„Valikained aitavad kujundada koolil oma nägu, võtta arvesse kohalikku eripära ja võimalusi ning pakkuda huvist lähtuvat õpet õpilastele,“ ütleb haridus- ja teadusministeeriumi sotsiaalainete peaekspert Mare Oja.

Tema sõnul on osa valikainekavasid esitatud riiklike õppekavade lisana või valdkonna valikainete osana, kuid koolil on õigus rikastada valikut valikaine sisu ka ise kujundades või pakkudes oma õpilastele võimalust õppida mõne muu õppeasutuse valikaineid. 

Põhikooli lõputunnistusele märgiti eelmisel õppeaastal üle 400 valikaine, kuid vähem kui viiendik neist oli esindatud enam kui ühes koolis. Gümnaasiumi lõputunnistusele märgiti üle 3800 valikaine ja neistki oli enamik (täpselt sellise nime all) vaid ühes koolis. 

EHIS-e andmetel õpetati 2024. aasta novembri seisuga 1480 valikainet ja -kursust, mis hõlmavad elu kogu selle mitmekesisuses. Kolm kõige populaarsemat valikainet on informaatika, uurimistöö alused ja karjääriõpetus. Esikuuikusse mahuvad veel ettevõtlusõpetus, arvutiõpetus ja hispaania keel. Nimekirjast leiab ka selliste ainete ja kursuste nimetused, nagu bändi tegemine, elu välisriigis, jahindus, jooga, kivi- ja sepatöö, luulekohvik, mõisakultuur, mulgi keel, kihnu keel ja võru keel.

Põhikooli valikõppeained, mida õpetatakse vaid riiklikus õppekavas esitatud ainekava järgi, on ettevõtlusõpetus (lisa 9), informaatika (lisa 10), karjääriõpetus (lisa 11) ja usundiõpetus (lisa 12). Gümnaasiumis on järgmised valikõppeainete kavad: informaatika (lisa 9), karjääriõpetus (lisa 10), majandus- ja ettevõtlusõpe (lisa 11), riigikaitseõpetus (lisa 12), usundiõpetus (lisa 13) ja uurimistöö alused (lisa 14). Põhjalikumalt saab valikainete ja -kursuste sisu kohta lugeda Õpetajate Lehe veebist.

Vabad valikained toetavad eriandekust

Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppejuhataja Ille Rohtlaan ütleb, et koolis on suunapõhised valikained, mille õpilane valib õppesuunda valides, ja vabad valikained, mis toetavad huvisid. 

„Vabades valikainetes kehtib reegel, et iga õpilane on valinud kooliaastaks vähemalt ühe vaba valikaine,“ lausub ta. „Selle valiku hulka loeme ka kõik Tartu Ülikooli teaduskooli, Tallinna Ülikooli õpilasakadeemia ja Taltechi pakutud kursused, mille eest tasub üldjuhul Pärnu Koidula Gümnaasium.“ 

Näiteks saab Pärnu Koidula Gümnaasiumis valida järgmisi valikaineid: prantsuse keel, male, koolimeedia, eneseväljendus ja avalik esinemine, enese loomine ja juhtimine, vaba kunsti klubi, väitlus, segakoor, rahvatants, pilliõpe, kooli bänd, helindus, robootika ja mehhatroonika, programmeerimine, eesti keel teise keelena, bioloogiaklubi, bioinformaatika, biofüüsika. 

Rohtlaane sõnul teeb kool tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga, mis pakub õpilastele mitmeid veebikursusi (nt programmeerimine) tasuta ja on olnud koostööpartner elektroonika valikaine õpetamisel. „Tartu ülikooliga koostöös tegutsevad meil juba aastaid keemia ja füüsika õpikojad,“ lisab ta. 

Rohtlaan ütleb, et kõige populaarsemad on läbi aegade olnud psühholoogia valdkonna valikained (enese loomine ja juhtimine), siis koolimeedia (koolileht ja -raadio), kindlasti kunstiained: segakoor, vaba kunsti klubi, kooli bänd, samuti väitlus ja bioloogiaklubi. „Ootused ongi seotud enese, maailma ja suhete tundmaõppimise ja juhtimise ning muidugi loova eneseväljendusega,“ lausub ta. 

Rohtlaane sõnul on väljakutsed seotud vabade valikainete toimumisaegade korraldamisega, sest suunakohustuslikud valikained on tunniplaanis, vabad valikained saab paigutuda koolipäeva lõppu – kõigile huvilistele sobivat aega on sageli keeruline leida.

Ta hindab valikainete mõju õpilaste edasistele õpingutele ja karjäärivalikutele päris tugevaks, sest vabade valikainete kaudu toetatud eriandekus on saanud määravaks nii edasiõppimise kui ka erialavaliku osas. 

