Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas määras 18 omavalitsusele kokku 2 miljoni euro suuruse toetuse maapiirkonnas 1–6-klassiliste algkoolide pidamiseks. Eelmise aastaga võrreldes saab toetust pea kaks korda rohkem koole – 27 väikese maakooli lapsed saavad käia kodu lähedal algkoolis.

Jõgeva abivallavanem Helle Kajaste ütleb, ettoetus võimaldab liitklassidega koolis viia viiendale-kuuendale klassile osa tunde läbi eraldi. „Tänu sellele saavad õpilased parema ettevalmistuse üleminekuks järgmisele kooliastmele ning uude kooli,“ selgitab ta. „Suurema toevajadusega õpilastele saab pakkuda õpiabi. Paraku on seda vajavaid õpilasi üsna palju.“

Kajaste sõnul võimaldab toetus liita liitklassiks kaks klassi, vastasel korral tuleks neid liita võib-olla kolm. „Kahe klassiga liitklassis on õpetajal oluliselt lihtsam õpetada, kui oleks kolme klassi puhul,“ lausub ta. „On ju päris suur vahe, kas läbida paralleelselt kahte õppekava või kolme. Kahe liidetud klassi puhul on lihtsam leida klassiõpetajaid, lapsi on klassis vähem ning õpetaja jõuab iga õpilaseni. Tugispetsialiste leida on igasse kooli keeruline ja see ei sõltu sellest, kas tegemist on väikekooli või suurema kooliga. Kui piirkonda tuleb elama mõni vajaliku haridusega spetsialist, siis on võimalik tema teenuseid jagada kahe kooli vahel. Toetus võimaldab maksta õpetajatele ka tagasihoidlikku motivatsioonitasu.“

Kajaste sõnul on Jõgeva vallas koolivõrk praegu korrastatud. „Jälgime pidevalt rahvastiku ja õpilaste arvu,“ räägib ta. „Kindlasti tuleb lähima viie aasta jooksul uuesti hinnata meie väikeste põhikoolide perspektiivi, õpetajate vastavust kvalifikatsioonile ja elanike rännet. Jõgeva Põhikooli (koolis kuni 700 õpilast) koolihoone on praegu peaaegu maksimumini täidetud ning ümberkaudseid põhikoole ei ole võimalik 6-klassilisteks muuta. Mis saab viie või kümne aasta pärast, näitab aeg.“

Elva valla Konguta Kooli direktor Liina Tamm ütleb, et tänu kodulähedase algkooli toetusele (51 732 eurot) sai kool oma kollektiivi eripedagoogiga täiendada. 

„Kaasav haridus on toonud väikekoolidesse üha enam väikest klassi (või ka kooli) vajavaid õppureid,“ lausub ta. „Ideaalis võiks igas klassis olla lisaks õpetajale ka abiõpetaja. See loob õpetajale paremad võimalused õpetada ja lastele on vajalik abi sealsamas klassiruumis olemas. Lisaks oleme õppekava lõimdes leidnud võimaluse, et eripedagoog annab igale klassile nädalas ühe eesti keele frontaaltunni. Selline korraldus võimaldab toetada ka neid lapsi, kes eripedagoogi õpiabirühmadesse ei mahu või kelle abivajadus on väiksem. Samas lisab selline korraldus klassiõpetajale eripedagoogilisi oskusi, aga võimaldab juba hakata arendama ka keeleliselt andekamaid lapsi.“

Kool on kogukonna jaoks äärmiselt oluline

Tamm lausub, et kool on kogukonna jaoks äärmiselt oluline. „Seetõttu mõistan tuliseid võitlusi väikekoolide säilimise nimel,“ lausub ta. „Pean äärmiselt tähtsaks, et lapsed saaksid käia kuni 6. klassini võimalikult kodu lähedal koolis. Kogukond ja väikekool koos saavad kasvatada vaimselt ja füüsiliselt terveid noori inimesi. Minu arvates iseloomustab väikseid koole ja kogukondi kokkuhoidmine ja hoolivus – igaüks on oluline. Igaüht märgatakse, aga ka toetatakse.“ 

Konguta Koolis õpib praegu 70 õpilast. „Ligi 30 aastat oleme olnud 60–80 lapsega kool,“ räägib ta. „Näen, et kuna meie piirkonnas oleme nüüd ainus iseseisev 6-klassiline kool, on huvi väikese ja just maakooli vastu tõusmas. Seda näitavad juba kevadised telefonikõned, kus tuntakse huvi meie kooli õppima tuleku vastu.“

Elva valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Berit Ojaniit ütleb, et riigi toetus on väikekoolide hariduse kvaliteedi hoidmisel oluline, kuna loob lisavõimalusi õpetajatele konkurentsivõimelise palga maksmiseks ning nüüdisaegse koolikeskkonna loomiseks ja hoidmiseks. 

