Agne Kosk. Foto: PERG

Õpetaja Agne Kosk: tehisaru loomingut ei saa riiulist ostukorvi tõsta 

Agne Kosk. Foto: PERG
5 minutit
376 vaatamist
  • „Me ei peaks tehisaru loomingut võtma valmistootena, mis riiulist ostukorvi tõsta,“ ütleb Pelgulinna Riigigümnaasiumi (PERG) keelte juhtõpetaja Agne Kosk. „Kui seda teed läheme, siis realiseeruvad paljud tehisaruga seotud hirmud – et mõtlema ei pea, sest lõpuks vastab tehisaru niikuinii tehisaru koostatud küsimustele.“
  • Kose sõnul ei ole õpilased piisavalt teadlikud tegemaks vahet, millal tehisaru toob rohkem kahju kui kasu. „See roll jääb koolisüsteemis alati õpetajale,“ lausub ta.

Kuidas hindate tehisaru kasutamise vajadust õppetöös? 

Tehisaru võiks õppetöös olla olulisel kohal, eriti kui on kindel, et õpilastel on sellele ligipääs olemas. Ühelt poolt saab tehisaru kasutada igasugusel ettevalmistusel.

Kas ja kuidas peaks saama tehisaru koolitöös kasutada?

Mina teen tehisaru abil peamiselt ideekorjet – lasen pakkuda 50 ideed või 30 näitelauset või kümme juhtumikirjeldust, valin parimad välja ja kui vaja, tegelen nendega ise edasi. Näen õpetamist ikkagi sellise rätsepatööna, kus õpetaja tunneb oma materjali suhtes omanditunnet – selle kokkupanemisel võib kasutada väga erinevaid vahendeid, kuid õpilasetele kasulikuks teeb ülesande see, kui õpetaja seda ise ka sügavuti tunneb.

Tehisaru aitab teha ära kõik sellise sügava õpetamise „lihttööd“ ja jätab palju aega kõrgema taseme mõtestamiseks. Ma arvan, et me ei peaks tehisaru loomingut võtma valmistootena, mis riiulist ostukorvi tõsta. Kui seda teed läheme, siis realiseeruvad paljud tehisaruga seotud hirmud: et mõtlema ei pea, sest lõpuks vastab tehisaru niikuinii tehisaru koostatud küsimustele. Kui aga võtame tehisaru nagu teisi suuri murranguid (trükikunsti, arvuteid, internetti), mis on saanud inimese mõtlemise n-ö pikenduseks, siis saame teha päris vingeid asju.

Millega tuleks tehisaru koolitustel arvestada?

Koolitamisel on palju suundi, mis on kõik olulised, sest murrangute puhul on vaja harjuda terve uue maailmakorraga.

  • Mis tehisaru üldse on – mida ta teeb ja mida (veel) ei tee? Kuidas tehisaruga rääkida ja kuidas mitte? Mida saab tehisarule sisendiks ette sööta ja mida (veel) mitte? Mida suudab tehisaru väljundina väljastada ja mida (veel) mitte?
  • Kuidas tehisaru enda partnerina võtta ja leida tööülesanded, mille juures tehisaru on 1) üsna usaldusväärne, 2) sisuliselt väärtuslik, 3) kiirem kui inimene, 4) parem kui inimene? 
  • Need võivad olla näiteks planeerimine, mudeli järgi tööde koostamine (ilmselt jõuab tehisaru eesti keele oskus järgmise 12 kuu jooksul kohta, kus tekstis on vaja ainult mõni üksik parandust teha), igasuguste küsitluste koostamine, ülesannete sõnastamine, mudelvastuste koostamine, tekstide parandamine, taustainfo otsimine, keeleline või oskuste taseme põhine diferentseerimine, slaidide tegemine, illustreerimine jne.
  • Millised on need kriitilised oskused, mida peab ka „analoogis“ oskama? Millised ülesanded neid kõige paremini õpetavad? Siin on sarnasust Vikipeedia tulekuga – mida võib vajadusel Vikipeediast üle vaadata ja mida peaks õpilane ilma guugeldamata teadma. Ehk siis milliseid tehisaruta ülesandeid on mõtet praegu ja edaspidi õpilasega teha – kas ja milline kodutöö on mõistlik (arvestusega, et jah, tehisaru kasutatakse igal juhul ja sellest ei pääse). Kuidas tagada tunnis, et tehisaru ei kasutata?
  • Mis on need oskused ja teadmised, mida saab arendada tehisaruga koostöös? Milliseid tehisaruga ülesandeid õpilastele anda? Milleks nad võiks ja peaks seda kasutama? Millises õppeprotsessi etapis? Kas tehisaru võiks tagasisidestada iga pikemat kirjalikku teksti? Kas õpilane võiks seda tagasisidet oma sõnadega analüüsida jne? Kuidas tehisaru tehniliselt enda tundidesse planeerida – kas iga tunni lõpus viis minutit? Iga teema lõpus? Kas telefonidest piisab?
  • Kui tuleks käsk, et igas tunnis peab tehisaru kasutama, siis mis sa õpetajana teeksid? Mis oleksid need vähest ajakulu nõudvad, kuid õpilastele kasulikud ülesanded, mille saaksid oma õpetamisse integreerida nii, et need tulevad nagu iseenesest? Rõhk peaks olema just sellisel kasutusel, mitte erijuhtumitel, millele kulub palju aega ja närve.
  • Millest pean õpetajana muutuvas maailmas laskma lahti ja mis jääb ka tulevikus samaks? Kui tehisaru on tulnud, et jääda, siis kuidas kujundada õpe ümber nii, et tehisaru ei peaks hindama tehisaru vastuseid tehisaru koostatud küsimustele?

