Eesti Lugemisühingu düsleksia osakonna eestvedamisel loodud veebileht www.düsleksia.ee pakub esmakordselt Eestis põhjalikku tõenduspõhist infot lugemis- ja kirjutamisraskuste paremaks mõistmiseks ning on valitud ka üheks keeleteo nominendiks. Võitja kuulutatakse välja emakeelepäeval. 14. märtsil.
Suurem osa eesti keeles lugema õppivatest lastest omandab esmase lugemis- ja kirjutamisoskuse esimese klassi lõpuks, aga on lapsi, kelle tulemused on võrreldes eakaaslastega tagasihoidlikud, hoolimata õppimisele kulutatud mahukast ajast. See teeb nõutuks nii lapsevanemad kui ka õpetajad.
Lugema õppimise raskustel võib olla mitmeid põhjuseid, teiste hulgas tuleb tähele panna seda, kas laps on käinud koolieelses lasteasutuses või kas ta õpib lugema oma emakeeles. Lugemisoskuse arengut võib pärssida ka korrigeerimata kuulmis- ja/või nägemislangus või lapse perekonna nõrk sotsiaalmajanduslik taust. Kui välistused on tehtud ja mahajäämus siiski ilmne, tasub tähelepanu pöörata düsleksia riskile.
Tänapäeval teame, et lugemisraskuste (sh düsleksia riskiga) lapsi on võimalik märgata juba enne kooliiga ning on olemas tõenduspõhised sekkumisstrateegiad, mis edukal rakendamisel võimaldavad muuta düsleksiaga õpilaste haridusteed ja parandada elukvaliteeti. Düsleksia ei ole seotud inimese vaimse võimekusega ja düsleksiaga inimesed on tihti väga head suhtlejad, visuaalsed mõtlejad, innovaatiliste ideede loojad – just neid oskusi on tööjõuturul järjest rohkem vaja. Õigeaegne ja tõhus tugi lugemisoskuse arendamisel aitab ennetada ja leevendada probleeme, mis aja möödudes muutuvad aina keerulisemaks.
Mida sisaldab veebileht www.düsleksia.ee?
Düsleksiat käsitlev veebileht ja harjutusvara valmisid juhtivate logopeedide eestvedamisel lähtudes praktilisest vajadusest. Veebileht annab ülevaate düsleksia riski tunnustest, sealt saab tasuta alla laadida harjutusvara ning lugeda düsleksia kohta müüte ja fakte ning kogemuslugusid. Lisaks saavad huvilised ülevaate, kuidas on düsleksiaga lapsel võimalik Eesti haridussüsteemis tuge saada ning laadida alla selgete ja positiivsete sõnumitega plakatid, et tõsta düsleksiaga lapse usku enda võimetesse ja suurendada empaatiat klassikaaslaste hulgas. Veebilehelt leiab infot ka Eestis ainulaadsete koolituste, näiteks düsleksia simulatsioonide kohta, mis aitavad mõista, mida tunneb düsleksiaga laps, kes koolis päev-päevalt kogeb ärevust, pettumust ja ebaõnnestumist.
Harjutusvara koostamisel on arvestatud, et iga koolipäev tund-tunnilt edasi liikudes jätkub harjutusvara materjali üheks õppeaastaks. Tunnikavasid on 135, need sisaldavad kokku umbkaudu 1300 unikaalset harjutust. Harjutusvara on mõeldud täiendavaks töövahendiks eelkõige õpetajatele ja tugispetsialistidele (eripedagoogid, logopeedid, abiõpetajad) lasteaia vanemas rühmas ja esimeses kooliastmes. Harjutusvara üks sihtrühm on ka lapsevanemad, kes saavad harjutusvara kasutada omal initsiatiivil ja/või õpetaja toetusel.
Harjutusvara on koostatud astmeliselt ja harjutuste raskusaste tõuseb järk-järgult. Harjutusi tehes arenevad lastel fonoloogiline teadlikkus, oskus sõnu kokku lugeda, kiiresti lugeda ja tunda ära sageli kasutatavaid sõnu, oskus ühendada sõnad sõnaühenditeks ja lauseteks, mõista ja lugeda eri muutevormide ja keerulise konstruktsiooniga sõnu. Harjutusvara pakub rohkelt materjali sõnaühendite, lausete ja juttude lugemiseks ning mõistmiseks. Lisaks sisaldab iga tund erinevaid kirjutamisülesandeid, millel on harjutusvaras lugemisoskust toetav ja kinnistav eesmärk.