Rohtlaan ütleb, et valikkursuste viimine gümnaasiumide eeskujul põhikooli on hea mõte, sest valdkondade valimise võimalus suunab õpilast juba varakult tegelema küsimusega, kes ta on ja mis teda tegelikult huvitab.

Olmelise väärtusega valikained jäävad kõrvale

Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond lausub, et valikainete pakkumisel peab kool silmas ennekõike õpilaste huvisid ja ka õppesuundi.

„Uued ideed ühe või teise aine pakkumiseks tulevad nii õpilastelt kui õpetajatelt ja viimasel ajal rohkem valdkondadest, mis on seotud õpilaste kõrgkoolivalikutega,“ räägib ta. „Meie ei paku n-ö olmelise väärtusega valikaineid. Lisaks oma õpetajatele on tähtis roll koostööpartneritel: Taltechiga on reaalklassidel võimalik õppida robootikat, Junior Achievement Eestiga ettevõtlust ja läbida õpilasfirmade programm, õiguse aluste õppes on õpetajaks tavaliselt praktiseeriv kohtunik. Seda kursust pakume ka oma naaberkoolidele, kust meie õpilased saavad omakorda aineid valida (näiteks Tallinna Reaalkoolist elukeemiat).“ 

Kond ütleb, et näiteks inglise keele ja rahvusvaheliste suhete suuna puhul pakuvad tuge valikud, mida õpetatakse inglise keeles (akadeemiline kirjutamine, kriitiline mõtlemine, protokoll ja etikett jt), reaalsuunas programmeerimine, majandusmatemaatika, praktiline keemia, füüsika.

„Aga saab valida ka koorimuusikat, arhitektuuri ja kunstikursusi,“ lausub ta. „Kuna ka edasiste valikute spekter on lai, on valikainetel edasiste valikute tegemisel oma roll. Paljud õppurid osalevad täiendavatel kursustel – mida kool arvestab – hoopis väljaspool, näiteks TÜ teaduskooli e-kursustel, TLÜ õpilasakadeemias, TalTechi pakutavatel kursustel (rakendusbioloogia, orgaaniline keemia, geneetika jne), mis jällegi on seotud pigem tulevase kõrgkooli valimisega. Võimalusi on palju.“ 

Kondi sõnul ei peaks põhikoolis olema valikute tegemine korraldatud samamoodi, pigem on siin oluline, et tunnijaotusplaanides oleks lõtk, mis võimaldaks õppesuundade olemasolul üht või teist kursust natuke süvendatult õpetada-õppida.

„Näiteks on meil ettevõtluse ja robootika õppesuund, kus on vajalikud nii robootika, arvutiõpetuse kui ettevõtluse tunnid. Praegune olukord sobib nii koolile kui õpilastele,“ ütleb ta kokkuvõtteks.

Kohtla-Järve Gümnaasiumi õppe- ja arendusjuht Mari Remmelg ütleb, etkoolvõtab õpilaste huvisid arvesse nii palju, kui võimalik. „Igal poolaastal viime läbi eelküsimustiku, et need välja selgitada,“ lausub ta. „Samas tuleb tõdeda, et kuigi üritame lähtuda võimalikult palju õpilaste huvidest, peame arvestama ka tööturu võimalustega – saame pakkuda seda, mida õpetajad/spetsialistid on valmis pakkuma.“

Remmelg lausub, et kool teeb koostööd Sisekaitseakadeemia ja Autosõit OÜ-ga. „Koostööpartneritega suudame valikkursuste nimekirja mitmekesistada ja rajada õpilasele tema huvi põhise haridusetee,“ sõnab ta. „Sel õppeaastal on mõlemal poolaastal pea kõik valikkursused avatud. Valikkursused leiab meie kooli kodulehelt.“

Remmelga sõnul on valikainete korraldamisel kõige keerulisem leida vajalikku personali, et õpilased saaksid enda õpiteed kujundada vastavalt oma huvile. „Kui pakutav valikkursus ei vasta õpilaste ootustele, on kohati väljakutse ka nende motivatsiooni hoidmine,“ selgitab ta. „Valikkursused aitavad edasistel õpingutel ja karjäärivalikute tegemisel, kuna õpilased saavad neid läbides aru, mis neile võiks meeldida ja mis mitte. Ise leian, et valikkursused võiksid olla juba põhikooli õppekavas (õppekava paindlikkuse tõttu on see võimalik ning mõnes koolis nii juba ka on).“

Õpilased valivad hilisemate õpingute kohaselt

Toila Gümnaasiumi õppealajuhataja Merike Lepsalu ütleb, et kool lähtub valikainete pakkumisel võimalustest ja õpilaste soovidest.

