„Meie missioon on hoida eesti keelt ja kultuuri elavana,“ ütleb Stockholmi Eesti Kooli direktor Piia Paljak Särlefalk, kelle juhtida on ainus väljaspool Eestit 80 aastat pidevalt tegutsenud põhikool, kus saab rääkida eesti keeles ja õppida eesti keelt.

Märtsi keskel oma 80. sünnipäeva tähistanud Stockholmi Eesti Koolil on Rootsis hea maine – kooli õpilastel on Rootsi keskmisest kõrgemad õpitulemused ja seeläbi lihtsam jätkata kooliteed enda valitud gümnaasiumis. Kooli tullakse nii pealinnast kui ka ümberkaudsetest kommuunidest. Kaugemalt tulijad peavad kooli jõudmiseks tunni jagu aega kulutama. Kooli suurüritused toimuvad alati kahes keeles: nii eesti kui rootsi.

13. märtsil toimus kooliperele, õpilastele ja lastevanematele eksklusiivses Grünewaldi saalis Stockholmi Kontserdimajas kooli kontsert. Publiku hulgas oli ka kroonprintsess Victoria. Eesti riiki esindasid haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja suursaadik Toomas Lukk.

„Mul on suur rõõm ja au olla Stockholmi Eesti Kooli direktor. Tunnen meie kooli üle uhkust ja leian, et väikest rahvast esindava kooli jaoks tegutseda nii stabiilselt ja pikka aega väljaspool oma kodumaad on ainulaadne. Eestlastel, keda elusaatus ühel või teisel põhjusel on väljapoole Eestit pillanud, on läbi aegade olnud suur vajadus hoida oma kultuuri ja säilitada tihedat sidet oma juurtega. Usun, et tänu sellele on meie koolil tähtis roll ja missioon täita ka edaspidi siin Rootsi pealinnas,“ ütles 38 aastat koolis töötanud Piia Paljak Särlefalk.

Kuidas on kooli roll eestluse hoidjana Rootsis 80 aasta jooksul muutunud?

Kui kool 33 õpilasega alustas, oli tal alguses õigus ainult viis kuud õppeasutusena tegutseda. Kui see viis kuud sai läbi, oli koolis juba 96 õpilast. Minu vanaisa, esimene direktor Herman Rajamaa otsustas, et seda kooli tuleb ikka natuke kauem pidada. Ja kui kool sai 30. augustil 1945 õiguse jätkata, oli õpilasi juba 200 – nagu on praegugi. 1949/1950. õppeaastal läksid pooled õpilased Rootsist vanematega Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Arvati ju, et venelased tulevad siia. 1970. aastatel oli meil 100–110 õpilast ja sealt edasi on õpilaste arv kasvanud.

Pärast sõda oli kooli missioon aidata põgenemislainega tulnud eesti lastel jätkata Rootsis sõjaajal katkenud haridusteed. Aga ka toetada, et neil oleks Rootsi koolis kergem hakkama saada.

Ema on mulle rääkinud, kuidas kõik paadipõgenikud arvasid, et tulid Rootsi ainult mõneks ajaks ja on hiljemalt poole aasta pärast tagasi kodus. Kui saadi aru, et koju pole võimalik naasta, sai koolist eestlaste, eesti keele ja kultuuri elavana hoidja Rootsis. See on meie missioon ka praegu. 

Meile tuleb teiste hulgas kooli eesti päritolu lapsi, kes ei oska eesti keelt. Peaaegu kõikidel neil on juured Eestis, kas vanaema või ema või isa, aga nad ei räägi kodus eesti keelt. Ja meil on ka õpilasi, kellel ei ole eesti juuri. Just praegu on selliseid õpilasi kolmest rootsi perekonnast. Neist üks õpilane oli kooli juubelikontserdil teadustaja. Kui ta meile tuli, oskas ta kahte eestikeelset sõna: „kuum jäätis“. Nüüd käib ta kuuendas klassis ja saab eesti keelega hakkama.

Miks on rootsi pered pannud oma lapsed eesti kooli?

