Selle õppeaasta alguses Tabasalu Gümnaasiumi kooliperega liitunud noored õpivad inglise keelt õpikuvabalt, tänu millele on neil rohkem valikuvabadust ning õpetajatel võimalik õppetööd läbi viia paindlikult: lõimitult, eluliselt ja mitmekülgselt, pidades silmas keelerühmade eripära.
Tabasalu riigigümnaasiumis õpitakse inglise keelt temporühmades. Lennus on kuni neli eri tempoga keelerühma ja õpilasel on võimalik gümnaasiumi jooksul liikuda nii kiirema kui aeglasema suunas. Kõikides temporühmades kaetakse kaheksanädalaste perioodide kaupa samu teemasid ning eesmärk, milleks on C1-keeletaseme saavutamine kooliastme lõpuks, on samuti ühine.
Erinevus seisneb selles, et kiirema tempoga rühmades minnakse teemadega rohkem süvitsi, samas kui rahuliku tempoga gruppides võetakse õpitava selgitamiseks ja harjutamiseks rohkem aega. Selline lähenemine on end tõestanud, sest selle aasta kevadel teeb kõrgema taseme inglise keele eksamit 82% Tabasalu Gümnaasiumi abiturientidest, mis on oluliselt rohkem kui riigis keskmiselt (57%).
Kooli esimeste tegutsemisaastate jooksul kasutasime üle lennu sama inglise keele õpikut, kuid see ei toetanud ideed, et iga keelerühm liigub edasi just talle sobivas tempos. Seetõttu otsustasime sellest õppeaastast õpikust loobuda. Nüüd kasutame inglise keele õppes õpetajate enda teemade kaupa kokku pandud materjale ja nimetame seda lähenemist õpikuvabaduseks. Nii saab õpetaja valida igale grupile sobiva edasiliikumise kiiruse ja õpilasel säilib vabadus keelerühma vahetada.
Vabadus lõimida
Kuigi teemade valikul lähtume riiklikust õppekavast, saame tänu õpiku seatud piirangute puudumisele ise otsustada, mis järjekorras neid õpetada. Selline vabadus pakub suurepärase võimaluse teiste õppeainete teemasid inglise keele õppega lõimida. Kooli uue õppekava koostamisel otsisime ühisosad teiste valdkondadega üles ja panime ainekavasse kirja. Selle tulemusena murdsid selle aasta G1 õpilased õppija võimestamise ainega lõimituna õppimisega seotud müüte, G2 noored arendasid meediakirjaoskust, õppides eesti keele meedia teemaga põimituna inglise keele tunnis valeinformatsiooni tüüpide, levitamise viiside ja leviku tõkestamise võimaluste kohta, ning G3 uuris kestliku arengu eesmärkide kaudu, kuidas saavutada sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnavaldkonna tasakaal, lõimides sellega bioloogiat, ühiskonnaõpetust ja inglise keelt.
Õpetaja autonoomia
Õpetajale pakub õpiku puudumine vabadust mitte ainult valida sobivaid, ajakohaseid ja autentseid materjale, mis avardavad õpilaste teadmisi maailma kohta, vaid tal on ka palju vabamad käed õppemeetodite valikul. Nende mitmekesisust on Tabasalu riigigümnaasiumi noored tagasisideküsitlustes positiivsena välja toonud. Meie gümnasistid teavad kooli lõpuks, mis on ümberpööratud klassiruum, üheleheküljeline kokkuvõte, vaikiv arutelu, galeriikõnd, grammatikaoksjon, sõnavara bingo, lühiprojekt, posterettekanne ja mida teha ülesande juures oleva QR-koodiga. Ja need on vaid mõned meetodid, millega õpilased kolme aasta jooksul võõrkeeleõppes kokku puutuvad.
Õpilase valikuvabadus
Kuid rohkem autonoomiat pole ainult õpetajatel. Kuna õpik ei kitsenda teemasid ja tegevusi, pakub see valikuvabadust ka õpilastele. Näiteks saab meie kooli noor otsustada, kas ta õpib videoõpetuse või kirjaliku materjali abil, kas teeb tunnitöö ülesannet klassiruumis või väljaspool seda, millise teema endale projektiks valib, millise ingliskeelse raamatu läbi loeb ja millist taskuhäälingu osa hiljem tunnis teistega jagamiseks kuulab, kas ta teeb keerulisemat või lihtsamat hindelist tööd. Mõnikord saab õpilane valida ka kodutööde seast endale meelepärasema.