„Teeme rohkem koostööd TÜ teaduskooli ja Edumus Schooliga,“ lausub ta. „Aga õpilased leiavad kursusi ka Tallinna ülikoolidest ja gümnaasiumidest.“

Lepsalu sõnul on kõige edukamad olnud kooli oma õpetaja pakutavad valikained: programmeerimine, robootika, tehisintellekt, kultuurilugu. „Üle aasta oleme pakkunud ka autokooli, kus nad saavad juhiload soodustingimustel,“ sõnab ta. „Populaarsed on olnud Edumuse kursused rahatarkusest ja eneseabist.“

Lepsalu ütleb, et kuna õpetajad on mitmekülgsed, on olnud võimalik pakkuda päris palju valikaineid. „Lisaks nimetatud IT-valdkonna valikainetele, on saanud õppida ka rahvatantsu, hispaania keelt, suulist inglise keelt, kodundust, filosoofiat …“

Lepsalu sõnul on nad gümnaasiumisse astujatelt vestlusringis küsinud, milliseid valikaineid nad soovivad. „Enamasti on valiku põhjuseks toodud hilisemad õpingud ja erialavalik,“ lausub ta. 

Mida arvate mõttest, et tuleviku õppekavas peaksid valikkursused olema põhikoolis?

„Põhikooli 3. kooliastmes võiks olla rohkem tunde, mis arvestavad kooli eripäraga,“ vastab ta. „Praegu on neid väga vähe ja põhikooli lõpetamise seniste tingimuste tõttu kuluvad need lisatunnid pigem eksamiainetele.“

Õpilased hindavad praktilisi kursusi

Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi direktor Raino Liblik jagas Õpetajate Lehega vastuseid,mille koostasid kooli õppetöö koordinaatorid Evelin Kattai ja Marju Tannberg.

Mustamäe riigigümnaasiumis lähtutakse valikainete pakkumisel nii kooli eripärast, õpilaste huvist kui osaliselt ka tööturu vajadustest. 

„Igal õppeaastal valib õpilane endale ühe valikmooduli, mis koosneb kolmest kursusest ja kestab terve õppeaasta,“ selgitab Liblik. „Lisaks saab õpilane valida üksikuid valikkursuseid nii igal perioodil kui ka suvekursusena. Suvekursused toimuvad juuni esimesel nädalal ning neid saab valida kõigist riigigümnaasiumitest, mis on selle programmiga liitunud. Moodulid lähtuvad ennekõike kooli eripärast ning valikkursused õpilaste huvidest.“  

Mustamäe riigigümnaasiumi peamine fookus on reaal- ja loodusteaduste ning humanitaarainete lõimitud õpetamisel. „Meie partnerid on kõrg- ja kutsekoolid,“ lausub Liblik. „Suurima hulga moodul- ja valikkursuseid pakub meile TalTech, kuid hea koostöö on ka paljude teiste koolidega. Näiteks Tööstushariduskeskus, Majanduskool, Tervishoiu Kõrgkool, Muusika- ja Teatriakadeemia, Sisekaitseakadeemia jpt. Samuti teeme koostööd Pelgulinna ja Tõnismäe riigigümnaasiumitega, pakkudes igal õppeperioodil valikkursuseid kolme kooli üleselt. See tähendab, et õpilastel on veelgi laiem valikuvõimalus.“ 

Libliku sõnul lähtub kool partnerite valikul sellest, et pakkuda mitmekülgseid ja eri valdkondi hõlmavaid võimalusi. „Valikkursuste eesmärk on võimaldada noortel tutvuda süvendatult huvipakkuvate valdkondade ja erialadega, et gümnaasiumi lõpus oskaksid nad teha läbimõeldud ja neile kõige sobivamad valikud õpingute jätkamisel ja karjäärivalikul,“ selgitab ta. „Õpilased on väljendanud, et meie peamised partnerid on olnud üks põhjus, miks nad soovivad meie kooli õppima asuda.“

Liblik ütleb, et kõige populaarsemad valikmoodulid on olnud arhitektuur, tervishoid ja meditsiin, IT ja robootika, toidutehnoloogia ja keemia, ettevõtlus ning isiklik rahatarkus. „Need valdkonnad on tänapäeva noortele atraktiivsed, kuna pakuvad selget väljundit, mida tulevikus omandatud teadmistega teha saab,“ lausub ta. „Õpilased ootavad kõrgel tasemel õpet ning hindavad kursusi, mis sisaldavad ka praktilisi oskusi. Üks väljakutse on leida õpilasi kõnetavad kursused ja pakkuda piisavalt laia valikut, kuid vältida ülepakkumist, et kursused täituksid ja saaksime kõik pakutavad avada. Meie lootus on, et kui pakume gümnaasiuminoortele laia valikut, aitab see neil targasti ja enda jaoks õigesti valida pärast gümnaasiumi lõpetamist.“  