„Küll aga tasub mõelda, kas toetuse maksmisega lahendame ikkagi probleemi,“ lisab ta. „Väikekoolide toetust on võimalik taotleda koolidele, kus õpib vähemalt 20 õpilast, aga kas saame väita, et 20 õpilasega 6-klassiline kool on lastele motiveeriv ja piisav sotsiaalne keskkond, mis toetab lapse igakülgset arengut?“

Ojaniit lausub, et vald tagab klassiõpetajate ja tugispetsialistide olemasolu, pakkudes neile konkurentsivõimelist palka, soodustab erialast arengut ning loob neile toetava töökeskkonna. 

„Tugispetsialiste leida on aga keerukas,“ sõnab ta. „Elva valla olukorda parandab asjaolu, et osa tugispetsialiste on koondunud n-ö ühise Elva Perekeskuse struktuuri alla. Selle kaudu on spetsialistidele loodud toetav ja motiveeriv võrgustik, mis loob paremad võimalused tugispetsialistide teenuse pakkumiseks haridusasutuses.“

Ojaniidu sõnul on juba praegu vallas kaks väikekooli liidetud suuremate koolidega. „Edasised otsused sõltuvad õpilaste arvust ning sellest, kui motiveeriv on väikekooli keskkond õpetajatele ning kas see pakub õpilastele piisavalt võimalusi,“ vastab ta küsimusele koolivõrgu tuleviku kohta. 

Väikekoolidesse on raske õpetajaid leida 

Saaremaa Kaali Kooli direktor Kristine Järsk ütleb, et kodulähedasel koolil ehk maakoolil on piirkonna arengus oluline roll. 

„Meie majas on koolis 23 ja lasteaias 29 last,“ lausub ta. „Lasteaialaste kohad on kõik täis, kooliõpilasi on järgnevatel aastatel 26–30 vahel. Prognoosi järgi on Kaalis tulevikus keskmiselt 55 last (kool ja lasteaed kokku).“

Saaremaa abivallavanem Riina Allik ning haridus- ja noorsootööosakonna juhataja Kaire Kiil ütlevad, et Kaali Kooli toetus (69 424 eurot) on vallale keerulisel ajal igal juhul abiks. „Samas koolivõrgu otsused sellest toetusest otseselt ei sõltu,“ selgitavad nad. „Haridusasutuste eelarvet hakatakse koostama juba eelneva aasta kevadel ning vajalik summa on lisaks tasandus- ja toetusfondi eraldisele valla rahaga aasta alguseks kaetud. Eelarve koostamisel lähtutakse sellest, et see peab katma kõik kulud kvaliteetse hariduse andmiseks. Ka kõnealuse asutuse aastaeelarve on mitu korda suurem kui tasandus- ja toetusfondi eraldis ja väikekooli toetus kokku. Seega sõltub kooli püsimine eelkõige laste arvu suundumusest, valla üldisest finantsvõimekusest ning poliitilistest otsustest.“

Tugispetsialistid on Saaremaal koondatud Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse alla, kust osutatakse teenust kõikidele valla haridusasutustele. „Tugispetsialistide ametikohad ei sõltu asutuste arvust, vaid laste arvust vallas tervikuna,“ selgitavad Allik ja Kiil. „Teisisõnu nende ametikohti väikekoolide sulgemine või alleshoidmine ei mõjuta.

Õpetajatega on nii nagu igal pool mujal keeruline. Uusi kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid tuleb peale väga vähe, eriti väikekoolidesse, ja kuna töö lastega on muutunud varasemast oluliselt keerulisemaks, ei jää nad tihti kooli pidama. Samuti ei suuda me maksta täiskohaga töötavale õpetajatele suuremat töötasu, kui on õpetaja palga alammäär. Lisanduvad lisatasud lisatööde eest. Ükski klass praegu õpetajata ei ole, kuid kvalifikatsioonita õpetajaid on päris palju. Seda põhjustab ka asjaolu, et Saaremaalt kaugõppes õppimine on õppija jaoks väga kulukas. Samas oleks nende inimeste koolitamine tulus, kuna nemad on juba koolis ja tahavad seda tööd teha. Oleme valmis pingutama selle nimel, et tuua magistrikraadi omandamine võimalikult suures mahus meie inimestele kohapeale.“ 

Saaremaa haridusjuhid tõdevad, et toetuste saamine võib koolivõrgu kujundamist pikaajaliselt tõesti muuta. „Kui riik hakkab KOV-e mõjutama sellega, et õpetajate palgaraha antakse vaid kindla laste arvuga väikekoolidele või koolide gümnaasiumiosale, peab KOV ilmselgelt tõsiselt kaaluma, kas väikekooli või gümnaasiumiosa on otstarbekas pidada ja kas liiga väikese õpilaste arvuga koolid-klassid ei hakka mõjutama hariduse kvaliteeti,“ lausuvad Allik ja Kiil.

Kool kui kogukonna süda 

Jõelähtme vallas on kolm üldhariduskooli. 6-klassiline Neeme Kool sai 2025. aastal kodulähedase algkooli toetust 106 488 eurot. Neeme Koolis õpib praegu 49 õpilast.