Valikuvabadus ja pandlikkus on Tabasalu Gümnaasiumi olulised eripärad ja lähtepunktid, mida me õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel ka inglise keele õppes silmas peame.
Otsus loobuda õpikust ei olnud lihtne, sest õppematerjalide otsimine, kokku panemine ja vajadusel loomine on ajamahukas töö, kuid oleme tehtud valikuga rahul ning jätkame inglise keele õpet õpikupriilt, teemapõhiselt ja temporühmades ka järgmisel õppeaastal.
Muutuma peab nii õpetamine kui õppimine
Kati Bakradze-Pank, Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja
Tabasalu Gümnaasiumis õpikuvabadusega ja lõimitud õppega võõrkeeleõpe on kindlasti julge, õpilase valikuid ja eelistusi, elulähedasi teemasid siduv õpe, mis väärib tunnustust. Tabasalu kooli näitel juhivad õpetajad enesekindlalt õpilasi keeleõppeteel, pakkudes neile materjale, mis on seotud nii riiklike, oma kooli kui ka õpilasi arvestavate eesmärkide ja väljunditega.
Kas kindla õpiku või töövihikuta õpe toetab kõiki õpilasi, selgub eksamisessioonil, mis on tulemas kahe aasta pärast, ja ka siis ei saa me kindlalt väita, et üks või teine meetod oli keeleõppe seisukohalt parem, vaid saame tõdeda, et uuenduslikke lähenemisi võõrkeeleõppele tasub proovida.
Õpiku- ja valikuvabadus
Ennastjuhtivale õpilasele, kes teeb teadlikke valikuid, seab eesmärke ja on oma teadmiste ja oskuste rakendamisel ja arendamisel enesekindel, on selline lähenemine keeleõppele ülimalt motiveeriv. Õpetajad on koostanud materjalid, mis võtavad arvesse õpilaste taset, tempot ja õppekava teemasid, samal ajal on õpetajal võimalik olla õpetamises paindlik, jälgides grupi dünaamikat, edenemist ja õppeprotsessis üles kerkivaid probleeme ja väljakutseid.
Samas õpilased, kes vajavad materjali, mida kodus korrata, puudumise korral üle vaadata või iseseisvalt kodus õppida, võivad õppematerjalita tunda ebakindlust. Kui õpetajad on materjali kasutuse läbi mõelnud lähtuvalt nii õpilasest kui ka enda võimekusest pakkuda nii keelelist kui ka sihtkeele kultuurilistest eripäradest lähtuvat sisendit, siis loodan, et materjalid on kättesaadavad õpilastele ka koolist eemal olles. Usun, et Tabasalu koolis on õpilastega läbi räägitud ja selgitatud õpieesmärgid, õppesisu ja õppeprotsess kokku lepitud ja arutatud õpikuvabaduse eeliseid. Eeldan, et gümnaasiumi jooksul kasutatavad töölehed, grupitööde tulemid ja muu materjal on koondunud õpilaste portfooliotesse, kus õpilane saab jälgida oma arengut ja end järjepidevalt hinnata.
Õpetajad on võõrkeeles olnud alati vabad teemasid valima. Eesti õppekava on ehitatud üles spiraalikujuliselt, seega tullakse grammatika teemade juurde ühel või teisel ajahetkel tagasi ja nii ei ole karta, et mõni teema jääks vahele või katmata. Sisuteemade järjekorda olen ka ise väga palju muutnud just arvestades grupi, maailmaelu või ülekoolilisi üritusi või teemapäevasid, ja julgelt soovitan seda ka teistele õpetajatele. Mida tähendusrikkam on teema, mida õpilastega koos arutame ja arendame, kasutades keelt kui vahendit, seda motiveerivam on see õpilasele, toetades tema autonoomiat, huvi ja eluliste autentsete teemade kaudu seotust ja eakohasuse kaudu tema kompetentsust.
Muutus õpetamises ja õppimises
Koolis peab muutuma õpetamine ja õppimine, mida ka Tabasalu Gümnaasiumi näitel on tehtud: eri meetodid toetavad õpilase valikuvabadust, palju on grupitöid ja õpilaselt õpilasele õppimist. Õpetaja roll on olla materjalide, teemade ja meetodite vahendaja ja selles ka õpilase toetaja õpiteel. Ei tasu unustada, et tuge vajavad nii keele, sõnavara, grammatika aspektid kui ka sotsiaal-emotsionaalsed pädevused. Ma olen väga suur aktiivõppemeetodite pooldaja, aga leian, et kool on ja jääb lõpuni mingis osas konservatiivseks õpikeskkonnaks, kus õpetaja on õppimisprotsessis juhtfiguur.