Liblik ütles, et lisaks riikliku õppekava täitmisele põhikoolis võiks õpilastel olla vähemalt kolmandas kooliastmes (7.–9. klass) mingis mahus võimalik valida oma huvidest lähtuvalt. „See aitaks neil ka valida, kuidas pärast põhikooli haridusteed jätkata. Õppeasutuste ja ka riigi huvi on, et iga noor leiab just talle sobiva ja võimetele vastava koolikoha,“ võtab direktor teema kokku.

Valikaine on samaväärne teiste õppeainetega

TalTechi koolikoostöö ja vastuvõtuturunduse peaspetsialist Keiu Org ütleb, et ülikool peab oluliseks pakkuda gümnaasiumidele valikaineid, mis aitaksid õpilastel teha teadlikke karjäärivalikuid ning valmistuda gümnaasiumiastmes ülikooliõpinguteks. „Samuti on valikainete pakkumise eesmärk populariseerida loodus- ja reaalaineid ning tehnoloogiaõpet gümnaasiumis,“ lausub ta.

Tallinna Tehnikaülikool on igal aastal valikainete mahtu laiendanud. Kui 2023. aastal oli valikus kokku 53 ainet, siis 2024. aastal kasvas nende arv 70-ni ja tänavu on juba 80 valikainet aastas. Mõningaid valikaineid antakse korraga mitmes koolis. Kokku pakutakse valikaineid 21 gümnaasiumile, kellest enamik on Tallinna Tehnikaülikooli partnerkoolid.

Org sõnab, et valikainete pakkumisel lähtutakse gümnaasiumi huvist ja ülikooli võimalustest. „Tihti osutub piiriks valikaineid andvate õppejõudude, juhendajate ja tudengite ajaressurss,“ lausub ta. „Viimasel ajal ootavad koolid valikainete mooduleid, kus ühte valikainete gruppi oleks lisatud mitu selle valdkonnaga seotud valikainet. Nii on Mustamäe Riigigümnaasiumis vähemalt kolmest ainest koosnevad moodulid: ehitus ja energeetika, arhitektuur, toidutehnoloogia ja keemia, IT ja robootika, ettevõtlus ja rahatarkus, küberkaitse, ringmajandus ja rohetehnoloogiad ning programmeerimine edasijõudnutele.“

Oru sõnul teeb ülikool mitmel juhul koostööd ka teiste kõrgkoolidega, näiteks Tallinna Tehnikakõrgkooliga valikainete pakkumisel Rae Gümnaasiumis ja Mustamäe Riigigümnaasiumis.

„Kõige populaarsemad TalTechi valikained on programmeerimine, insenerigraafika ja joonestamine, materjalitehnoloogia, robootika ning asjade internet,“ toob ta näiteid. „Valikainete väljatöötamisel on kõige tähtsam, et õppetöö oleks võimalikult praktiline ning kinnistaks õpitut. Nii saavad õpilased teadmisi omandada koos tudengite ning teadlastega laborites ning külastada ettevõtteid, mis võivad tulevikus olla nende tööandjad.“

Org ütleb, et tehnikaülikooli avatud ülikool on võrrelnud eritingimustel, olümpiaadide ja TalTechi korraldatud võistluste, sh Labürindijooksu tulemusel ülikooli pääsenute õpitulemusi ja leidnud, et need on head või eeskujulikud. 

„Konkreetsete õpilaste õpivalikuid pole võrreldud, kuid positiivse suundumuse võib välja tuua: et suur osa pakutavatest valikainetest on seotud inseneeriaga, siis suurenes tehnikaülikoolis 2024. aasta sügisel vastuvõtt inseneeria bakalaureusekavadele. Olen järeldanud, et on väga oluline koolidele valikaineid pakkuda – seeläbi jõuavad ülikooli õppima eneseteadlikumad ja motiveeritumad õppurid,“ selgitab ta.

Org lausub, et kindlasti tasub kaaluda, millal ja kuidas valikaineid läbi viia, sest neid on koolipäeva sisse tihti keeruline paigutada. „Mõned gümnaasiumid on korraldanud valikainete nädalaid, kus õpetatakse ainult valikaineid,“ sõnab ta. „Tavapärasem on siiski valikainete pakkumine kord nädalas, millega on asjaosalised praeguseks ka kohanenud.“

Oru sõnul on ülikooli seisukohalt oluline, et õpilased mõistaksid: valikaine on kooliprogrammis teiste õppeainetega samaväärne. See tähendab lisaks koolitunnis osalemisele koduseid töid ja iseseisvat õppimist. „Ka selles on viimasel aastal olukord paranenud,“ lisab ta kokkuvõtteks.