Düsleksia riski väljaselgitamise hõlbustamiseks kuulub harjutusvara komplekti fonoloogiliste oskuste test. Õpilase arengu jälgimiseks harjutusvara läbimise ajal on loodud lähtetaseme kaardistamise test, kolm (vahe)testi ja lapse lugemisega seotud enesehinnangu jälgimise küsimustik. Kõikide materjalide juurde on koostatud põhjalikud juhendmaterjalid.
Harjutusvara loomist rahastas HTM, sisuliselt koordineeris SA Harno.
Olulise panuse veebilehe ja seal sisalduvate materjalide valmimisse andsid väga paljud inimesed.
Kadi Lukanenok on Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor, düsleksia teemavaldkonna pikaajaline eestvedaja Eestis. Kadi on mitmete düsleksia ja lugemisraskusega seotud publikatsioonide autor, tema panustamisel koostatud lugemismängude kogumikud on olnud paljudele lastele lugema õppimisel toeks. 2024. aastal pälvis Kadi Eesti Logopeedide Ühingu elutööpreemia.
Kristel Lempu on Luunja lasteaia logopeed ja lugemise õpetaja. Kristeli sulest on põhitöö kõrvalt ilmunud hulgaliselt logopeedilisi materjale ja raamatuid. Nende kohta saab lugeda kodulehelt herilastepesa.ee.
Kaasautor Kai Mäses on tunnustatud logopeed, kes töötab Viimsi Koolis ja kelle sulest on ilmunud arvukat lugema õppimiseks mõeldud materjale.
Projekt ja veebileht sündisid Kaire Kroosi eestvedamisel. Kaire on düsleksia teemavaldkonnas vahendanud rahvusvahelist kogemust ja algatanud mitmeid projekte Eestis.
Sisulist nõu ja tuge pakkusid Tallinna Ülikooli teadlased Piret Soodla ja Helin Puksand. Kauni ja praktilise kujunduse tegi Margit-Maite Kotta.
Soovitusi lapsevanemale ja õpetajale:
1. Sekku varakult
Kuigi igas vanuses inimese lugemisoskus võib täiustuda, on uuringud tõestanud, et kui laps saab süsteemse ja intensiivse õpetamise ning järjepideva harjutamise teel abi nooremas kooliastmes, saavutab ta tulemusi kiiremini ning väheneb mahajäämuse ning motivatsiooniprobleemide tekkimise oht.
2. Pööra tähelepanu fonoloogiliste oskuste arendamisele
Lugemise ja kirjutamise esmased eeldused on tähtede tundmine, häälikute eristamine, hääliku-tähe vastavuse tundmine ja foneemikuulmine. Hea valiku fonoloogilisi oskusi arendavaid mänge leiad kogumikust „Lugemismängude lemmikmängud“. Eesti Lastekirjanduse Keskuse „Lugemisisu“ programmi materjalid leiad SIIT.
3. Suuna last iga päev lugema
Sageli on lugemisraskusega lapsele kõik lugemise ja kirjutamisega seotu emotsionaalselt väga kurnav. Selgita lapsele, et osal inimestel on aju toimimise eripäradest tingituna raskem lugema õppida ja see võtab neil kauem aega, aga järjekindlalt praktiseerides saab lugemisoskust areneda. Oluline on, et nõrga lugemisoskusega lapsed saaks kogeda eakohase sisuga tekste. Eesti Lastekirjanduse Keskuse raamatusoovitusi vanuserühmade kaupa leiad SIIT, eestikeelne lastekirjandus, mis on kättesaadav e-raamatu või audioraamatuna, on leitav SIIT. Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogus on suur valik audioraamatuid, mida saavad kasutada düsleksiaga inimesed, info teenuste kohta on leitav SIIT.
4. Lugemistehniliste oskuste arendamisega koos pööra tähelepanu teksti mõistmisele
Ka siis, kui esmased lugemistehnilised oskused on omandatud, on tähtis jätkata lapse lugemisoskuse arendamist. Tallinna Ülikoolis on välja töötatud tõenduspõhine sekkumisprogramm „Me loeme“. Lugemisraskusega lapsele võib olla palju abi ka digiõpikute kasutamisest. Opiq on pilvepõhine õpikeskkond, mis sisaldab rikkalikku digitaalset õppevara Eesti juhtivatelt kirjastustelt ja mida saab kasutada nii kodus kui koolis.