„Vallavalitsuse seisukoht on, et kolm kooli on ühtmoodi vajalikud ja meie ei tunneta, et spetsialistide puudus oleks sellega seotud,“ ütleb Neeme Kooli direktor Karin Soosalu. „Omavalitsusele on hariduse kvaliteet tähtis ja seni ei ole ükski arendustegevus tegemata jäänud.“

Soosalu sõnul on Neeme Kool kogukonna kool. „Koostöö vallaga väga hea,“ sõnab ta. „Üheskoos on ehitatud Neeme külla kolm koolimaja: 1897., 1936., 2018. aastal. Kohe-kohe hakkame 1936. aasta maja renoveerima. Lapsevanemad hindavad väga kodulähedust. Peamiselt tulevad meie kooli lapsed Neeme lasteaiast. Lasteaia lõpetajate järgi saab teha järgmise prognoosi: 50, 54, 61, 55. Kui 1991. a kool taas avati, siis alustati nelja õpilasega.“

Jõelähtme valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Carmen Viherpuu ütleb, etvallas on ühtne koolivõrk ja kõiki koole rahastab vald võrdsete põhimõtete alustel. 

„Riigi toetus on Neeme Kooli õpetajate ning tugispetsialistide tööjõukulude katmisel kindlasti abiks,“ lausub ta. „Õpet ja spetsialistide tuge vajavad õpilased kooli ja klasside suurusest olenemata. Kõikides valla koolides, ka Neeme Koolis oleme loonud vastavalt vajadusele ametikohti tugispetsialistidele, kes toetavad ja nõustavad lisaks õpilastele ka õpetajaid. Anname koolide personalikulude eelarvesse täiendavat raha, et maksta kvalifitseeritud õpetajatele kõrgemat töötasu ja lisatasu täiendavate tööülesannete eest.“ 

Viherpuu sõnul on igas koolis oluline tugev juht, kes loob kõikidele töötajatele koolimajas ühised väärtused ja toetava töökeskkonna. „Neeme Kooli juht on sellega väga hästi hakkama saanud: Neeme Koolis vastab kvalifikatsiooninõuetele 91% õpetajatest,“ lausub ta. „Neeme Kooli sulgemine pole kunagi arueluks olnud.“ 

Türi valla Käru Põhikooli direktor Mari Vest ütleb, et ükski toetus iseenesest õpetajaid või spetsialiste juurde ei too. „Neid ei jagu ju suurlinnadessegi,“ lausub ta. „Meie eelarve ei ole toetuse võrra suurenenud, kuid tänu toetusele pole seda ka kärbitud ja oleme saanud ellu rakendada kaasava hariduse parimaid lahendusi: meil on kuni kuue õpilasega eriklassid, liitklassides abiõpetaja, tugispetsialistidest on olemas sotsiaalpedagoogi-HEV-koordinaatori ametikoht. Logopeedi teenuse ostame sisse erateenusena. Kahjuks ei ole me leidnud eripedagoogi, kes sooviks osalise koormusega meile tööle tulla, kuid jätkame heinakuhjast nõela otsimist.“

Vesti sõnul riigi toetus (81 350 eurot) suurt innovatsiooni ei võimalda. „See katab ära selle, mis on kaasava hariduse rakendamiseks vajalik ja võimaldab meil pärast III kooliastme sulgemist keerulise aja üle elada,“ selgitab ta.

Vesti sõnul käib kolmandik lastest Käru kooli 15 km kauguselt. „Meie kool on neile seejuures lähim kool, järgmised koolid on juba 27–30 km kaugusel,“ lausub ta. „Ei ole mõeldav, et 1. klassi lapse koolipäev algab kell 7 bussile minekuga, kusjuures ta peab vahepeal ümber istuma. Tagasi koju saab ta samuti ainult ümber istudes. Just nii käivad praegu koolis meie piirkonna kolmanda kooliastme õpilased. Anname meeskonnaga oma parima, et kogukonda kooliellu kaasata. Paljud meie üritused toimuvad juba traditsiooniliselt koos kogukonnaga ja saame uhkusega tunda end kogukonna südamena.“

Vest ütleb kokkuvõtteks, et iga piirkond on oma nägu ning seega ei ole kõik võrreldav.

„Meil on 22 õpilast koolis ja 30 last lasteaias, järgmiseks õppeaastaks lasteaeda soovijaid on veelgi rohkem, seega oleme lasteaia pinda kooli arvelt suurendanud,“ sõnab ta. „Kuna lasteaias pole viimased 15 aastat nii palju lapsi olnud, loodame, et ka koolis tõuseb õpilaste arv järgnevate aastatega vähemalt 30-ni.“

Riigi täiendavat toetust said kohalikud omavalitsused taotleda maapiirkondades 1–6-klassiliste algkoolide või tegevuskohtade toetuseks, kus õpib sel õppeaastal statsionaarses õppes 20–89 õpilast. Toetust eraldatakse kohalikule omavalitsusele üheks kalendriaastaks ning see on mõeldud tagamaks väikekoolides klassiõpetajate ja tugispetsialistide olemasolu ning kindlustunne tuleviku suhtes.