---

KOMMENTAARID

Mida kõike saab arvestada gümnaasiumiõpilase valikkursusena?

Marika Peekmann, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse õppekava ja õppevara valdkonna peaekspert (võõrkeeled, rahvusvaheline haridus)

Paljud koolid kasutavad võimalust arvestada valikkursustena tegevusi, mida õpilased teevad väljaspool kooli. Tüüpilised näited on osalemine trennis, huviringis, teaduskoolis või kooli õppekava välises e-õppes.

Kuna hariduse arengukava aastateks 2021–2035 näeb ette mitteformaalõppe suuremat lõimimist formaalõppega, on igati tervitatav, kui koolid arvestavad valikkursustena õpilaste tegevust huvihariduses, huvitegevuses, noorsootöös ja täiendusõppes. See annab õpilasele võimaluse oma õppekoormust paremini planeerida, samas saab õpilane kinnitust, et koolis on tema huvipõhist õppimist või tegevust teadvustatud, tunnustatud ja õppekava läbimisel arvesse võetud.

Mida kõike saab kokkuleppel kooliga gümnaasiumiõpilase valikkursusena arvestada?

• Regulaarseid treeninguid (eri spordialad);
• huviringe (loodus-, kunsti-, muusika-, robootika-, tantsu-, loovkirjutamis-, teatrihuviringe jne); 
• keeleõpet (nt keeltekoolis, e-kursustel);
• teaduskoolide ja õpilasakadeemiate kursusi (eri ainevaldkondades); 
• osalemist noorteorganisatsioonide töös, kogukonnapraktikal, vabaühenduste töös 
• jne.

Nimekiri ei ole kindlasti lõplik ning kooli ja õpilase koostöös võib leida mitmeid eelnevalt nimetamata võimalusi valikkursuste arvestamiseks. Et valikkursuste läbimine väljaspool kooli kõigi asjaosaliste jaoks toimiks, on oluline, et õpilase, kooli, koolivälise asutuse ning vajadusel ka lapsevanema kokkulepped oleksid sõlmitud aegsasti. Kokkulepe peaks hõlmama nii seda, milliseid õpitulemusi õpilane väljaspool kooli saavutab, kui ka viisi, kuidas õpitulemuste saavutatust hinnatakse, st mil moel õpilane valikkursuse läbimist tõendab.

Seoses õppimiskohustuse kehtestamisega 18. eluaastani võttis Riigikogu 2024. aasta lõpus vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse, millega ühtlustatakse mitteformaalõppes omandatu arvestamist üldhariduskoolides. Muudatus näeb ette, et kui õpilane või lapsevanem avaldab soovi ning väljaspool kooli omandatavad õpitulemused kattuvad kooli või õpilase individuaalse õppekava õpitulemustega, peavad koolid arvestama õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses.

Valikained ja kursused vajavad korrektset ainekava

Hele Liiv-Tellmann, Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekava valdkonna peaekspert

Üks kuuldavamaid märksõnu viimase aja hariduses on ennastjuhtiva õppija kujundamine. Seetõttu on muutunud õppimise osana üha olulisemaks valikuvariantide pakkumine juba esimesest kooliastmest alates. Riiklikes õppekavades on koolile valikkursuste pakkumise võimalus kehtestatud mitmel moel: põhikoolis on jäetud valikainete lisamiseks esimeses kooliastmes kaheksa, teises kooliastmes kümme ja kolmandas kooliastmes neli tundi. Lihtsustatud õppetasemel on valikainetele planeeritud alates 3. klassist kaks õppetundi nädalas. Gümnaasiumiastmes on määratud kohustuslike õppeainete kursuste maht ja minimaalne õppekoormus, mis võimaldab peaaegu kolmandiku õppest sisustada valikkursustega.

Valikainete ja -kursuste pakkumisel on oluline, et need oleksid tihedalt seotud nii kooli õppekavaga kui ka riiklike õppekavade alusväärtustega, sh üldpädevuste ja õppekava läbivate teemadega. Riiklikud õppekavad pakuvad oma lisades koolidele toetavat valikut nii ainevaldkondlike kui ka valdkonnaüleste kursustena (PRÕK-i lisad 9–13, GRÕK-i lisad 8–15), kuid iga kool võib oma eripärast lähtudes luua ka täiesti uued valikkursused, kaasates nii õpilasi, lastevanemaid kui ka teisi väliseid partnereid ja huvigruppe. 