5. Väldi võrdlemist ja sildistamist
Ära võrdle düsleksiaga ja/või düsgraafiaga last koolikaaslaste, õdede-vendade ega teiste lastega. Väldi olukordi, kus düsleksiaga ja/või düsgraafiaga lastel on oht kogeda läbikukkumist. Ära lase düsleksiaga lapsel klassi ees häälega ette lugeda või klassis tahvlile kirjutada.
6. Aita leida sobivad õppimisstrateegiad ja vahendid.
Õppimise hõlbustamiseks võib kasutada illustratiivseid materjale, skeeme, jooniseid, audio- ja videosalvestusi ning kõnetuvastusprogramme.
7. Paku õppeaineüleseid kohandusi
Lisaks lugema ja kirjutama õppimisele raskendab düsleksia ja/või düsgraafia edasijõudmist teisteski ainetes. Seetõttu on tähtis teha mitmesuguseid aineüleseid kohandusi: lühendada ja lihtsustada lugemistekste, võimaldada lisaaega nii tunnis kui ka kodutööde, testide ja eksamite tegemiseks, kasutada audioraamatuid, lugeda ette korraldusi, tekstülesandeid jne. Kirjalike tööde tegemisel on suureks abiks, kui on lubatud kasutada arvutit koos õigekirjakorrektoriga. Kohandusi võib aja jooksul muuta.
8. Aita lapsel õppeprotsessi eesmärgistada ja sisenda juurdekasvuuskumusi
Düsleksiaga ja/või düsgraafiaga lapsed on sageli kogenud läbikukkumist ega usu, et nad on võimelised õppima. Seetõttu on väga oluline, et laps õpiks oma õppeprotsessi eesmärgistama ja hindama. Toeta lapse toimetulekut ja motivatsiooni õpingutes. Kinnita lapsele, et kui ta on valmis lugemis-ja kirjutamisoskuse parandamise nimel pingutama, võib temast saada väga hea lugeja ja kirjutaja.
9. Too positiivseid näiteid ja keskendu tugevustele
Räägi lapsele, et paljud düsleksiaga ja/või düsgraafiaga inimesed on saavutanud suurt edu akadeemiliselt väga nõudlikes valdkondades. Too positiivseid näiteid inimestest, kellel on düsleksia ja/või düsgraafia. Suuna ja arenda teadlikult lapse tugevusi ja tunnusta ka väikeseid saavutusi. Aita lapsel leida teda huvitavad valdkonnad, milles ta saaks kogeda edu.
Düsleksia on neurobioloogilise olemusega arenguline õpihäire, mille esinemissagedus on 5-10% populatsioonist. Düsleksiat iseloomustavad püsivad raskused lugema õppimisel ja lugemisel, hoolimata järjepidevast õpetusest. Düsleksia esineb tihti koos teiste õpihäiretega ja põhjustab sageli ulatuslikke raskusi õppimisel. Õpilased, kellel on raskusi ühes akadeemilises valdkonnas, seisavad suurema tõenäosusega silmitsi katsumustega ka teistes. Nõrgast lugemisoskusest saab omakorda alguse suurem probleemide ring: lugemisraskusega lapsel on suurem risk koolist välja langeda, sattuda koolikiusamise ohvriks ja tal võib kujuneda madal enesehinnang. Raskused võivad endast teravamalt märku anda alles siis, kui seistakse silmitsi kõrgete akadeemiliste nõudmistega. Düsleksia esineb sageli koos düsgraafia ning aktiivsus-ja tähelepanuhäirega.
Oluline info
Eesti Lugemisühing koostöös Tallinna Ülikooliga korraldab 4.–7. oktoobrini Tallinnas 6. Läänemere Kirjaoskuse konverentsi teemal „Kirjaoskuse keskkond – keskkonnakirjaoskus“.
Rohkem infot leiab konverentsi veebilehelt https://onlineexpo.com/en/6bscl/ ja Eesti Lugemisühingu kodulehelt lugemisyhing.ee.
Teese on võimalik esitada kuni 17. märtsini.
Kohtumiseni konverentsil!
Lisa kommentaar