaja-uurija ja mida huvitavat on tal uurida? Esitasin selle küsimuse pr Kallasele kohtumisel Loo koolis, vastust kahjuks ei saanud. 

Kuna vanemõpetaja nimetus toob teoreetiliselt kaasa palgatõusu (koefitsient 1,1), siis pingelise eelarvega koolid ei ole huvitatud sellest, et neil oleks arvukalt vanemõpetajaid. Kooli eelarvet silmas pidades on otstarbekas võtta tööle võimalikult palju kvalifikatsioonita inimesi, sest neile võib ka õpetaja alampalgaga võrreldes vähem maksta. Kuhu see kõik välja viib, see on omaette küsimus.

Õpetaja karjääri tipphetk saabub siis, kui ta saab meisterõpetajaks. Kui saab. Mida oodatakse meisterõpetajalt? Leppe tekstis on kirjas, et meisterõpetaja ülesanne on meisterlik õpetamine, kolleegide toetamine ja haridusinnovatsiooni loomine. Kas naerda või nutta sellise teksti peale? Edasi on veel lõbusam. Väljavõte karjäärimudeli testist: „Meisterlikkus väljendub silmapaistvalt tulemuslikus tegevuses ühes või mitmes suunas: õpetamise ekspert (näiteks metoodika, sihtrühmapõhise lähenemise arendaja ja uuriva rakendajana; õpivara ja tarkvaraprogrammide väljatöötaja ja uuriva katsetajana); kolleegide arengu toetaja (nt teiste koolide õpetajate mentori või koolitajana); kolleegide eestvedaja (näit üle-eestilise võrgustiku juht). Õpetaja töö mõju on üle-eestiline ja võib olla rahvusvaheline ning ta teeb uurimistööd oma valdkonnas.“

Karjääri kõrgeimale astmele jõudmiseks tuleb esitada taotlus koos vajalike dokumentidega Kutsekojale ja kõrge komisjon otsustab siis, kas olete meisterõpetaja austavat nimetust väärt. On teada juhtum, kus õpetaja pidi pöörduma kohtusse, et meisterõpetajaks saada. Põhjuseks tõsiasi, et inimene julges esitada tolleaegsele haridusministrile ebamugavaid küsimusi. Õpetajate liidu esindaja arvates oli selline käitumine täiesti sobimatu. Hoiatus kõikidele tulevastele meisterõpetajatele: ebameeldivuste vältimiseks hoidke end arvamust avaldades vaos.

Igas sepikojas olid omal ajal meistrid, sellid ja õpipoisid. Nii on ka koolis. Kui paar aastakümmet õpetajaametit pidanust ei saa meistrit, siis on ta valinud vale elukutse. Enamik kümneaastase staažiga õpetajatest peaks olema vähemalt vanemõpetaja nimetuse vääriline, paraku haridusleppe lisana kirja pandud karjäärimudel seda ei võimalda. 

Õpetajate koormus ja järelkasv

Mingil seletamatul põhjusel arvatakse, et hariduslepe koos karjäärimudeli rakendamisega vähendab õpetajate koormust. Õpetajate koormus saab väheneda siis, kui riigis on piisaval hulgal vajaliku kvalifikatsiooniga inimesi. Kui korraldada mõtteline eksperiment – kõik pensionieas olevad matemaatikaõpetajad lahkuvad töölt ja kvalifikatsioonita õpetajad vallandatakse –, siis … Edasi ei taha mõelda. Kas keegi üldse teab, kui palju on praegu puudu matemaatikaõpetaid, füüsika- ja keemiaõpetajatest rääkimata? 

Järelkasvu tekkimise eeltingimus on konkurentsivõimeline palk, ja seda juba alustaval õpetajal. Lennukaid fraase sisaldav karjäärimudel ei innusta õpetajaks õppima – selleks on vaja õpetajatööd väärtustavat palka ja töökeskkonda. Viimase risustamisega on kõvasti vaeva nähtud – kaasava hariduse mõtlematu rakendamine on viinud selleni, et ka kogenud ja palju näinud õpetajad ei taha enam koolis töötada. 

Lugedes järjekordset pressiteadet meie hariduselu edusammudest, jään tihti mõtlema, et võib-olla polegi jutt meie riigist ja koolidest, vaid haridusametnike peas eksisteerivast Utoopia koolist samanimelisel saarel. Head inimesed, kes te olete vastutavad meie hariduse käekäigu eest, lõpetage trummi tagumine ja üle maailma meie eduloost kilkamine ning hakake ometi tööle!