Et dokumendid oleksid korras ja kooli õppekorralduses toimuv jõuaks õigel ajal kõigi asjaosalisteni, on oluline, et valikained ja kursused saaksid korrektse ainekava. GRÕK-i § 19 lõikes 7 sätestatakse, et „valikõppeainete ja valikkursuste kavades esitatakse õppeaine või kursuse kirjeldus, õpitulemused ja õppesisu“. Valikainekava koostamisel võib kool aluseks võtta ka näiteks riiklike õppekavade lisas esitatud kohustuslike õppeainete ainekava struktuuri. Valikaine õpitulemusi võib hinnata mitteeristavalt või eristavalt, see sõltub ilmselt aine sisust, mahust, eeldatavate õpitulemuste hulgast ja iseloomust jne. Kuid olulisim on, et õpilane saaks enne valikaine algust teabe, millised on läbimise tingimused, eeldused ning oodatavad tulemused.

---

Valikained aitavad kujundada koolil oma nägu

Mare Oja, haridus- ja teadusministeeriumi sotsiaalainete peaekspert:

Valikained aitavad kujundada kooli oma nägu, võtta arvesse kohalikku eripära ja võimalusi ning pakkuda õpilaste huvist lähtuvat õpet.

Osa valikainekavasid on esitatud riiklike õppekavade lisana või valdkonna valikainete osana, kuid koolil on õigus rikastada valikut ka ise valikaine sisu kujundades või pakkudes oma õpilastele võimalust osaleda mõne muu õppeasutuse valikainetes.

Põhikooli valikõppeained on: 1) ettevõtlusõpetus (lisa 9); 2) informaatika (lisa 10); 3) karjääriõpetus (lisa 11); 4) usundiõpetus (lisa 12), mida õpetatakse vaid riiklikus õppekavas esitatud ainekava järgi.

Ettevõtlusõpetuses omandab õpilane majandusteadmisi, mõistab, kui tähtsad on väärtusloome ja eluoskused – julgus oma ideid esitleda, koostöö nende teostamiseks, tagasisidest ja kogemusest õppimine. Parim viis ettevõtlusteadmisi ja rahatarkust omandada on tegevusõpe: põhikoolis minifirmas ja gümnaasiumis õpilasfirmas tegutsemine. Õpet rikastavad lõiming teiste ainetega, keskkonnahoiuga, müügitegevused ja ärimentorite kaasamine.

Informaatikaõpetus põhikoolis on hädavajalik, et valmistada õpilasi ette nüüdisaegseks digiühiskonnaks, kus tehnoloogiaoskused, kriitiline mõtlemine ja probleemilahendusvõime on võtmetähtsusega. 1.–6. klassi teemad on digitaalne ohutus, programmerimine ja disain. 7.–9. klassis on fookuses infoühiskonna tehnoloogiad ja digiloovtöö.

Usundiõpetus on usu- ja mõttevabaduse põhimõtetest lähtuv õppeaine, kus õpilane õpib tundma usundeid ja maailmavaatelisi liikumisi, märkama religiooni väljendumist kultuuris, inimese ja ühiskonna elus ning arutlema eksistentsiaalsete küsimuste ja väärtuste üle. I kooliaste: tavad, lood ja väärtused (soovitatavalt 2. klassis); II kooliaste: väärtused ja valikud (soovitatavalt 5.–6. klassis); III kooliaste: üks maailm, eri usundid (soovitatavalt 9. klassis).

KEAT – „Kaitse end ja aita teist“ – oskused, mis loevad! Valikaine õpetab märkama ohtusid, annab enesekindluse aidata nii ennast kui teisi. Saad teadmised ja oskused, mis võivad ühel päeval päästa kellegi elu. See pole lihtsalt koolitund – see on eluks vajalik teadmiste kogum.

Kogukonnapraktika on kogemusõpe, mille käigus õpilased lähevad vabaühendusse 10–15 tundi kestvale lühipraktikale. Õpilane saab praktilise õppekogemuse, kool sisukama ja sisulisema õppekava ja vabaühendus tuttavaks kohalike noorte – tulevaste tegijatega. Info https://kogukonnapraktika.ee/.

Kaasava eelarve projekti läbiviimine pakub ühiskonnaõpetuse praktilise õppe võimalusi. Projekt annab õppijatele mitmekesiseid teadmisi ja praktilisi oskusi: eelarve koostamine, sh valikute kaalumine ja langetamine; demokraatliku ja kaasav arutelu läbiviimine; probleemide märkamine ja neile lahenduste leidmine; koostöö, sh empaatia ja läbirääkimisoskus; oma ideede esitlemise oskus, n-ö müügitöö eakaaslaste seas. Noori innustab koolikeskkonna parandamises osalemine, mis tekitab veendumuse, et nende mõtetega arvestatakse. (Eesti Koostöö Koda pakub didaktilisi abivahendeid veebilehel https://demokraatia.rahvaalgatus.ee/eelarve, kust leiab nn demokraatia töövihiku).

