Kuigi algselt kavandas riik suurendatud vastuvõttu õpetajakoolitusse kaheks aastaks, saavad ülikoolid ka tänavu rohkem tudengeid vastu võtta. Oleme mõistagi rahul, aga tegelda tuleb ka kitsaskohtadega.

Käesoleval õppeaastal asus Tartu Ülikooli õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppekavadele 858 uut õppijat, kes valiti välja 2924 kandidaadi seast. 2023. aasta sügisel oli uustulnukaid 799 ja kandidaate 2555.

Bakalaureuseastmes olid populaarsed erialad koolieelse lasteasutuse õpetaja (konkurss 7,3), koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas (6,3) ning eripedagoogika ja logopeedia (5,4).

Koolieelse lasteasutuse õpetaja erialad olid 2023/2024. õppeaastalgi kõige populaarsemad, menukas oli toona ka kutseõpetaja eriala (konkurss 5,1).

Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppekavadel õppimise vastu ongi tervikuna huvi kasvanud. Ühelt poolt võib see olla seotud ühiskonnas toimuvate aruteludega õpetajakoolitusest ja -haridusest (sealhulgas liikumine selgema ülevaate suunas õpetaja karjääriteest ja kutsestandardi nüüdisajastamine), konkreetsete otsustega õpetajakoolituse väärtustamiseks (üliõpilaste stipendium), aga ka ülikoolide enda õpetajakoolitust tutvustava tegevusega. Näiteks on meil nüüd eraldi veebileht õpetajakoolituse erialadest, käime koolides ja meil käiakse omakorda külas, tutvustame õpetajakoolitust, vilistlased räägivad oma lugusid. 

Mida väärtustatum on õpetajaamet ühiskonnas, seda enam tullakse õpetajaks õppima ning püsitakse ka ametis pikemalt. Tähendusrikka ja mõju omava töö tegemine on oluline ju kõigile. Seetõttu on meie üks eesmärke toetada selle eriala valinute motivatsiooni nii õppimise ajal kui ka tulevikus. 

Kuigi konkurents on kõigile õppekavadele ja kohad saavad täis, ootame veel rohkem kandidaate kõigile erialadele, eriti aga magistriastmesse eesti keele ja kirjanduse õpetaja, matemaatika- ja informaatikaõpetaja ning gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja erialale. Paraku sobib neile õppekavadele ka vähem inimesi. Näiteks loodusteaduste õpetaja õppekaval keemiaõpetajaks õppides on eeldus, et keemiat on õpitud peaaegu semestri mahus varasemates õpingutes. Sama on ka teiste loodusainete puhul ja üldse on aineõpetajate puhul eeldus, et ainet on varem õpitud. See omakorda rõhutab vajadust õppijatel õpetajakoolituse peale mõelda juba varasemates õpingutes, et oleks võimalus magistriõppes õpetajakutse omandada ja vajalikud eeldusained oleks olemas.

Õpetajakoolitusse tulevad üha enam inimesed, kes on ennast edukalt teostanud mõnes teises valdkonnas. Ülesanne on luua mitmekülgse taustaga karjääripöörajatele õpitee (sh aineõpingud) ja muuta õpetajakoolitus paindlikumaks.

Meil ei ole tõendeid selle kohta, et kandidaatide tase oleks suurenenud vastuvõtuga langenud. Õpetajakoolitusest välja langevad vähesed. Õpetajakoolituses õppijad on haridusteaduste instituudi õppejuhi Merle Taimalu sõnul motiveeritud ning varasemast tihedam konkurents on võimaldanud valida õppima parimatest parimad. Õppima tulijad on pühendunud lõpetamisele, isegi kui õpingud kestavad näiteks samaaegse töötamise tõttu nominaalajast kauem. Nii mõnedki planeerivad oma õpingud juba teadlikult kolmele õppeaastale. 

Õppejõud on pannud tähele, et võrreldes varasemate aastatega on tudengid valmis hea hinde saamiseks enam pingutama, sest keskmine hinne on seotud võimalusega saada õpetajakoolituse stipendiumi. Aga kahjuks on noortel järjest enam ka vaimse tervise muresid.

Õppejõududel uus arenguvajadus

Kasvanud huvi õpetajakoolituse ja -hariduse vastu suurendab õppejõudude vastutust kvaliteetse õppe tagamise eest. See eeldab teooria ja praktika oskuslikku seostamist, õpi- ja erialavaliku motivatsiooni toetamist ning otsustamist, mis on tulevasele õpetajale vajalik esmaõppes ja mille võib jätta pideva professionaalse arengu jaoks täiendõppesse. 