Nad on kuulnud, et see on üks hea ja väike kool, mis asub sobivas kohas Stockholmi vanalinnas. See on üks asi. Teine asi on, et me lihtsalt ei anna alla. Me tahame, et meie õpilastel läheb hästi. Me panustame ekstra, et õpilasi aidata. Õpetame neid ka pärast kooli, kui on vaja. Meil on niisugune süsteem, et iga õpetaja peab nädalas vähemalt pool tundi lisaks tegelema õpilastega, kellel on abi vaja. Siin ei loe me iga minutit.

Mis on eesti keele ja kultuuri hoidmisel Rootsi haridussüsteemis kõige raskem?

Raskused tulevad ja lähevad, sest kool on ju poliitika ja poliitikutel on erisoovid.

Me oleme era- ehk vabakool. Rootsis on vabakoole päris palju. Neil on umbes samad õigused mis tavalistel munitsipaalkoolidel, ja neilt ka nõutakse sama. Järgime Rootsi õppekava. Pärast 1992. aasta vabakoolireformi oli meil lihtsam, sest siis hakkasime õpilaste pealt pearaha saama. Kuni 1992. aastani oli kogu aeg mure, kuidas vajaliku summa kokku saame.

Praegu on keeruline see, et riik tahab mitterootslaste emakeeleõppes õpilaste pearaha vähendada. Meil on väga palju sisserännanuid, kes saavad ekstra raha selle eest, et nendele koolis emakeeleõpetust anda. Poliitiline partei Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna, SD) – sarnaneb EKRE-ga – ei taha välismaalasi ja soovib riigi seesuguseid kulusid vähendada. Praegu vaatame, kuidas see läheb ja mis juhtub, kui seda toetust vähendatakse.

Kui palju on Rootsis rahvuspõhiseid koole?

Saksamaa toetab siinset saksa kooli ja Prantsusmaa aitab prantsuse kooli. Ja siis on üks meiega sarnane soome kool. Lätil ja Leedul ei ole Rootsis igapäevast rahvuskooli.

Kuidas tajuvad õpilased oma sidet Eestiga?

Iga aasta maikuus käivad kooli 5. klassi õpilased külas sõpruskoolil Pärnus ja kooli koor osaleb koolinoorte laulupeol. Meie kooli ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli viiendate klasside lapsed on eelnevalt olnud terve õppeaasta jooksul kirjavahetuses.

Paljud lapsed külastavad vanematega suvel Eestit. Meil oli vahepeal ligi 75 protsenti õpilastest kas ise Eestis sündinud või oli Eestis sündinud nende üks või kaks vanemat. Viimastel aastatel oli Eestis küllaltki rahulik elada ja selliste õpilaste hulk vähenes, aga viimase aasta jooksul on Eestist meile tulnud neli last. Ei tea, kas sellel on Ukraina sõjaga midagi tegemist.

Millise sõnumi või soovituse tahaksite anda Eestist lahkunud peredele, kes kaaluvad, kas anda oma lastele eestikeelne haridus välismaal?

Tähtis on olla kooskõlas ühiskonnaga, kus sa elad. Aga oleks väga kahju, kui meie väike rahvas siin ei hoiaks kokku ega katsuks meie kultuuri ja keelt alles hoida. Minu vanemad olid mõlemad Eestist, aga mina olen Rootsis sündinud ja räägin eesti keelt. Ma olen abielus rootslasega, aga meie lapsed oskavad eesti keelt, sest on käinud siin koolis.

Nii et kui keegi tuleb Rootsi, võiks ta muidugi tulla siia kooli. Ei tohi aga unustada õppida ka rootsi keelt, sest sa pead oskama selle maa keelt, kus sa elad.

Kuidas toetab kool õpilasi, kes kodus eesti keelt ei räägi, kuid soovivad oma juuri tundma õppida?

Meil on eelkooli klassis nädalas kaks tundi eesti keelt ning siis kolm tundi nädalas üheksanda klassini välja. Igas eesti keele tunnis on klass jagatud kahte gruppi: ühes on parema keeleoskusega õpilased ja teises vähem oskajad. Kui sa hakkad eelkoolis eesti keelt A-st ja B-st õppima ning lõpetad üheksandas, saad sa argipäeva juttudega päris hästi hakkama.