Kodukoha kultuurilugu võib kohalike linnuste, asulakohtade, kirikute, monumentide, eri ajajärgust pärit ehitiste jt paikade näol illustreerida käsitletavat ajalooteemat, kuid olla ka iseseisva eesmärgiga koduümbruse ajaloo tundmaõppimiseks ning kultuurikeskkonna mõtestamiseks.

Gümnaasiumis on järgmised valikõppeainete kavad:1) informaatika (lisa 9);2) karjääriõpetus (lisa 10);3) majandus- ja ettevõtlusõpe (lisa 11);4) riigikaitseõpetus (lisa 12), mida õpetatakse vaid riiklikus õppekavas esitatud ainekava järgi;5) usundiõpetus (lisa 13), mida õpetatakse vaid riiklikus õppekavas esitatud ainekava järgi;6) uurimistöö alused (lisa 14).

Informaatikaõpetus gümnaasiumis toetab õppija samme arenemisel sisu tarbijast sisuloojaks ning et Eestis oleks tagatud piisav IT-inseneride pealekasv. Digitaru projekt võimaldab proovida kätt IT-arenduses, projektijuhtimises, testimises ja küberturvalisuses. Valikmoodulid on ka arvuti kasutamine uurimistöös, robootika ja mehhatroonika, 3D-modelleerimine, geoinformaatika. Koolid, mis pakuvad informaatika valikainet, annavad oma õpilastele olulise konkurentsieelise tulevikuks!

Majandusõppe läbimisel saab õpilane aru majanduse toimimisest ning omandab majanduslikku mõtlemist ja rahatarkust, oskust teha arukaid otsuseid säästmisel, kulutamisel, investeerimisel. Tegutsedes tulevikus ettevõtja või palgatöötajana, on igaühel vaja riigi ja ettevõtluse rolli mõista, maailmamajanduse protsesse ning tehnoloogia ja ressursside säästliku kasutamise mõju mõtestada. Selliste teadmiste ja oskustega inimesed ei jää pelgalt tarbijaks, vaid räägivad ühiskonnaelus aktiivselt kaasa. 

Riigikaitseõpetus tutvustab noortele Eesti sõjaajalugu, riigikaitse korraldust, kaitseväge ja vabatahtlikku tegevust Kaitseliidus. Õppe kaudu saab noor esmased oskused hädaolukordades käitumiseks, eri teabekanalite kriitilise hindamise oskuse, kujuneb kodanikupädevus ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta. Laagris praktiseeritakse välitingimustes eri situatsioonides hakkamasaamist üksinda ja meeskonnana.

Usundiõpetusega taotletakse, et õpilane oskab suhelda lugupidavalt eri maailmavaadete esindajatega ning arutleda maailmavaateliste küsimuste üle. Kui õpilased pole põhikoolis usundiõpetust õppinud, alustatakse gümnaasiumis usundiõpetuse õppimist põhikooli kursusest „Üks maailm, erinevad religioonid“ või integreeritakse selle teemasid gümnaasiumikursustesse „Eesti usuline maastik“ ja „Inimene ja religioon“, mille valimine eeldab vähemalt ühe usundeid käsitleva kursuse eelnevat läbimist.

Uurimistöö aluste valikkursuse läbimisel kujuneb õpilasel esmane uurimispädevus, mis on vajalik iseseisva uurimistöö kavandamiseks ja elluviimiseks. Selleks omandab õpilane õppeainet läbides algteadmised uurimistöö olemusest, meetoditest, etappidest, struktuurist, vormistamisest ja kaitsmisest ning harjutab uurimistöö eri etappide elluviimist.

Filosoofia valikaine unikaalne roll seisneb mõtlemisoskuste õpetamises. Mõtlemisoskused – eelkõige argumentatsioon – on ainekava põhifookus ja lähtepunkt, mille ümber koondub kogu ainesisu. Arutlemine pakiliste eluliste probleemide üle on sageli emotsionaalselt raske, neid raskusi aitab filosoofias ületada probleemide viimine üldisemale tasandile.