TALIS-e 2018. a uuringu kohaselt on akadeemilise õpetajakoolituse (kutseõpingud) läbinud õpetajate teadmised paremad ja nad on kutsekindlamad, seega toetab tasemeõpe mitmeaastaste õpetajakoolituse õppekavadega õpetaja kutsekindlust. 

Suurenenud tudengite arv eeldab mõistagi ka senisest enam õppejõude. Et neid on puudu, on haridusteaduste instituut kutsunud õppetööd läbi viima oma valdkonna praktikuid väljastpoolt ülikooli, kuid juurde on värvatud ka püsitöökohaga õppejõude. Suurenenud vastuvõtust hoolimata peab õppe kvaliteet olema ju endiselt kõrgel tasemel. Õppejõude toetavad nende töös ka õppeassistendid. 

Suurenenud vastuvõtt on pannud õppejõude varasemast rohkem analüüsima ja mõtestama oma õpetamis- ja hindamisharjumusi. See kannustab nende enda professionaalset arengut – muutunud õppetöö on suunanud tegema vajalikke kohandusi ja pannud mõtlema, kuidas õpetada, tagasisidestada ja hinnata suuremaid ja mitmekesisemaid rühmi. Lisandunud on TI-ga seotud mõjud.

Õppejõude on veelgi juurde vaja, kuid vaja on pikemat prognoosi, kas ja kui kaua riik õpetajakoolituses suurendatud vastuvõttu soovib. Praegu pole kindlustunnet ega täit selgust.

Kuidas läheb Narvas?

TÜ Narva kolledži õppedirektori Piret Kärtneri sõnul on ka Narvas õpetajaharidus võrreldes kolme aasta taguse ajaga palju kasvanud ja õppekohtade arv peaaegu kahekordistunud. Sel aastal on plaanis vastu võtta juba 60 eesti keele kui teise keele õpetajaks õppida soovijat. 2024. aastal oli vastuvõetuid 40.

Kindlasti on Narvas tulemust andnud erialade teadlik turundamine sihtrühmades. Pakutakse valikkursusi gümnaasiumites, külastatakse koole ja võetakse ise kooliõpilasi kolledžis vastu ning korraldatakse õpetajaharidusele suunatud töötube. 

Ka Narvas on tulnud juurde värvata õppejõude, nii töölepinguga kui tunnitasulisi. Tudengite arvu kasvuga ei suurene mitte ainult õpetamis-, vaid ka praktika ja lõputööde juhendamise koormus. 

Lisaks tasemeõppele on eestikeelsele haridusele üleminek suurendanud Narva kolledžis täienduskoolituste mahtu. Uusi inimesi on ka seepärast eriti keeruline leida, et paljud töölepinguga õppejõud, kes töötavad Narvas, elavad mujal. 

Nii nagu suuresti kogu õpetajakoolituses, on ka Narva kolledžis õpetajaks õppijad enamasti hariduse valdkonnas juba töötavad inimesed või siis karjääripöörajad mõnest teisest valdkonnast. Seetõttu on oluline õpetajakoolituse õppekavasid ajakohastada ning Narvas on seda tehtud niinimetatud Tartu akna sisseviimisega õppekavadesse. See tähendab, et üliõpilased õpivad 15 nädalat Tartus koos eesti ja üldkeeleteaduse instituudi üliõpilastega ning saavad osa ulatuslikust kultuuri- ja keelesõbra programmist. 

Lisaks on Narvas fookuses õpetajakoolituse praktikate arendamine, ainekursuste lisamine õppekavadesse ja eemaldamine sealt vastavalt olude muutumisele, bakalaureuse- ja magistriastme õppekavade vahelise sidususe loomine ja ühisprojektide tegemine. Näiteks püütakse koos mitteformaalse hariduse noorsootöö õppekavaga anda õpetajakoolituse lõpetajatele parim ettevalmistus haridusasutusse tööle minemiseks ja valitud ametis püsimiseks. Et mitteformaalne haridus toetab olulisel määral eestikeelsele haridusele üleminekut, on see Narva kolledžis tähtsal kohal. Muide, sellel õppekaval lõpetas eelmisel aastal 18 üliõpilast ja kokku õpib seal praegu 61 üliõpilast, konkurents oli eelmisel suvel 3,8 tahtjat kohale.