Milliseid traditsioone ja tähtpäevi peetakse koolis eriti oluliseks ning kuidas neid tähistatakse?

Meie jõulupidu on traditsiooniliselt kõige suurem eestlaste kogukonna sündmus Stockholmis. Igal aastal tuleb 500–600 inimest kokku. Õpilased ja nende vanemad, õpetajad ja vilistlased. Õpilased valmistavad seal esinemiseks pikalt ette.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistame aktusega. Selle valmistab alati ette üheksas klass oma eesti keele õpetajatega. Sel aastal oli teemaks Nõukogude võimu eest põgenemine ja eesti kooli rajamine. Aga teemadeks on olnud näiteks ka eesti kirjanikud ja sportlased.

On ka iga-aastane kevadkontsert, mis oli sel aastal juubelikontsert. Meie kolm koori harjutavad kord nädalas koorilaulu just meie aktusteks ja kontsertideks. Mudilaskoor käis viimati ka Eestis noorte laulupeol.

Kui lihtne või keeruline on õpetajaid leida?

See ei ole alati lihtne olnud, aga praegu on kerge. Võib-olla kakskeelseid õpetajaid ei ole nii hirmus kerge leida. Meil on 22 õpetajat ja nendest kümme ei oska eesti keelt. Meie muusikaõpetaja ja eelkooli klassiõpetaja on hiljuti Eestist tulnud.

Paljud on siin juba vähemalt kümme-viisteist aastat töötanud. Nii et kui sa siia tuled, siis sa tavaliselt siia jääd.

Millisena näete kooli tulevikku?

Ma loodan, et tulevikus on meil täismaja ehk 220 õpilast. Rohkem siia õpilasi ei mahu. Mina ei leia, et asjad peavad alati arenema ja suuremaks minema. Koolid olgu väiksed. Meil on keskmiselt 20 õpilast klassis. Ma vihkan seda mõtet, et koolis oleks tuhat õpilast.

---

Fakte Stockholmi Eesti Kooli kohta

• Enne kooli asutamist toimus eestikeelne õppetegevus põgenikelaagrites: alates 1944. veebruarist hakati asutama ajutisi eesti koole (ka Marie Under õpetas mõnda aega ühes sellises koolis).
• 1945. aastal asutati Stockholmis eesti kool. Selle asutamise kuupäevaks saab lugeda 15. märtsi, mil 33 õpilast direktor Herman Rajamaa juhtimisel kogunesid klassiruumi Matteuse kooli ruumides.
• 1940. ja 1950. aastatel tegutses kool kuni 7-klassilisena eri asukohtades, 1953. aastal jäädi 20 aastaks pidama Jakobi kooli ning 1950-ndate teises pooles hakkas kool saama Rootsi riigilt osalist toetust.
• 1973. aastal kolis kool Stockholmi vanalinna oma praegusesse asukohta.
• 1980. aastatel avati kooli kõrgaste ja õpilaste hulka hakkasid saabuma lapsed Eestist.
• 1990. aastatel muutus Stockholmi Eesti Kool vabakooliks, huvi selle vastu oli nii suur, et mõnda klassi oli lausa järjekord.
• 2000. aastatel jätkub kooli areng. Hoitakse tihedaid sidemeid nii Eesti kui Rootsi poliitikute ja ühiskonnategelastega.

Stockholmi Eesti Kool on erakool, mis asub Stockholmi vanalinnas ja järgib Rootsi õppekava. Koolis on koos eelkooliklassiga kokku kümme klassi ning seal õpib 200 õpilast. Õpilaste hulgas on nii Rootsis sündinud mitmenda põlvkonna paadipõgenike järeltulijad, kelle vanematele ja vanavanematele on tähtis eestlus ja eesti keele hoidmine, aga ka töö või muude elukohustuste tõttu Rootsi elama sattunud vanemate lapsed. Kooli direktor on alates 2018. aastast Piia Paljak Särlefalk, kelle isa Ivar Paljak (1931–2021) oli eestluse edendaja ning pikaaegne (1977–1995) Stockholmi Eesti Kooli hoolekogu/sihtasutuse juhatuse esimees. Piia on kooli esimese direktori Herman Rajamaa lapselaps.