Ainekursus „Taastav õigus ja noortekohtu mudel“ keskendub konfliktide lahendamisele taastava õiguse põhimõtete kaudu, kaasates noori aktiivselt õigusemõistmisse. Kursusel õpivad õpilased, kuidas rakendada noortekohtu mudelit, mis toimib noortest koosneva rahunõukoguna, arutades ja lahendades koolikeskkonnas esinevaid väiksemaid rikkumisi enne ametlike mõjutusmeetmete rakendamist. Osalemine on vabatahtlik ning protsess aitab noortel mõista oma tegude tagajärgi, võtta vastutust ja panustada kogukonna heaolusse. (Info Mihkel Kõrbe, Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasium.)

Sisekaitseõppe eesmärk on anda õpilastele teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud päästetegevusel, avaliku korra kaitsmisel, riigipiiri valvamisel ning maksuametniku, tolli- ja vanglatöös. Lisaks klassiruumi tundidele külastavad õpilased politseijaoskondi, pääste- ja häirekeskusi, vanglaid ning toimuvad õppelaagrid. Valikaine läbinutele annab Sisekaitseakadeemia sisseastumisel lisapunkte. (Lisainfot saab: https://www.sisekaitse.ee/et/sisekaitse6pe.)

Maailmahariduse teemad: demokraatia, kliima- ja keskkond ning nurjatud probleemid. Ainete sisu on samal ajal nii informatiivne kui ka praktiline ning toetab õpilase ettevõtlikkuse pädevust. Iga õpilane saab teadmise, et on maailma veidi paremaks paigaks muutnud, aga ka kogemusi, mis toetavad teda kodanikuks ning ennastjuhtivaks õppijaks kasvamisel. (Info Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumist, kus on kooli fookusest lähtuvalt 10.klassis kolm maailmahariduse kursust.)

---

Miks kujundada valikainete raames õpilaste meediapädevust?

„Kui inimene ei mõista, kuidas toimib ajakirjandus või end ajakirjandusena esitlev desinformatsioon, millist rolli mängivad sotsiaalmeediaplatvormid ja algoritmid arusaamade mudimises, kuidas infot kontrollida, jääb ta tänapäeva infokorratuses hätta, tehes palju kahju iseendale, oma lähedastele ja ühiskonnale tervikuna,“ lausub Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel. „Õppematerjale ja rohkelt ideid selle kohta, kuidas ja mida õpetada, leiab näiteks pidevalt uuenevalt veebilehelt www.meedia.ut.ee.“

---

Tabelid

Valikained põhikooli lõputunnistusel (enam kui 10 kooli) 2023/2024. õa

Valikaine	Koole	Õpilasi
Informaatika	176	5249
Arvutiõpetus	112	2685
Karjääriõpetus	110	3495
Ettevõtlusõpetus	32	552
Loovtöö alused	15	444
Draamaõpetus	13	287
Majandusõpe	12	426
Usundiõpetus	11	100

Allikas: EHIS

Valikained gümnaasiumi lõputunnistusel (enam kui 20 kooli) 2023/2024. õa

Valikaine	Koole	Õpilasi
Uurimistöö alused	144	7223
Riigikaitse	133	3444
Psühholoogia	100	1801
Karjääriõpetus	84	2459
Majandusõpetus	66	1088
Joonestamine	63	1037
Informaatika	57	1540
Majandus- ja ettevõtlusõpe	54	1202
Filosoofia	51	1494
Saksa keel	45	524
Rahvatants	42	257
Globaliseeruv maailm	40	760
Rahatarkus	40	537
Kõne ja väitlus	40	457
Inimene ja õigus	38	801
Prantsuse keel	38	408
Soome keel	37	335
Arvuti kasutamine uurimistöös	36	950
Usundiõpetus	36	556
Arvutiõpetus	34	568
Programmeerimine	33	546
Ettevõtlusõpetus	32	482
Hispaania keel	32	350
Fotograafia	30	274
Finantskirjaoskus	30	170
Meedia	24	319
Esmaabi	24	307
Koorilaul	24	280
Õiguse alused mittejuristile	24	72
Draama ja teater	22	257
Rakendusbioloogia	21	247

Allikas: EHIS

Populaarsed valikained käeoleval õppeaastal

Valikaine	Koole
Informaatika	262
Uurimistöö alused	140
Karjääriõpetus	119
Ettevõtlusõpetus	86
Arvutiõpetus	84
Hispaania keel	77
Soome keel	68
Riigikaitse	65
Majandusõpetus	52
Ringitunnid	52
Arvuti kasutamine uurimistöös	35
Joonestamine	35
Majandus- ja ettevõtlusõpe	34
Usundiõpetus	34
Elu- ja toimetulekuõpe	33
Draama ja teater	30
Inimene ja õigus	26
Filosoofia	24
Liiklusõpetus	23
Rahvatants	23
Robootika	21
Õpioskused	20