Kuidas õpilased tehisaru kasutavad?

  • Kas õpilased kasutavad tehisaru? – Jah! 
  • Kas nad teevad seda endale kasulikult? – Pigem ei! 
  • Kas sellest tekib probleeme? – Pidevalt, kuid olukord hakkab pigem paremaks minema. 
  • Mis on lahendus? – Töö tööajal.

Kogu asja tuum on eespool kirjeldatud kriitilistes „analoog“-oskustes. Õpilased ei ole piisavalt teadlikud, tegemaks vahet, millal on tehisarust rohkem kahju kui kasu. See roll jääb koolisüsteemis alati õpetajale. Kui minult küsida, kas ma tahaksin õhtul diivanil Netflixi vaatamise asemel kirjutada kirjandi või selle genereerida, eelistan 99 korda 100-st genereerimist, sest päev on olnud pikk ja kogemusi täis – aitab kah. Kui pean aga tööl midagi tähenduslikku tegema, siis on tehisaru ainult minu partner ja täies mahus kasutan genereeritut viimases hädas.

Kodust tööd tähenduslikuks alati ei saa, sest soov oma asju ajada on alati tugevam. Seega peab suurema osa tööst tegema ära koolis ja arvestama sellega, et kodus tehtu sõltub asjaoludest, mida kool – ja vahel õpilane isegi – kuidagi kontrollida ei saa. Seega on lahendus lihtne: õpime koolis ja koju anname ikkagi selliseid ülesandeid, mille lahendamisel me tehisaru kasutamisega leppida suudame. Või ei annagi. Sellest saab ilmselt päris põhimõtteline muutus, millega paljudel õpetajatel on raske leppida.

Milleks olete õpilastega tehisaru kasutanud? 

Oli vaja eri riikide lühiajalugu. Lasime selle AI-l genereerida ja seejärel sukeldusime muudesse allikatesse, et kontrollida ja lisainfot leida. Genereeritu andis teeotsa kätte – ülesande eesmärk ei olnud kulutada tunde tohutu infohulga mõtestamisele (kuigi selliseid ülesandeid on koolis ka!), vaid info saamisele ja kontrollimisele.

Oli vaja muuta uurimistöö teemat – genereerisime sarnasel teemal 25 uut teemakirjeldust, et tehtu täiesti raisku ei läheks. Üldiselt tahaks tehisaru palju rohkem kasutada, aga ei ole veel suutnud õppetöösse planeerida.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Jalutuskäik pedagoogilises oaasis

Waldorfi kool on andnud ühiskonnale valikuvõimaluse. Eesti Waldorfi koolid on rohkem kui 30 aastaga tõestanud, et selle kooli lõpetanud noored…

8 minutit

Kolm uut nägu klassis: kuidas vahetusõpilased tõid kooli värskust ja elavdasid koostööd

Kui suve lõpus sai teatavaks, et Koeru Keskkooliga liitub korraga…

9 minutit

Õpetajad hakkavad oma loodud materjalide eest tasu saama

„Ministeerium on otsustanud koguda kokku ja rahastada olemasolevaid õpetajate loodud materjale,“ lausus haridus- ja teadusminister Kristina…

2 minutit
Õpetajate Leht