Keeleõppes on õpetaja alati juhtiv keeleekspert, kelle suunamisel õpilaste keeletase grammatikareegleid harjutades, keerulisemaid lausekonstruktsioone moodustades, harjutades ja teemasõnavara rikastades edeneb. Kasutusel olevad töövihikuharjutused, eriti grammatika teemadel, on minu arvates väärtuslikud, sest aitavad õpilastel korrata teemasid, koondada materjale ja kõige lõpuks harjutada käekirja, mis on oskusena hääbumas. See pole ainult ju käekiri, vaid ka ortograafiat ja kirjakeelt peab hoidma ja arendama samamoodi nagu suulist kõne.
Mõtisklen ka teemal, kui palju ja kui pikalt suudab õpilane õppida aktiivses seisundis. Ta vajab ju aega ka eneserefleksiooniks, teema kinnistumiseks, individuaalseks tööks, omandatu settimiseks. Mõiste sügav õppimine (deep learning) kõrval on oluline sügava mõtlemise mõiste (deep thinking).
Ennastjuhtiv õpetaja
Õpikuvaba õpe sobib väga hästi ennastjuhtivatele keeleteadlikele noortele, keda juhendavad sihikindlad ja enesekindlad õpetajad, kes suudavad märgata grupitöödes ja aktiivses tegevuses iga õpilase tugevusi ja nõrkusi, et juhtida neid siis enesearengu eesmärkidel täpsemalt oskuste ja teadmisteni, mida peab kordama või üle vaatama. Õpikuvabaduses saavad õpetada õpetajad, kellel on laialdased teadmised Euroopa keeleõppe raamdokumendist, õppekava läbivatest teemadest, ainevaldkonna pädevustest, lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamise metoodikast, oodatavatest õpitulemustest ja kirjeldatud õpiväljunditest. Õpetajad, kes lisaks eespool nimetatud teadmistele kasutavad ka digitehnoloogilisi vahendeid, avavad lisaõppematerjalidele ligipääsu digimaailma kaudu, mis inglise keele kui võõrkeeleõppe seisukohalt on põhjatu. Me ju ei räägi ainult teadmistest, vaid eelkõige oskuste õpetamisest, seega on pedagoogika fookuses liikumine oskuste kaudu teadmiste suunas.
Kõik meetodid pole kõigi jaoks
Õpetajad, kes pole väga kindlad, kas kõikidele tema klassi õpilastele õpikuvabadus sobib, ja kes pole kindlad ka endas, võivad alustada teemade vabast valikust, digitehnoloogiliste vahendite kaudu uute võimaluste kaasamisest. Lisamaterjale teevad ju kõik keeleõpetajad jooksvalt ise, kasutades kombineeritult ka kvaliteetset õpikumaterjali, mille on loonud keeleõppespetsialistid. Olemasoleva õpiku ja töövihiku võib võtta endale grammatikareeglite, häälduse, sõnavara jms õpetamise metoodika aluseks. Õpetajaid, kes on alles hiljuti klassi ette tulnud, kellel puudub kogemus ja ka teadmine keeleõppe didaktikast, toetavad olemasolevad õppematerjalid kindlasti. Soovi korral võivad nad ajapikku õpikuta õpetamist juba enesekindlamalt rakendada.
Artiklis pole kirjeldatud hindamist, mis õpikuta õpetamisel tuleb väga erinevate hindamismaatriksite näol lahti kirjutada ja mis võib esitada väga palju väljakutseid nii õpetajatele kui ka õpilastele. Ära ei tasu unustada ka lastevanemate vaadet, mille hindamise teema alati kaasa toob. Õpikuga õpetades on õpetajal võimalik olemasoleva materjali õpetamisel võrrelda sooritust sisendiga, mida materjal pakkus vähendamaks võimalikku subjektiivsust hindamisel.
Järgmises (1. aprilli) Õpetajate Lehes tuleb pikemalt juttu teemal „Õpikute poolt ja vastu – kas õpikute koht on ajalooprügikastis?“ ja „Kas töövihikud on paberi raiskamine?“
Lisa kommentaar